12. juuni 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-25-15325
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi P.H vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3892,37 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine Kostja: P.H (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi P.H vastu P.H ja Multitude Bank p.l.c vahel 14.05.2022. a sõlmitud krediidilepingust ja selle 29.11.2022. a lisast tuleneva põhivõlgnevuse 3346,63 eurot, intressi 66,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 478,99 eurot väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad menetluskulud kostjal puuduvad.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 16.09.2025. a Tartu Maakohtule hagi P.H (kostja) vastu. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) 14.05.2022. a krediidikonto lepingu, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediiti 4000 eurot. 29.11.2022. a sõlmisid lepingupooled lepingu lisa, millega muudeti krediidilimiidi suuruseks 4200 eurot. Laenulimiit oli korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Lepingu eritingimuste kohaselt tuli kasutatud krediidisummalt tasuda intressi 41,7925% aastas ehk 0,1145% päevas. Krediidikulukuse määraks oli 50,8%. Lepingu kehtivuse ajal on kostjale tehtud väljamakseid kokku 5300 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 4253,08 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 1100,29 eurot, kulude katteks 168,63 eurot ja intressi katteks 2984,16 eurot. Inkassomenetluses on kostja tasunud veel 853,08 eurot, mille hageja arvestab tasutuks põhivõla katteks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja jättis tagastamata märtsikuu osamakse summas 216,97 eurot (maksetähtaeg 14.04.2024. a), aprillikuu osamakse summas 227,80 eurot (maksetähtaeg 14.05.2024. a), maikuu osamakse summas 235,26 eurot (maksetähtaeg 14.06.2024. a), juunikuu osamakse summas 242,47 eurot (maksetähtaeg 14.07.2024. a) ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks, edastas krediidiandja 28.06.2024. a kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest Krediidiandja märkis, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
15.päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 13.07.2024. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastase nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3346,63 eurot (5300 – 1100,29 – 853,08), intress 66,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 478,99 eurot.
2.Enne krediidilepingu sõlmimist analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja enda esitatud andmete põhjal (sissetulek 1500 eurot, igakuised kohustused 350 eurot). Ka kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõttelt. Samuti veendus krediidiandja, et kostjal puudusid maksehäired. Kogutud info analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Asjaolu, et kostja mingil põhjusel jättis kohustused täitmata, ei viita krediidivõimelisuse ebaõigele hindamisele.
3.Kohus selgitas 18.11.2025. a hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimisel piisavalt kogutud andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta. Krediidiandja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtte, kuid selle alusel tehtud järeldused ei ole kohtu hinnangul olnud kooskõlas vastutustundliku laenamise
põhimõttega. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte analüüsist nähtub, et kostja sissetulekuks on töötasu vahemikus 1189,37 eurot kuni 1362,25 eurot. Lisaks saab kostja peretoetust 120 eurot kuus ning kostja lastele makstakse sotsiaaltoetust. Lastele makstav raha on aga sihtotstarbeline ning selle arvestamine kostja sissetulekuna ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Lisaks on pangakonto väljavõttelt nähtuvalt vahetult enne hagejaga lepingu sõlmimist kostjale väljastatud laenu Bondora AS-lt kahel korral kokku 2015 eurot, samuti on kontol teisigi laekumisi selgitusega „laen“, kuid makse tegijat kohtule esitatud väljavõttest ei nähtu. Erinevate kohustuste katteks tasus kostja enam kui 300 eurot kuus, lisaks lasteaia kohatasud, eluasemekulud, toidukulud jms. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtte, kuid ei ole selle alusel teostanud piisavalt põhjalikku kostja maksevõime analüüsi. Et kostjalt oleks mingilgi viisil küsitud täiendavaid andmeid, kohtule esitatust ei nähtu. Kohus andis hagejale tähtaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse esitamiseks.
4.Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul ümberarvestust ei esitanud ja jäi selle juurde, et krediidiandja on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist. Kogu vastutus ei lasu krediidiandjal, ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Krediidiandjal või -vahendajal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda (mis hõlmab endas informatsiooni kogumit tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ning muude regulaarsete majapidamiskulutuste kogusuuruse kohta) ning et tarbija esitab krediidiandjale või vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Hageja näol on tegemist viivises oleva võlgnevuse üleostjana, mitte Krediidiandjaga. Seega, arvesse võttes nimetatud asjaolu, ei ole hagejal võimalik ümberarvestusi teha. Võlgnevuse suurus on antud juhul kohtu ette toodud hagiavalduses.
5.Kohus võttis hagi menetlusse 05.12.2025. a määrusega ja andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohus luges hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 1 lg 3 p 1 alusel kostjale kättetoimetatuks 23.01.2026. a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 12.02.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes jätta rahuldamata.
7.VÕS 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Nii Eesti siseriiklikust kohtupraktikast kui ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud ((RKTKm 24.11.2023. a, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25; Euroopa Kohtu
05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Selline kohustus kaitseb tarbijat kui võlasuhte nõrgemat poolt, kuna tarbija ei pruugi olla teadlik oma õigustest. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega, sh võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta. Krediidiandja pidi enne lepingu sõlmimist hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 pdes 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Omapoolsete hindamiskohustuste täitmiseks pidi krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause kohaselt küsima kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel. Kohus on seda ka antud juhul hagejale selgitanud. Hagiavalduses esile toodu pinnalt asus kohus seisukohale, et krediidiandja ei täitnud piisava hoolsusega kohustust selgitada välja kostja tegelik maksevõime ja kostja maksevõimet mõjutavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et laenuandja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtte, kuid ei ole selle alusel teostanud piisavalt põhjalikku kostja maksevõime analüüsi. Kostja konto väljavõttelt nähtuv sissetulek ei kattu kostja poolt taotluses avaldatuga. Samuti ei saa olla eluliselt usutav, et kahe ülalpeetavaga kostja igakuised kulud (sh kulud lastele, majapidamisele, toidule, muude laenukohustuste täitmisele) olid kokku 350 eurot. Et kostjalt oleks mingilgi viisil küsitud täiendavaid andmeid, kohtule esitatust ei nähtu. Kohus leiab, et eeltoodu ei ole piisav, et jaatada VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisuse hindamist.. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostjaga krediidilepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Kohus märgib, et kostjal oli küll krediidivõtjana kohustus esitada õiged andmed, kuid krediidiandjal oli ka kohustus kontrollida, kas kõik esitatud andmed on tõesed ning ega kostja ei ole laenu saamise kindlustamiseks esitatavate andmetega manipuleerinud. Kohus möönab, et krediidiandja ei saa kontrollida teavet, mida tal ei ole, kuid antud juhul oli krediidiandjal olemas kostja pangakonto väljavõte, millelt oli võimalik vastavaid järeldusi teha. Kohtu hinnangul ei ole aga tehtud järeldused olnud adekvaatsed ja kostja tegelikule finantsolukorrale vastavad.
9.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et VÕS § 403 4 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
Hageja sai küll kohtu nõude kätte, kuid jäi hagiavalduses toodu juurde ega esitanud täiendavaid tõendeid või nõude ümberarvestust, viidates, et on vaid nõude üleostja. Kohus märgib, et hageja kui nõude loovutamise teel omandanu kannab käesolevas vaidluses riski, et algne krediidiandja ei pruugi olla täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Üksnes viide nõude loovutuse teel saamisele ei välista hageja õigust arvestada nõue ümber vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023. a määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
12.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Hageja väite osas, et kohus on pooli asunud ebavõrdselt kohtlema, märgib kohus järgmist. Tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidluse lahendamisel ei piirdu kohtu ülesanne üksnes poolte esitatud väidete formaalse kontrolliga. Kohtul lasub kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on enne krediidi andmist täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevad kohustused ning kas tarbija suhtes kohaldatavad imperatiivsed normid on järgitud. Seda ka siis, kui tarbija ei ole nõudele vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et kohtu selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kujutavad endast poolte ebavõrdset kohtlemist. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
15.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Et kostja pole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla ka menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
16.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
17.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.