Tsiviilasi O. J. hagi R. M. vastu kõrvalkulude, kahjuhüvitise ja viivise võla nõudes Tsiviilasja hind
191,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O. J. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kostja: R. M. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
1.Võtta vastu hageja 15.01.2026 hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus kahjuhüvitise 40 euro hüvitamise nõudes.
2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.Mõista R. M.lt O. J. kasuks välja põhivõlg 83,81 eurot ning alates 09.09.2025 viivis põhivõla tasumata osalt määraga 0,15% päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, aga mitte põhivõlast suuremas summas.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks 660 eurot ja mõista see summa R. M.lt O. J. kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-25-14825 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 (AS SEB Pank), EE062200221059223099 (Swedbank AS), EE221700017003510302 (Luminor Bank AS), EE567700771003819792 (AS LHV Pank) või EE604204278601694436 (Coop Pank AS). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. − Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.O. J. (hageja) esitas 09.09.2025 Harju Maakohtule hagi R. M. (kostja) vastu võla nõudes. 2 (5)
2-25-14825
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.03.2025 üürilepingu. Üürilepingu p 1.1 kohaselt andis hageja kostjale tasu eest ajutiseks kasutamiseks hagejale kuulunud korteri aadressil XXX, üldpinnaga 44,2 m2, mis koosneb esikust, 2 toast, avatud köögist, tualettruum-duširuumist ja rõdust (edaspidi kõik koos „eluruum“). Lisaks eluruumile kuulus lepingu eseme hulka keldriboks nr P20 ja parkimiskoht nr 20. Üürilepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri 550 eurot. Üürilepingu p 2.4 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt ka kõigi teenuste, sealhulgas prügiveoteenus, heakorrateenus, elektrienergia, soe ja külm vesi, kanalisatsioon ja küte, hoone korrashoiu- ja parenduskulud (sh remondifond, elamu korrashoiuga seotud laenumakse) eest vastavalt kehtestatud kordadele, otsustele, tariifidele ja/või arvestite näitudele teenust pakkuva või seda vahendava isiku, sh korteriühistu, poolt esitatud arvete alusel. Üürilepingu p 2.5 kohaselt kohustus kostja tasuma kõrvalteenuste eest otse teenuse pakkujale või vahendajale hiljemalt teenuse pakkuja või vahendaja poolt sätestatud maksekuupäeval. Üürilepingu p 2.5 kohaselt kui kostja jätab teenuste eest teenuse pakkujale või vahendajale tähtaegselt tasumata, on ta hageja nõudmisel kohustatud tasumisele kuuluvad summad tasuma hagejale.
1.2.Kostjal on tasumata arve 2025. a juulikuu kõrvalkulude eest summas 83,81 eurot. Hageja edastas nimetatud arve kostjale 14.08.2025 ning nõudis selle tasumist. Kuna kostja võlga ei tasunud, edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 16.07.2025 ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks lõpliku tähtaja 30.07.2025. Kostja võlgnevust ei tasunud.
1.3.Lisaks allkirjastasid pooled 26.03.2025 vastavalt üürilepingu p-le 1.4 üleandmisevastuvõtmise akti. Nimetatud akti kohaselt asus eluruumis muu hulgas televiisor. Kostja andis eluruumi hagejale üle 01.08.2025, kuid üleandmise hetkel puudus eluruumis televiisor. Kostja vastas 12.08.2025, et televiisor on olemas, kuid selle tagastamine hagejale toimub teadmata ajal. Tegelikkuses ei andnud kostja hagejale üle ühtegi televiisorit. 01.09.2025 teavitas hageja kostjat, et nõuab televiisori rahalise väärtuse 40 eurot hüvitamist. Kostja võlgnevus hageja ees on niisiis kogusummas 123,81 eurot.
2.15.01.2026 esitatud avalduses teavitas hageja kohut, et kostja tasus 09.10.2025 televiisori eest 40 eurot, mistõttu hageja loobub nimetatud nõudest. Hageja jääb põhivõla 83,81 eurot juurde.
3.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 3 alusel 22.04.2026. Kostja hagile ei vastanud.
4.Hageja 15.01.2026 esitatud avaldus hagist osaliselt loobumiseks on võimalik vastu võtta ning menetlus 40 euro hüvitamise nõude osas lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lähtudes eeltoodust lõpetab kohus menetluse hageja televiisori rahalise vääruse 40 euro hüvitamise nõudes.
5.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). 3 (5)
2-25-14825
6.Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
7.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul on kostja pärast hagi esitamist tasunud hagejale televiisori väärtuse 40 eurot, ülejäänud nõuete osas menetlus jätkus. Tulenevalt eelnevast jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 992 eurot (käibemaksuga), kokku 1092 eurot. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus mõistab seega menetluskulud välja käibemaksuga.
9.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses hagi rahuldamisega hagejale hüvitada.
10.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
11.Hageja esindaja tunnitasu määr 198,40 eurot (käibemaksuga) ei vasta kohtu hinnangul vaidluse keerukusele. Asja sisu, selle õiguslikku keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada tunnitasu kuni 160 eurot (käibemaksuga).
12.Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Kohus hindab asja sisu ja mahtu ning nõude suurust (hagihind 191,60 eurot) arvestades hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 3,5 tundi eelmärgitud tunnitasuga, kokku 560 eurot.
13.Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 660 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
14.Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.
4 (5)
2-25-14825 / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing, kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.