Võlaõigus

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel (8) on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Leping 1. Pooled sõlmisid 02.08.2025 järelmaksulepingu nr xxx (lisa 1 Järelmaksuleping nr xxx ja lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 239,00 eurot. Lepingu tähtaeg oli 10.08.2027. Lepingu p 3 järgi on intressimäär 12,90% aastas. Lepingu sõlmimise tasu on 10,90 eurot, mis kuulub tasumisele vastavalt lepingu lisas toodud maksegraafikule. Lepingu koostamise päeval oli lepingu p 4 kohaselt krediidi kulukuse esialgne määr 29,94% aastas eeldusel, et intressimäär on 12,90% aastas, laenutähtpäev 10.08.2027, lepingu sõlmimise tasu 10,90 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Kogu krediidikulu on 312,24 eurot. Viivis on võlalt lepingu p 2 järgi intressimääraga võrdses määras 12,9% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi kostja tagastama laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 10.09.2025 kuni 10.08.2027 osamaksena summas 13,01 eurot (lisa 1 Järelmaksuleping nr xxx ja lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht). Hageja kontrollis kostja krediidivõimet. Hageja kontrollis kolmandatelt isikutelt saadaolevaid andmeid ning kostjalt endalt saadud andmeid. Kostja teatas, et sissetulek on kuus 2300 eurot, kohustusi 231 eurot, ülalpeetavaid pole (lisa 4). Hageja kontrollis kostja andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Hageja kontrollis AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregistrit (lisa 5) ja- mõlema andmeil ei olnud kostjal maksehäired. Lisaks kontrollis hageja kostja poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (lisa 6), mille kohaselt oli kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 952,72 eurot. Laenu andmisel võttis hageja arvesse kostja igakuiseks sissetulekuks Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena saadud 952,72 eurot ja kohustuseks taotluses märgitud finantskohustuse 105,00 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi 345,80 eurot ja kohustuse hageja ees 22,00 eurot, kokku summas 472,80 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav (limiidi otsus, lisa 7). Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei läinud lepingu sõlmimine vastuollu sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. 2 (8)

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjal on tasutud 10.09.2025 osamakse. Alates 10.10.2025 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Kostjal oli tasumata 10.10.2025, 10.11.2025 ja 10.12.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed ja pangal oli võimalik lepingu p 9 alusel kostjale leping üles öelda. Hageja saatis 19.12.2025 kostja e-postile xxx ja samal päeval tähitud kirjaga ülesütlemise avalduse kostja poolt lepingus märgitud elukoha aadressile xxx (lisa 8). Hageja andis kirjades kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 03.01.2026 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna kostja ei reageerinud hageja 19.12.2025 kirjale, lõppes leping 03.01.2026 hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja hinnangul on 14 päeva piisav aeg ülesütlemisavaldusega tutvumiseks. Kostja võlga ei tasunud, leping on 03.01.2026 alates üles öeldud, hageja palus veelkord võla tasuda (lisa 9). Hageja esitas oma nõude ümberarvestatuna hagiavaldus. Hageja selle ümberarvestuse alusel kostjalt välja mõista põhivõla ja viivise. Kostja sai laenu summas 239,00 eurot. Kostja maksis kokku 13,01 eurot. Kostja võlg on 16.02.2025 seisuga 225,99 eurot (239,00 – 13,01 = 225,99) eurot. Viivis on võlalt seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 lauses 2 järgi (10,15% aastas ehk 0,027808% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 17.02.2026 Hageja kogunõude suuruseks on ülalmärgitud lepingu järgi 248,93 eurot, millest põhivõlg moodustab 225,99 eurot ja jooksev viivis, mis on ühe aasta eest arvestatuna 22,94 eurot. Leping 2. Pooled sõlmisid 01.08.2025 järelmaksulepingu nr xxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 65,99 eurot (lisa 10 Järelmaksuleping nr xxx, lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht, maksekorraldus). Lepingu lõpptähtaeg oli 10.11.2025. Vastavalt lepingu p 3 on intressimäär 0,00% aastas. Lepingu sõlmimise tasu on 0 eurot. Lepingu koostamise päeval oli p 4 kohaselt krediidi kulukuse esialgne määr 0,00% aastas eeldusel, et intressimäär on 0,00% aastas, laenutähtpäev 10.11.2025, lepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Eeltoodud eeldustel arvutatud krediidi kogukulu (laenu tagastamiseks tehtavate maksete kogusumma) on lepingu koostamise päeval 65,99 eurot. Viivis on vastavalt lepingu p-le 2 kas intressimääras või seadusjärgses määras kui see on kõrgem intressimäärast. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 10,15% aastas (0,03% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi kostja laenu tagastama 10.09.2025 kuni 10.10.2025 igakuiste osamaksena 22,00 eurot ja 10.11.2025 osamaksena oli 21,99 eurot (lisa 10, Järelmaksuleping nr xxx ja lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht). Hageja on kostja krediidivõimekust kontrollinud. Hageja kontrollis kostja krediidivõimet nii kolmandatelt isikutelt saadaolevate kui kostja enda andmete alusel. Kostja teatas, et sissetulek on kuus 2300 eurot, kohustusi 231 eurot, ülalpeetavaid pole (lisa 13). Hageja kontrollis kostja andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Hageja kontrollis AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregistrit (lisa 14) ja kostjal ei olnud maksehäireid. Lisaks kontrollis kostja poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (lisa 15). Laenu andmisel võttis hageja arvesse kostja igakuiseks sissetulekuks Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena saadud 2300 eurot ja kohustuseks taotluses märgitud finantskohustuse 105,00 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi 345,80 eurot, kokku summas 450 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav 3 (8)

(limiidi otsus lisa 16). Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei läinud lepingu sõlmimine vastuollu sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud 10.09.2025 osamakse. Alates 10.10.2025 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata (lisa 10, Järelmaksuleping nr xxx ja lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht). Leping lõppes lõpptähtaja saabumisega 10.11.2025. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ning palub kostjalt välja mõista põhivõlga ja viivist. Kostja sai laenu 65,99 eurot. Kostja maksis tagasi 22,00 eurot (65,99 – 22,00 = 43,99 eurot). Kostja tagastamata põhivõla jääk on 16.02.2026 seisuga 43,99 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, mis ei ole hagi koostamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras (10,15% aasta ehk 0,027808% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 17.02.2026 tasumata põhivõlalt summas 43,99 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja kostjalt hageja kasuks • 02.08.2025 sõlmitud lepingu nr 1 põhivõlgnevus summas 225 eurot 99 senti, viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (10,15% aasta ehk 0,027808% päevas) hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 17.02.2026 tasumata põhivõlalt (225,99 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 22,94 eurot; •

01.08.2025 sõlmitud lepingu nr 2 põhivõlgnevus summas 43 eurot 99 senti viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (10,15% aasta ehk 0,027808% päevas) hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 17.02.2026 tasumata põhivõlalt (43,99 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 4,47 eurot.

Hageja palub menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja tasutud lõiv 100 eurot, jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja leidis, et hageja on rikkunud tema suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, laenu poleks tohtinud anda, pank ei tulnud vastu paindlikumas lahenduses (graafiku muutmiseks), muid vastuväiteid ei esitanud (dtl 111, 114).

Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja 4 (8)

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr, lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 406.2 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 399 lg 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) järgi laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks, lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

5 (8)

VÕS § 76 lg 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1, 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg p 1, 4, 6, § 113 lg 1 2. lause, § 108 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda lepinguga kokkulepitud viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

ole neid asjaolusid ja laenuvõlga vaidlustanud. Seega on õige hageja väide, et kostja oli 10.12.2025 seisuga võlas eelviidatud kolme järjestikuse osamaksega. Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga, et hagejal oli lepingu p 9 alusel õigus kostjale leping üles öelda ülalviidatud 3 järjestikuse osamakse tasumata jätmisel. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ja kostjale 19.12.2025 saadetud kirjadega (e-kiri ja tähitud kiri), et nõudis võla tasumist, andis tähtaja kostjale võla tasumiseks 03.01.2026 ehk 14 päeva ja hoiatas lepingu ülesütlemisega, kui võlga ei tasuta. Kirjades on viide kokkuleppe saavutamiseks (hagi lisa 8, dtl 76). Hageja on tõendanud kohtule esitatud 03.01.2026 kirjaga kostjale, et ütles kostjale lepingu üles ja palus võla tasuda 09.01.2026 (dtl 77, hagi lisa 9). Kostja ei ole vaidlustanud neid asjaolusid. Eeltoodu alusel on hageja kostjale lepingu üles öelnud kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 4, § 399 lg 1 p 1, § 416 lg 1, 2. Leping on lõppenud. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagetava võla ära tasunud, seega rikub ta VÕS 100 mõttes, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401, § 402 lg 1, tulenevat laenu tagastamise kohustust, olles ka viivituses kohustuse täitmisega. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401, § 402 lg 1, § 113 lg 1 2. lause ja TsMS § 367 alusel põhivõla tasumist (kohustuse täitmist) ja viivist võlalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 17.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni. IV Pooled sõlmisid 01.08.2025 järelmaksulepingu nr xxx tähtajaga 10.11.2025, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 65,99 eurot (tõend; leping, lisa 10, lepingu tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht, maksekorraldus lisa 10, dtl 79, maksekorraldus dtl 86, hagi lisa 11). Lepinguga on tõendatud, et tingimuste p 3 kohaselt on intressimäär 0,00% aastas ja krediidikulukuse määr 0,00 aastas (lepingu p 3, 4, dtl 79). Lepingu maksegraafikuga on tõendatud, et kostja pidi laenu tagastama 10.09.2025 kuni 10.10.2025 igakuiste osamaksena 22,00 eurot ja 10.11.2025 osamaksena 21,99 eurot. Kostja pole neid asjaolusid vaidlustanud. Seega oli ülaltoodud tõendite ja vaidlustamata asjaolude kohaselt poolte vahel sõlmitud 0.00 %se intressiga tarbijakrediidileping VÕS § 396 lg 1, § 401, § 402 järgi. Kuna lepingust nähtuvalt oli see tähtaegne, siis lõppes leping lõpptähtaja saabumisega 10.11.2025, mida kostja pole vaidlustanud. Hageja väidetel on kostja tasunud 10.09.2025 osamakse ning on alates 10.10.2025 jätnud maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja väidetel on kostja tasunud vaid 22 eurot ja põhivõla jääk on 16.02.2026 seisuga 43,99 eurot (65,99 – 22,00 = 43,99 eurot). Kostja ei ole neid asjaolusid ja laenuvõlga vaidlustanud. Seega on õige hageja väide, et viidatud lepingust tulenev võlg on 43,99 eurot. Kostja pole väitnud, et ta oleks hagetava võla ära tasunud lepingu lõppedes, millega rikub ta VÕS 100 mõttes, § 396 lg 1, § 401, § 402 lg 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust, olles viivituses kohustuse täitmisega. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 401, § 402 lg 1, § 113 lg 1 2.vlause ja TsMS § 367 alusel põhivõla tasumist (kohustuse täitmist) ja viivist võlalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 17.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitas mõlema lepingu järgi vaid põhivõla ja seadusjärgse viivise nõude (tegi ümberarvestuse, ei nõudnud intresse ega muid tasusid). Kostja ei ole vaidlustanud hageja põhivõla arvestust ja võla suurust ega hagis viidatud kostja poolt tasututud summasid. Eeltoodud tõttu ei hinda kohus vastutustundlikku laenamise põhimõtete rakendamist mõlema lepingu puhul 7 (8)

ega poolte vastavaid väiteid ja hageja tõendeid, sj kostja krediiditaotlusi (dtl 72-75, 87- 91, lisad 3-7, lisad 12-16). Hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 02.08.2025 sõlmitud Järelmaksulepingust nr xxx tulenevat põhivõlga 225,99 eurot, alates 17.02.2026 tasumata põhivõlalt (225,99 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätesatud määras kuni võla tasumiseni, 01.08.2025 sõlmitud Järelmaksulepingust nr xxx põhivõlga 43,99 eurot ja alates 17.02.2026 tasumata põhivõlalt (43,99 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätesatud määras kuni võla tasumiseni. V Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda ja kohus ei määra kindlaks kostja kulude suurust. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ning § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja tollele järgnevas hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot, mis on põhjendatud kulu TsMS § 139 lg 1, 2 järgi. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 120 eurot.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.