Eesistuja Kalev Saare, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Margit Vutt
Kohtuasi
Leluselja Jahiseltsi hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) vastu kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Leluselja Jahiseltsi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
13 259 eurot 36 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Leluselja Jahiselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helena Noot Kostja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2025. a kui ka Pärnu Maakohtu
25.oktoobri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-5567 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
1.Leluselja Jahiselts (hageja) esitas 12. aprillil 2023 Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 10 972 eurot 91 senti, intressi 16 eurot 17 senti ning viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2-23-5567 Hageja esitas 6. juunil 2023 hagiavalduse täienduse, millega palus lisaks eeltoodule mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1011 eurot 88 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 11 984 eurot 79 senti, intressi 16 eurot 17 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 2013. a riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu, mida muutsid
11.oktoobril 2017. Lepingu kohaselt on hagejal õigus kasutada Hiiumaal asuva Leluselja jahipiirkonna maa-ala jahipidamiseks ning kui maaüksustel olevatel taimedel tuvastatakse olulised ulukikahjustused, tuleb hagejal hüvitada kostjale ulukikahjustuste likvideerimisega seotud kulud lepingus toodud tingimustel. Kostja saatis hagejale 19. augustil 2022 ja 15. novembril 2022 kahjude hindamise aktid (kokku üheteistkümnel eraldisel oluliste ulukikahjustuste likvideerimise maksumuse kohta), millele hageja esitas vastuväited. Pärast seda, kui eraldised koos üle vaadati, koostas metsakorraldaja Eero Raja kontrollaktid, millega hageja samuti ei nõustunud. Hageja edastas kostjale Eero Jesmini eksperdihinnangud ning leidis, et kostjal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist. Kostja esitas hagejale 8. märtsil 2023 arve 10 972 eurot 91 senti ning 10. mail 2023 arve 1011 eurot 88 senti. Hageja tasus arved, kuid selgitas, et tegi seda üksnes seetõttu, et kostja ei keelaks tal lepingu p 3.10 alusel jahti pidada ega lõpetaks lepingut erakorraliselt lepingu p 6.1 kohaselt. Kostja teadis, et arved on alusetud, mistõttu nõuab hageja ka intressi ja viivise tasumist. Kokkuvõtlikult ei nähtu kahjuaktidest, kuidas kujunes kostja nõue, sh kui palju oli vaidlusalustel eraldistel elujõulisi mände, millisel viisil neid loendati ning kuidas määrati taimede ning nende istutamise kulu. Kontrollaktid ja E. Jesmini eksperdihinnangud kinnitavad, et kostja ei istutanud 2021. a eraldistele väidetud mahus puuistikuid (taimi). Seega ei uuendatud eraldistel 2021. a metsa keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusega nr 88 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ (metsa majandamise eeskiri) § 14 tähenduses. Kostja ei tõendanud, et taimed said kahjustada ulukite tegevuse tulemusena. Osa taimedest hukkus kuivamise tõttu, mille eest hageja ei vastuta. Isegi kui kostjal tekkis kahju, on kahjuaktides toodud kahjusummad ülepaisutatud. Hageja vastutab ulukikahju eest ainult ulatuses, mis kulub selleks, et ühel hektaril kasvaks jälle 1500 taime.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja teadis arveid tasudes, et tal ei ole kohustust teha kostjale sooritust. Kuna hageja soovis vältida seda, et kostja kasutaks lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, siis ei soovinud ta täita kostja rikastamiseks ühtegi kohustust. Kuna hageja nõuab makstud raha tagasi alusetu rikastumise sätete alusel, peab hageja tõendama, et hagi aluseks olevat nõuet ei ole olemas. Hageja ei ole seda teinud. Vaidlusalused eraldised on metsauuendusalad, kuna 2021. a istutati eraldistele nõutav hulk männipuu istikuid (taimi). Seetõttu tuleb kohaldada lepingu p 3.1.1, mille järgi on olulise ulukikahjustusega tegemist siis, kui metsauuendusalal on elujõuliste mändide osakaal langenud alla 1500 hektari kohta. Ülevaatuse käigus tuvastati, et kõikidel vaidlusalustel eraldistel oli ulukite tõttu langenud tervete puude osakaal alla 1500 hektari kohta. Kostja arvestas vastavalt lepingu p-le 5.3 erinevate kahjustajatega ning arvutas kogukahjust ulukikahjustuste osa. Kahjuhüvitis ei ole ülepaisutatud. Kostja istutab eraldistele rohkem taimi, kui õigusaktidega on minimaalselt ette nähtud, kuna paratamatult söövad uluksõralised osa taimi ära. Metsakahjustuste tuvastamine on hinnanguline, mistõttu on kahjuaktides toodud taimede ja istutamise ühiku hinnad arvestuslikud. Taimed kasvatab
2(7)
2-23-5567 kostja ise ning istutustööde puhul lähtutakse alati piirkonna keskmisest istutustööde ühikuhinnast. Hageja ei avaldanud soovi istutustöid ise teha.
3.Pärnu Maakohus jättis 25. oktoobri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on jahindusliku kasutuse leping, mida muudeti
11.oktoobril 2017 sõlmitud kokkuleppega. Kostja esitas hagejale arved nr 358294 ja 361181 ning hageja tasus need. Hageja soovis arvete tasumisega välistada kostja õigust kohaldada lepingu p-des 3.10 ja 6.1 toodut. Maakohtu hinnangul tuleb hagejal VÕS § 1028 lg 1 nõude esitamisel tõendada, et hageja tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mis ei tekkinud või mis langes hiljem ära (RKTKo 2-18-7948/81, p 20). Seejärel saab kostja tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu võlasuhe, mis on tekkinud tehingu või seaduse alusel ning millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ja millest tulenevalt ta ei pea raha tagasi maksma (RKTKo 2-16-10632/78, p-d 11.1–11.4). Hagejal on õigus esitada nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hagejale ei saa ette heita kohustuse täitmist, kuna lepingu järgi kohustub kostja jahipidamise keelama, kui vaidluse tekkimisel ei suuda pooled vaidlust lahendada hiljemalt jahihooaja alguseks. Lepingu p 3.1 kohaselt käsitatakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata metsa majandamise eeskirjas märgitud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid. Lepingu p 3.1.1 kohaselt ei ole need miinimumeesmärgid metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis täidetud, kui elujõuliste harilike mändide arv on langenud alla 1500 hektari kohta. Metsa majandamise eeskirja § 14 lg 3 p 2 kohaselt peab hariliku männi istutamise tihedus olema vähemalt 2600 taime hektaril. Metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 järgi loetakse mets uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 vähemalt 0,5 m kõrgust harilikku mändi. Hageja vaidlustas kostja kahju hüvitamise nõude üheteistkümne eraldise osas. Kostja esitas vastuvõtuaktid, millega tõendas kostja eraldistele istutatud taimede arvu aprillis 2021, st kostja täitis metsa majandamise eeskirja § 14 lg 3 p-s 2 sätestatud kohustuse. Kontrollaktides märgitud puude arv ja ulukite kahjustatud puude arv vastas ülevaatamise ajal eraldistel olnud faktilisele olukorrale. E. Jasmini eksperdihinnangud ja kontrollaktid tõendavad eraldistel olevat taimede arvu ning kahjustatud taimede arvu erineval ajal. E. Jasmini eksperdihinnangus toodud järeldus selle kohta, et kui oleks istutatud 3000 taime hektari kohta, võiks eeldada, et terveid taimi oleks hektaril vähemalt 1500, on põhjendamata. Hagejal tuleb nõude esitamisel nõuet tõendada, kuid ta ei teinud seda. Kontrollaktid on käsitatavad kahju hindamisena lepingu p 3.4 tähenduses. Hageja ei tuginenud nõude esitamisel sellele, et lisaks ulukikahjustustele esines muid kahjustusi. Maakohtu hinnangul ei ole tsiviilasja esemega seotud küttimismahud ja nende täitmine, ulukite loendusandmed ja seire. Seetõttu ei analüüsinud kohus tõendeid, mis esitati ulukite küttimismahtude kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8).
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 3(7)
2-23-5567 Maakohus jõudis tõendeid hinnates ebaõigele järeldusele, et tekkisid olulised ulukikahjud. Maakohus jättis lepingut ja jahiseadust (JahiS) ebaõigesti tõlgendades arvestamata küttimisandmetega. Isegi kui kahjunõue on põhjendatud, jättis maakohus arvestamata, et kostja nõudis hagejalt olulises ulatuses suuremat kahju, kui on lepinguga ette nähtud. Maakohus jättis ebaõigesti kahjuhüvitise vähendamata.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. oktoobri 2025. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja esitada tagasinõude VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja on kostjale sooritust tehes selgelt sellest teada andnud, et hageja arvates ei ole tal sellist kohustust. Hageja peab tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust (RKTKo 2-19-604/92, p 13.5), ning maakohus leidis õigesti, et hageja seda ei tõendanud. Kostja sai vastuvõtuaktidele tuginedes tõendada ning maakohus tuvastada teatud arvu taimede istutamist eraldistele. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamise reegleid. Võistlevas menetluses määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Väidetavalt istutamata jäänud taimede arvu ei ole võimalik järeldada kostja esitatud metsakahjustuste aruannetest ja metsaregistri sissekannetest, kuna nendes ei kajastu istutustööde andmeid. Kuna kostja esitas tõendid taimede istutamise kohta, tuli hagejal esile tuua ja tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh ümber lükata kostja väited, et viimane istutas eraldistele vaidlusaluse arvu taimi. Ringkonnakohtu arvates oli põhjendatud maakohtu järeldus, et E. Jesmini eksperdihinnangute alusel ei olnud võimalik kahjusummasid arvutada. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et nõude esitamisel VÕS § 1028 lg 1 alusel ei piisa sellest, kui hageja seab kahtluse alla kohustuse olemasolu, vaid hagejal tuleb nõuet tõendada. Maakohus ei pidanud hindama poolte väiteid ja tõendeid ulukite küttimismahtude ja nende täitmise kohta, kuna JahiS §-d 43 ja 25 ning pooltevaheline leping ei näe ette, et ulukikahjude hüvitamine oleks seotud küttimismahtudega või sellega, kas jahipiirkonna kasutaja neid täidab. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejalt väljamõistetud kahjusumma on arvutatud õigesti. Hageja esitas apellatsioonkaebuses selle kohta, kuidas tulnuks kahjusumma arvutada, uusi väiteid, mille ringkonnakohus jättis TsMS § 652 lg 4 kohaselt tähelepanuta, kuna hageja ei toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda kõigile kahjusumma ülepaisutatusega seotud väidetele. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu hageja väide, et kostja kahju hüvitamise nõue on ülepaisutatud. Metsa uuendamise miinimumnõue on metsa majandamise eeskirja § 16 lg-te 1 ja 2 alusel täidetud, kui hektaril on vähemalt 1500 elujõulist vähemalt 0,5 meetri kõrgust harilikku mändi. Kui metsa uuendamise miinimumnõude täitmiseks peab metsa majandamise eeskirja § 14 lg 3 p 2 kohaselt istutama harilikku mändi vähemalt 2600 taime hektari kohta, siis on põhjendatud, et vähema kui 2600 taime istutamisega ühele hektarile ei ole võimalik saavutada metsa uuendamise
4(7)
2-23-5567 miinimumnõude täitmist. Kostja nõudis hagejalt üksnes metsa uuendamise miinimumnõude täitmiseks vajalike taimede maksumuse ja istutamise kulude hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et vaidlusalustel eraldistel tekkisid olulised ulukikahjud. Hageja hinnangul on kostja väide aprillis 2021 eraldistele istutatud taimede arvu kohta ümber lükatud hageja esitatud E. Jesmini eksperdihinnangutega. Seega tuli kostjal tõendada, et tegelikult istutati 2021. a taimi tema väidetud mahus. Kohtud rikkusid TsMS § 232 lg-t 3 ja tõlgendasid vääralt lepingut, kui jätsid kõrvale hageja esitatud E. Jesmini eksperdihinnangud. Kohtud olid seotud E. Jesmini eksperdihinnangutes märgituga TsMS § 232 lg 3 tähenduses. Kahjuaktidest ei tulene, et taimede arv on langenud alla 1500 hektari kohta just ulukikahjustuste tulemusena. Samuti ei nähtu, kuidas tuvastati kuivamise tõttu kahjustada saanud taimede hulk. Kuna hageja tõendas E. Jesmini eksperdihinnangutega, et osaliselt said puud kahjustada kuivamise tõttu, pidi kostja tõendama lepingu p-st 3.1.1 tulenevad nõude eeldused. Kohtud on lepingut ja jahiseadust vääralt tõlgendades jätnud arvestamata küttimisandmetega. Hageja saab ulukikahjustusi ära hoida üksnes ja ainult küttimise kaudu, mistõttu on kostjal lepingu alusel võimalik nõuda ulukikahjustuste tõttu tekkinud kahju hüvitamist, kui hageja ei hoia olulist kahju tekkimist jahipidamisega ära. Hageja on täitnud iga-aastase küttimismahu. Isegi kui kostja kahjunõue on põhjendatud, on see ülepaisutatud. Lepingu järgi vastutab hageja ulukikahjustuste eest ulatuses, mille tõttu jäävad täitmata metsauuenduslikud eesmärgid (st 1500 männipuud hektari kohta). Kostja nõuab hagejalt kulude hüvitamist suuremas ulatuses, kui on lepinguga ette nähtud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et lepingust ei tulene kohustust hüvitada kostjale hektari kohta 2600 taime istutamise kulud. Kohati nõuab kostja kahju hüvitamist summas, mis ületab hektari kohta 2600 taime istutamise kulusid. Samas ei suutnud kostja selgitada, mille alusel on arvestuskäik koostatud. Seetõttu ei ole õige ringkonnakohtu järeldus, et kostja nõuab vaid miinimumnõude täitmiseks vajalike taimede maksumuse ja istutamise kulude hüvitamist. Kontrollaktidest nähtuvalt peaks kostja väidetav kahjunõue olema ligikaudu poole väiksem, st 6700 eurot 53 senti. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu ta oleks esitanud apellatsioonimenetluses uusi väiteid kostja kahjuarvestuse kohta. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult ning menetlusnorme rikkudes tähelepanuta hageja arvestuskäiku puudutavad väited ning apellatsioonkaebusega esitatud tõendid.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 5(7)
2-23-5567
10.Kassatsioonimenetluses on peamised lahendamist vajavad küsimused, kuidas jaotub poolte vahel tõendamiskoormus ning millises ulatuses on hageja kohustatud hüvitama kostjale ulukite tekitatud kahju riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu alusel.
11.Kohtud tuvastasid menetlusnorme rikkumata, et hageja ja kostja sõlmisid 11. oktoobril 2017 kokkuleppe riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu nr 3-1.38/82 muutmiseks, mille alusel esitas kostja hagejale kahju hindamise aktid üheteistkümnel eraldisel ulukite tekitatud kahju hüvitamiseks ning nende alusel arved nr 358295 ja 361181 kogusummas 11 984 eurot 79 senti. Hageja tasus arved, kuid esitas kostja kahjunõudele vastuväited, selgitades, et arveid makstes soovib ta vältida seda, et kostja keelaks tal jahipidamise ja ütleks lepingu erakorraliselt üles, mitte aga hüvitada ulukikahju (lepingu p-d 3.10 ja 6.1). Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et hageja peab tõendama, et ta tahtis arveid tasudes täita kostja rikastamiseks olematut kohustust, ning hageja tõendamiskoormuse täitmiseks ei ole piisav, kui ta seab kohustuse puudumise kahtluse alla. Seejärel pidanuks kostja kohtute arvates tõendama, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest. Kolleegium leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormuse käesoleva vaidluse asjaoludel valesti ning ringkonnakohus maakohtu eksimust apellatsioonimenetluses ei kõrvaldanud. Tõendamiskoormuse vale jaotus võis omakorda kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
12.Hageja nõuab kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel nende kostjale makstud summade tagastamist, mille põhjendatusele hageja vastu vaidles, kuid tasus kostjale lepingu alusel olulise ulukikahjustuse hüvitisena vaid selleks, et kostja ei rakendaks tema suhtes õiguskaitsevahendeid. Kohtud on tuvastanud, et hageja teavitas enda seisukohast ka kostjat. Seega ei saanud kostja eeldada, et hageja nõuet tunnustab ja vaidlus nõude põhjendatuse üle on lõppenud. Kui kostja oleks nõudnud hagejalt kahju hüvitamist kohtus, lasuks kahju hüvitamise nõude eelduste tõendamise koormus kostjal. Olukorras, kus hageja vaidles soorituse tegemisel kostja nõude põhjendatusele vastu ning tegi soorituse üksnes vältimaks kostja õiguskaitsevahendite rakendamist, ei muuda pelgalt raha tasumine sisuliselt samas elulises vaidluses tõendamiskoormuse jaotust. Seega tuleb kostjal tõendada kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Eeltoodust järelduvalt leidsid maa- ja ringkonnakohus ebaõigesti, et hageja peab tõendama asjaolu, mille kohaselt ei ole kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõuet.
13.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud rikkusid kohtulahendi põhjendamise kohustust. Hageja tugines juba maakohtu menetluses sellele, et kahjuaktidest ei ole aru saada, millel põhineb kostja nõue. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kuidas on kostja kahju hüvitamise nõue kujunenud. Samuti ei võtnud maakohus seisukohta kõikide poolte väidete kohta, mis puudutasid kahjunõude suurust. Kohtud tuvastasid, et hagejal tuleb ulukikahjustuste tekkimisel vastavalt lepingule (p 3.1.1) ja metsa majandamise eeskirjale (§ 16 lg-d 1 ja 2, § 14 lg 3 p 2) hüvitada kostjale nende taimede hulk, mis on vajalik istutada ühele hektarile, tagamaks, et sellel alal kasvaks vähemalt 1500 elujõulist männipuud. Kohtud tuvastasid, et selle eesmärgi saavutamiseks peab istutama vähemalt 2600 taime ühe hektari kohta. Kostjal tuli seega lepingu alusel kahjuhüvitist nõudes esile tuua ja tõendada, kui palju taimi
6(7)
2-23-5567 istutati vaidlusalustele eraldistele 2021. a, kui palju terveid taimi kasvas 2022. a ühe hektari kohta ning kui suur osa kahjustatud taimedest hävis ulukite tegevuse tõttu. Maakohus tuvastas vastuvõtuaktide alusel 2021. a istutatud taimede arvu ning kontrollaktidest lähtuvalt 2022. a olemasolevate ja kahjustatud taimede arvu. Seevastu ei nähtu maakohtu otsusest, kuidas on kahjunõue kujunenud eraldiste kaupa, sh kuidas arvestatakse ulukite tegevuse tulemusena kahjustatud taimede osakaalu, kuidas arvestatakse taimede maksumust ja istutamise kulu ning millise valemi järgi arvutatakse kahjusumma. Samuti ei ole maakohtu otsuses selgitusi selle kohta, miks on kahju arvestuses lähtutud taimede arvust, mis liidetuna tervete taimede arvule ületab 2600 taime hektari kohta. Sellega rikkus maakohus kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus maakohtu eksimust ei kõrvaldanud (TsMS § 442 lg 8, § 654 lg 5).
14.Eeltoodust lähtuvalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele eeltoodud tõendamiskoormuse jaotust ning asjaolude ja tõendite esitamise kohustust (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Seejärel tuleb kohtutel võtta seisukoht kõikide poolte esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite kohta (TsMS § 436 lg-d 2 ja 3), mh kõikides kahju hindamise aktides märgitud kahju suuruse kohta.
15.Kassatsioonkaebuse kohaselt vastasid hageja esitatud E. Jesmini eksperdihinnangud lepingu p-le 3.4 ja TsMS § 232 lg 3 p-de 1–4 tingimustele ning kohtud rikkusid neid eksperdihinnanguid kõrvale jättes poolte vahel sõlmitud lepingus tõendamise kohta kokkulepitut ning ühtlasi ka menetlusnormi. Maakohtu hinnangul tuleb lepingu p 3.4 kohaselt kahju hindamisel lähtuda E. Raja kontrollaktidest. Ringkonnakohus maakohtu seisukohta ei täiendanud ega muutnud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud võtnud seisukohta, kas pooled on lepingu p-s 3.4 sõlminud kokkuleppe asjatundja määramise kohta, kelle arvamus on kohtule siduv (TsMS § 232 lg 3 p-d 1–4). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul tuvastada, kas pooled on teatud asjaolude tõendamiseks sellise kokkuleppe sõlminud, ning hinnata, milline menetluses esitatud tõend on poolte kokkulepitud asjatundja arvamus (st E. Raja kontrollaktid või E. Jesmini eksperdihinnangud) ning kas kohus on nimetatud asjaolude kindlakstegemisel selle arvamusega seotud, st kas täidetud on TsMS § 232 lg 3 p-de l–4 tingimused.
16.Hageja väitel on kohtud lepingut ja jahiseadust vääralt tõlgendades jätnud küttimisandmed arvestamata. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et küttimismahud ning nende täitmine ei ole tsiviilasja esemega seotud. Kolleegiumi hinnangul leidsid kohtud põhjendatult, et käesoleva asja lahendamisel ei ole küttimisandmed olulised. Kahju hüvitamise nõude eelduseks ei ole see, kas ja mis põhjusel on jahipiirkonna kasutaja küttimiskohustust rikkunud. Juhul, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb hagejal JahiS § 43 ning lepingu järgi ulukite tekitatud kahju kokkulepitud ulatuses hüvitada.
17.Menetluskulude jaotus ning rahalise suuruse kindlaksmääramine tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel otsustada maakohtul asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.