Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja CC
2827,50 eurot
Kostja XX (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus XX vastu osaliselt.
2.Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja IPF Digital AS ja kostja vahel 18.10.2021 sõlmitud krediidilepingust nr x ning 07.04.2022 sõlmitud krediidilepingust nr w tulenev põhivõlgnevus 272,35 eurot, seadusjärgne intress 65,67 eurot, 17.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 29,43 eurot ja viivis põhivõlalt (272,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 13,08% ulatuses kostja kanda ning 86,92% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 50,36 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla saamiseks. Hageja palub välja mõista lepingust nr w tulenev põhivõlgnevus 2390,58 eurot, intress 64,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 95,31 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
2.IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.10.2021 krediidilepingu nr x, limiidiga 750 eurot, intressimääraga 44,52% aastas (fikseerimata), krediidikulukuse määraga 55,77% aastas (fikseerimata). 07.04.2022 esitas kostja krediidikonto limiidi suurendamise taotluse limiidile 2750 eurot, pooled sõlmisid lepingu w. Lepinguga muutus intressimäär 41,04% aastas ja krediidikulukuse määr 50,55% aastas. 08.01.2023 muudeti lepingule nr w kohalduv intressimäär 37,68% aastas ja krediidikulukuse määr 45,67% aastas. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, saatis krediidiandja 10.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja võlgnevuse summas 256,65 eurot tasumiseks hiljemalt 30.09.2024. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad nõuded B2 Impact OÜ-le (end. OK Incure OÜ). Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu loeti leping ülesöelduks 30.09.2024 ning loovutati nõuded hagejale. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 5152,63 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 4880,28 eurot, millest 2448,35 eurot krediidiandja arvestas põhiosa katteks, 2425,64 eurot intresside katteks, 5 eurot teenustasude katteks ning 1,29 eurot viiviste katteks. Pärast lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist tegi kostja hagejale ülekandeid summas 313,70 eurot. Hageja lahutas nimetatud summa põhiosast, seega 2704,28 – 131,70 = 2390,58 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2390,58 eurot.
Hageja arvestab intressi alates 08.09.2024 summalt 2704,28 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni 30.09.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi 64,03 eurot. Hageja arvestab viivist alates kostja lepingu ülesütlemise järgselt tehtud viimase makse järgnevast päevast, s.o 07.04.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.08.2025 VÕS § 113 lg 1 määras. Hageja palub välja mõista viivise summas 95,31 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.08.2025 seadusjärgses viivisemääras. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulusid 35 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjale on edastatud kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 04.10.2024 nõudekiri, 22.01.2025 kiri, 19.02.2025 kiri. Vastutustundliku laenamise osas selgitas hageja, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimet õigesti. Õigele krediidivõime hindamisele osundab ka asjaolu, et kostja täitis korrapäraselt lepingulisi kohustusi alates laenulepingu sõlmimisest 18.10.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 30.09.2024 ehk kolme aasta jooksul. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhinõue 272,35 eurot, intress 65,67 eurot ning edasiulatuv viivis põhiosalt 272,35 eurot alates 01.10.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni. 29.09.2025 selgitas hageja, et leping oli igal juhul kehtivalt üles öeldud ning jäi seisukohale, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ümberarvestuse esitamiseks puudub alus.
3.11.12.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Samal päeval tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissisumma vähendamiseks, selgitades oma kahtlusi, et kompromiss võib olla vastuolus heade kommete, seaduse ja kohtupraktikaga. Kohus andis tähtaja hiljemalt 19.12.2025 esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või uus kompromiss.
4.Kuivõrd täiendavaid tõendeid või uut kompromissi kohtule ei esitatud, jättis kohus 14.01.2026 kohtumäärusega kinnitamata B2 Impact OÜ ja XX vahel sõlmitud kompromissi. Kostja vastus
5.29.01.2026 esitas kostja kättesaamiskinnituse ning järgneva sisuga seisukoha: „Sain kohtumääruse kätte... Lasin silmadega üle vaid.. Ja ei jõudnud küll lõpuni lugeda aga kui kaardilt sissenõudmiseks läheb sest pold tasuda jaan oli auk.. Ju siis läheb. Teate vabandust väga aga ükskõik. Ja mainin ju siis vist pole päris ükskõik- et siinkohal ka kui teadmatud isikud ja lahkunuid piisavalt.. Et katsusin kogu inimkonda puudutava kokku panna.. Üldjutt jne kõigest mu fb XX Mge. Alates vanemast.. Mis mul muud öelda on..“ Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus menetleb hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuna kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu ja selle lisa sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 18.10.2021 krediidilepingu nr x (dtl 15-23) ning
07.02.2022 lepingu nr w (dtl 29-58). Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 5152,63 (dtl 142-153). Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja arvetele minimaalse kuumakse ulatuses. Minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu (Lepingu üldtingimuste p 11.2, dtl 34).
9.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
10.Eesti Panga poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Seega ei ületanud lepingu nr x krediidikulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Seega ei ületanud lepingu nr w krediidikulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Seega ei ületanud lepingumuudatusega sätestatud krediidikulukuse määr seadusega kehtestatud piirmäära.
11.Kostja on kasutanud 5152,63 eurot krediiti ning teinud tagasimakseid kogusummas 4880,28 eurot (dtl 199). Sellest 2448,35 eurot on arvestatud põhivõla, 2425,64 eurot intressi, 5 eurot teenustasude ning 1,29 eurot viiviste katteks. Pärast lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist tegi kostja hagejale ülekandeid kokku kolmel korral summas 313,70 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (2390,58 eurot), intressi (64,03 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist (95,31 eurot) ning sissenõudmiskulude (35 eurot) tasumist.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
13.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
14.Hageja selgituste kohaselt esialgse lepingu sõlmimisel lähtus krediidiandja kostja taotlusest, tegi automaatsed päringud www.creditinfo.ee, www.taust.ee,
www.ametlikudteadaanded.ee. Samuti kontrolliti kostja pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline. Krediidikonto limiidi suurendamise taotluse alusel kontrollis krediidiandja kostja maksekäitumist ning pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
15.Kohtule ei ole esitatud nõuetekohast pangakonto väljavõtet, mida krediidiandja kontrollis laenulepingu nr x sõlmimisel. Hagiavaldusele on lisatud pangakonto väljavõtte (dtl 24) perioodi 24.06.2021-08.10.2021 kohta. Väljavõte on 5-leheküljeline, märkustena on lisatud, et viimane (kõige hilisem) kuu ning esimene (kõige varasem) kuu jäeti välja, kuivõrd need puudutavad ajaliselt mittetäielikke kalendrikuid. Keskmised arvutused on arvutatud kolme kuu põhjal (september, august, juuli). Väljavõte sisaldab lehekülge kostja sissetulekutest, väljaminekutest ning kohustustest. Kohus märgib, et tegemist esitatud väljavõtte puhul on tegemist kokkuvõtliku dokumendiga ning ei näita konkreetseid tehinguid. Nimetatud dokumendist ei ole kohtul võimalik kontrollida kostja kontodel olevate rahaliste vahendite liikumist, tehingute sisu ning muud sarnast. Seega ei ole kohtul võimalust kontrollida, kas lepingu sõlmimisel läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Hagiavalduse lisana 4 (dtl 58 jj) esitas hageja kostja pangakonto väljavõtte, mida kontrolliti laenulepingu nr w sõlmimisel. Nimetatud väljavõttest nähtuva perioodi 13.12.2021-06.04.2022 jooksul oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt 381,74 eurot töötasu ning 471,12 eurot töövõimetoetus. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli samaaegselt mitmeid finantskohustusi erinevate krediidiandjate eest ning ta võttis igal kuul uusi kohustusi juurde. Kohtu hinnangul sõltus kostja rahaline olukord ulatuslikult laenukohustuste refinantseerimisest ja täiendavate laenude võtmisest. Sellises majanduslikus olukorras ei oleks krediidiandjal olnud lubatav võimaldada kostjale täiendavat krediiti ega suurendada tema maksekoormust viisil, mis viis kostja jätkuvasse ja süvenevasse makseraskusesse.
16.KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.
17.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
18.Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks, hageja seda teinud ei ole.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20.Hageja esitas 17.09.2025 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 4880,28 euro ulatuses. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on hageja nõue kostja vastu järgmine: põhinõue 5152,63 – 4880,28 = 272,35 eurot, VÕS § 94 lg 1 määras arvestatud intress 65,67 eurot ning viivis põhivõlalt 72,35 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (01.10.2024).
21.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõlgnevuse summas 272,35 eurot.
22.Lepingu ülesütlemine 30.09.2024 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja ei olnud alates 19.06.2024 teinud ühtegi tagasimakset (dtl 198). Ülesütlemisavalduse esitamise ajaks oli kostja viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega. Leping loeti kehtivalt üles öelduks 30.09.2024.
23.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja seadusjärgse intressi 65,67 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja intressiarvestuses vigu. Intressi on arvestatud VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Intressi on arvestatud kuni lepingu ülesütlemiseni 30.09.2024.
24.Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Nõude ümberarvestuse esitamise (17.09.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 29,43 eurot. Kostja oli 272,35 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud nõude ümberarvestuse esitamise ajaks 352 päeva, seadusjärgne viivisemäär perioodil 01.10.202431.12.2024 oli 12,25% aastas, perioodil 01.01.2025-30.06.2025 11,15% aastas ja perioodil 01.07.2025-17.09.2025 10,15% aastas (272,35 * 12,25/365% * 92 + 272,35 * 11,15/365% * 181 + 272,35 * 10,15/365% * 79 = 29,43). Kostjal tuleb viivist tasuda kuni põhivõla tasumiseni.
25.Hageja lepingujärgse intressi, lepingujärgse viivise ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
27.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 2390,58 + 64,03 + 95,31 + 35 = 2584,92 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 272,35 + 65,67 = 338,02 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega 13,08% (arvestuse aluseks olev tehe: 338,02 / 2584,92 * 100%). Seega jäävad menetluskulud 13,08% ulatuses kostja kanda ning 86,92% ulatuses hageja kanda.
28.Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu kulu hüvitamist. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 385 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).
29.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 385 * 13,08% = 50,36 eurot. Kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida hagejal välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
30.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.