Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõudes
Hagihind
3 240,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, hagimaterjalid TsMS § 326 lg 1 alusel kätte toimetatud 01.03.2025)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89015622216 tulenev põhivõlgnevus 879 eurot, viivis 44,86 eurot ja alates 30.01.2025 viivis põhinõudelt (s.o 879 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue Xilt lepingust nr L89015622216 tuleneva intressivõlgnevuse välja mõistmiseks.
4.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89015853632 tulenev põhivõlgnevus 621 eurot, intress 8,81 eurot, viivis 31,69 eurot ja alates 30.01.2025 viivis põhinõudelt (s.o 621 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
5.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89016095075 tulenev põhivõlgnevus 64,37 eurot, intress 63,33 eurot, viivis 1,69 eurot ja alates 07.07.2026 viivis põhinõudelt (s.o 64,37 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
6.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89016095075 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 780,63 eurot ja intress 49,09 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: Tähtpäev 20.07.2026
7.Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 6 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.
8.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded Xilt sissenõudmiskulu hüvitiste ja haldustasu välja mõistmiseks.
9.Menetluskulud jätta 16,11% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 83,89% ulatuses Xi kanda.
10.Välja mõista Xilt menetluskulu 704,68 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
12.Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717737200.
13.Tunnistada Harju Maakohtu 06.07.2026 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-24-140431 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja selgitused Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused
1.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: -
lepingust nr L89015622216 tuleneva põhivõlgnevuse 879 eurot, intressi 95,88 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 59,22 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 15,9% aastas alates 30.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
-
lepingust nr L89015853632 tuleneva põhivõlgnevuse 621 eurot, intressi 58,88 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 42,10 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 16% aastas alates 30.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
-
lepingust nr L89016095075 tuleneva põhivõlgnevuse 845 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 82,35 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 23% aastas alates 30.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 alusel koostatud ilma kirjeldava osata.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et:
4.1.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 20.03.2024 järelmaksulepingu nr L89015622216, mille alusel finantseeris AS Inbank Finance kostjal ostu sooritamist 879 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama igakuiste osamaksetena perioodil 04.05.2024 – 04.04.2026. Intressimääraks oli kokku lepitud 15,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja igakuist haldustasu 0,90 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 35,68%. Kostja on järelmaksulepingust tuleneva laenusumma kätte saanud.
4.2.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 10.04.2024 järelmaksulepingu nr L89015853632, mille alusel finantseeris AS Inbank Finance kostjal ostu sooritamist 659 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama igakuiste osamaksetena perioodil 04.06.2024 – 04.05.2026. Intressimääraks oli kokku lepitud 16% aastas. Kostja kohustus maksma lepingu sõlmimise tasu 15 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 33,52%. Kostja on järelmaksulepingust tuleneva laenusumma kätte saanud.
4.3.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 30.04.2024 järelmaksulepingu nr L89016095075, mille alusel finantseeris AS Inbank Finance kostjal ostu sooritamist 845 euro ulatuses. Krediidiandja võimaldas kostjale täismaksepuhkust alates 30.04.2024 kuni 20.11.2024. Kostja kohustus krediidisumma tagastama igakuiste osamaksetena perioodi 20.11.2024 – 20.10.2029 jooksu.
Intressimääraks oli kokku lepitud 23% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 35,56%. Kostja on järelmaksulepingust tuleneva laenusumma kätte saanud.
4.4.AS Inbank Finance loovutas lepingutest nr L89015622216, L89015622216 ja L89015622216 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 28.08.2024.
5.Kohus kontrollis, et lepingutes nr L89015622216, L89015622216 ja L89015622216 märgitud krediidikulukuse määrad vastavalt 35,68%, 33,52% ja 35,56% vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
7.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
9.Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
10.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt
esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
11.Hageja selgituste (dtl 30-34 ja 144-145) kohaselt kõigi lepingute kohta lähtuti krediidivõimelisuse hindamisel kostja taotlustel ning maksehäireregistri väljavõttel esitatud andmetest. Krediiditaotluste esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu nr L89015622216 taotlusel märkis kostja oma sissetulekuks 700 eurot ja igakuisteks kohustusteks 350 eurot. Lepingu nr L89015853632 taotlusel märkis kostja oma sissetulekuks 720 eurot ja igakuisteks kohustusteks 350 eurot. Lepingu nr L89016095075 taotlusel märkis kostja oma sissetulekuks 820 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summade väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades krediidilepingute krediidisummasid, osamaksete suurust (lepingus L89016095075 oli kuumakse 60 kuu jooksul 32,08 eurot, lepingus L89015853632 oli kuumakse 24 kuu jooksul 35,18 eurot, lepingus L89015622216 oli kuumakse 24 kuu jooksul 50,21 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul kostja poolt võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.
12.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja varalised kohustused ja regulaarsed nn majapidamiskulud tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Samuti ei ole kontrollitud kostja sissetuleku suurust, regulaarsust ega välja selgitatud selle allikat. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus krediidiandja kõigi lepingute sõlmimisel ainuüksi kostja esitatud andmetest ja tegi päringud maksehäirete registrisse. Konto väljavõtet ühelgi juhul kostjalt küsitud ei ole. Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda alust täiendava teabe küsimiseks tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingute sõlmimist kostja esitatud andmete õigusust oma kohustuste ja sissetuleku kohta mistahes viisil kontrollinud. Hageja ei ole ühegi lepingu osas esile toonud, et krediidiandja oleks tuvastanud kostja tegelikud igakuised nn majapidamiskulud ehk vältimatud püsikulutused eluasemele, toidule, transpordile jms või kostjalt oleks vastava osas andmeid üldse küsitud.
13.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute nr L89015622216, L89015622216 ja L89015622216 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole kirjeldanud, et kostja oleks jätnud tahtlikult teabe esitamata või esitanud krediidiandjale võltsitud teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt
küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
15.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
16.Hageja selgitas (dtl 145 jj), et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on avaldused lepingute nr L89015622216 ja L89015853632 ülesütlemiseks ka ümberarvestuse korral kehtivad, kuna kostja ei ole kummagi lepingu katteks ühtegi tagasimakset teinud. Lepingu nr L89015622216 puhul oli kostja võlgnevuses nelja järjestikuse osamaksega, s.o 04.05.2024, 04.06.2024, 04.07.2024 ja 04.08.2024 osamaksed. Lepingu nr L89015853632 puhul oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 04.06.2024, 04.07.2024 ja 04.08.2024 osamaksed. Hageja väitel mõlema lepingu kohta, andis krediidiandja kostjale 05.08.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 19.08.2024 ning ütles lepingud üles 27.08.2024. Ülesütlemise hoiatus ja teade olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile xxx ja e-postile xxx.
17.Kohus loeb eeltoodud väited kostja poolt omaks võetuks. Hageja väidete õigsust eeldades oli kostja ka ümberarvestuse korral lepingute nr L89015622216 ja L89015853632 ülesütlemise seisuga viivituses kolme järjestikuse osamaksega. Kohus leiab, et mõlemad lepingud olid kehtivalt üles öeldud alates 27.08.2024.
18.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 4,50%.
20.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7-järgsed ümberarvestused (al dtl 154). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89015622216 tuleneva põhivõlgnevuse 879 eurot ning lepingust nr L89015853632 tuleneva põhivõlgnevuse 621 eurot ja intressi 8,81 eurot. Lepingu L89015622216 - järgset ümberarvestatud intressinõuet hageja ümberarvestus ei sisalda, mistõttu jääb vastava lepingu järgne intressinõue täies ulatuses rahuldamata.
21.Hageja selgituste (dtl 29 ja 146) kohaselt lepingu nr L89016095075 kohta kostja lepingu ülesütlemise seisuga sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmisega võlgnevuses ei olnud, kuid krediidiandja ütles lepingu siiski üles 27.08.2024 koos teiste lepingutega, tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 5, kuna kostja oli võlgnevuses krediidiandjaga sõlmitud lepingutest nr L89015622216 ja nr L89015853632 tulenevate kolme järjestikuse osamaksega. Hagis väljatoodu kohaselt sätestab üldtingimuste punkt 5: „Meil on õigus Teenuseleping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda ilma etteteatamisajata, kui Te rikute süüliselt ja olulises ulatuses Teenuselepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuv põhjus lepingu mittejätkamiseks, eelkõige kui: (3) Te olete rikkunud mis tahes muud Meiega sõlmitud Teenuselepingut; (4) Teil on Meie ees võlgnevus.“ 05.08.2024 kostjale saadetud lepingute ülesütlemise hoiatuses märkis krediidiandja, et kui kostja täiendavaks tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, on nii Inbank Finance AS-il kui Inbank AS-il (Inpay kaart) õigus kõik kostjaga sõlmitud teenuselepingud üles öelda ning õigus teenuselepingutest tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele; teenuselepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks ka kõik
teenuselepingu järgselt kasutuses olevad ja võlgnetavad summad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates teenuselepingu lõppemise kuupäevast. Kohus loeb eeltoodud väited kostja poolt omaks võetuks.
22.Kohus leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega, kuna sellega kaldutakse kõrvale seaduses sätestatust. Tulenevalt VÕS § 421 on võlaõigusseaduse XXII peatüki II jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Vastavalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja viidatud lepingu üldtingimuste punkt, millega sätestatakse krediidiandja õigus leping ühepoolselt ilma etteteatamisajata üles öelda, kaldutakse kostja kahjuks kõrvale VÕS § 416 lg 1 sätestatust, mistõttu on see VÕS § 421 alusel tühine.
23.Tulenevalt VÕS § 41 kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas ning sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ülesütlemisavalduse tegemise seisuga kostjal võlgnevus puudus. Ülesütlemise materiaalsed eeldused seega täidetud ei olnud ning kohus asub seisukohale, et avaldus oli toimeta ja leping nr L89016095075 sellega ei lõppenud.
24.Hageja on märkinud, et juhul kui kohus leiab, et lepingu nr L89016095075 ülesütlemine ei ole kehtiv, palub hageja alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel. Lähtudes lepingu nr L89016095075 kohta esitatud ümberarvestusest (dtl 155), on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed perioodist 20.11.2024 – 20.06.2026, põhiosa maksed kokku 64,37 eurot ja intress 63,33 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks lepingu nr L89016095075 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 64,37 eurot (3 + 9,07 + 9,32 + 11,75 + 9,90 + 10,87 + 10,46) ja intressi 63,33 eurot (20,07 + 2,99 x 2 + 2,22 x 11 + 2,21 + 2,19 + 2,16 + 2,13 + 2,11 + 2,08).
25.Vastavalt TsMS § 369 tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed vastavalt ümberarvestusele. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ca 1,5 aasta jooksul laenu tasumiseks ühtki osamakset teinud ei ole, puudub alus eeldada, et kostja tulevikus makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt teeks, mistõttu on ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L89016095075 tulevikus (s.o 20.07.2026 – 20.10.2029) sissenõutavaks muutuvad põhivõlamaksed kokku 780,63 eurot ja intressimaksed 49,09 eurot osamaksetena vastavalt ümberarvestusele.
26.Hageja on taotlenud ka ümberarvestuse korral viivise väljamõistmist lepingujärgses määras vastavalt lepingu nr L89015622216 puhul 15,90%, lepingu nr L89015853632 puhul 16% ja lepingu nr L89016095075 puhul 23%. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus nõuda seoses lepingutega nr L89015622216, L89015853632 ja L89016095075 viivist lepingujärgses intressimääras vastavalt 15,90%, 16% ja 23% aastas tulenevalt VÕS § 113 lg 1 III lausest. Kui lepingujärgne intressimäära kokkulepe on tühine, ei ole sellest võimalik lähtuda ka viivisearvestuses. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 28.08.2024 – 29.01.2025
eest lepingust nr L89015622216 tuleneva viivise 44,86 eurot ja lepingust nr L89015853632 tuleneva viivise 31,69 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhivõlg 879 eurot võlaperiood 28.08.2024 - 31.12.2024 01.01.2025 - 29.01.2025
% aastas 12,25 11,15
% summa päevas päevas 0,03347 0,294201 0,030548 0,268516
perioodis päevi
perioodi summa
% summa päevas päevas 0,03347 0,207848 0,030548 0,189703
Hageja nõude lepingust nr L89016095075 tuleneva hagi esitamise seisuga (29.01.2025) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata, kuivõrd ümberarvestuse kohaselt kohustus kostja tasuma perioodil 20.11.2024 – 20.11.2025 üksnes intressi. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 1,69 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 20.12.2025 osamakse põhivõlg 3 eur – viivis 0,17 eur võlaperiood 21.12.2025 – 06.07.2026 01.07.2026 – 06.07.2026
% aastas 10,15 10,4
% summa päevas päevas 0,027808 0,000834 0,028493 0,000855
% summa päevas päevas 0,027808 0,002909 0,028493 0,00298
0,02909 0,01788
27.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89016095075 tuleneva viivise perioodi 21.12.2025 – 06.07.2026 eest 1,69 eurot, viivise alates 07.07.2026 põhivõlgnevuselt (s.o 64,37 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavate osamaksete tasumisega viivitamisel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingutest nr L89015622216 ja L89015853632 tulenevalt põhivõlgnevuselt (s.o vastavalt 879 eurolt ja 621 eurolt) viivise alates 30.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuste tasumiseni.
28.Hageja on lepingu nr L89015622216 alusel esitanud nõude kostjalt mh haldustasu välja mõistmiseks ja kõigi kolme lepinguga seotud hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega iga lepingu kohta 40 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks ning haldustasu välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 3 240,50 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 2 718,41 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 16,11% ja kostja kanda 83,89% menetluskuludest.
30.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 42) kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 696 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised toimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur; - täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 4 tundi. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda üle 3 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine ning selgituste esitamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Arvestades, et kohus palus hagejal ka ümberarvestuse esitada peab kohus põhjendatuks täiendavat ajakulu 0,5 tundi. Seega vajalik ajakulu kokku oli kohtu hinnangul 3,5 tundi. Kohus leiab, et
keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 420 eurot (3,5 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 840 eurot.
32.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
33.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 704,68 eurot (840 x 83,89%).
34.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.