Eesistuja Aleksandr Kondrašov, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-14891
Kohtuasi
OÜ GS Core hagi T.F vastu põhivõlgnevuse 3554,61 euro, viivise 687,90 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
T.F-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4677,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja T.F (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata T.F apellatsioonkaebusele lisatud tõend (koopia laenulepingu ülesütlemise avaldusest) ja 27.05.2026 dokumendi lisad (laenuleping BL1949121, laenu väljamaksmise korraldus ja laenulepingu BL1949121 maksegraafik).
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2025 otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi põhinõude 3035,01 eurot ületavas osas, samuti 3035,01 eurot ületavalt põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ning maakohtus kantud menetluskulud 85% ulatuses T.F-i kanda ja 15% ulatuses OÜ GS Core kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud 85% ulatuses T.F kanda ja 15% ulatuses OÜ GS Core kanda.
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-24-14891
5.2.Mõista T.F OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 3035,01 eurot, seisuga 02.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 587,09 eurot ning viivis põhivõlalt (3035,01 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue (3035,01 eurot).
5.3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 520,93 eurot ning vastavalt põhivõlgnevuselt arvestatud viivise osas.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 85% ulatuses T.F kanda ja 15% ulatuses OÜ GS Core kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 02.10.2024 Harju Maakohtule T.F (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3554,61 euro, viivise 687,90 euro ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 28.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL1949121, mille alusel sai kostja laenu 4253 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ajavahemikul 13.03.2020– 13.02.2023. Lepingu alusel maksti kostjale välja 4000 eurot (laenusumma 4253 eurot – lepingutasu 253 eurot). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 445,39 eurot. Põhiosa võlg muutus maksetähtpäeva möödumisega sissenõutavaks hiljemalt 14.02.2023.
1.2.05.05.2023 loovutas esialgne võlausaldaja nõude hagejale. Kuivõrd esialgne võlausaldaja ei ole andnud hagejale tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asus hageja seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti. Seetõttu nõuab hageja kostjalt vaid väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast (VÕS § 4034 lg 7).
1.3.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3554,61 eurot (= 4000 – 445,39), sissenõutavaks muutunud viivise 687,90 eurot (ajavahemiku 14.02.2023– 02.10.2024 eest seadusjärgses määras, s.o lepingu lõppemisele järgnevast päevast kuni hagi
2-24-14891 esitamiseni) ja alates hagi esitamisele järgnevast päevast edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
2.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et laenuleping on esialgse võlausaldaja poolt 15.09.2020 erakorraliselt üles öeldud. Hagi lahendatakse poolte esitatu alusel. Hagiavalduse kohaselt ei ole lepingut üles öeldud ning leping lõppes tähtaja möödumisel. Igal juhul ei vastanud väidetav lepingu erakorraline ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks lepingu viimase maksetähtpäeva (13.02.2023) möödumisega ning alles 14.02.2023 tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja sellest ajast sai alata aegumistähtaja kulgemine. Tsiviilasjas nr 2-20134533 ei teinud kohus maksekäsku. Nimetatud asjas ei lahendatud kostja võla küsimust ja edasises menetluses ei esitatud hagi. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul on nõue aegunud, kuna leping on üles öeldud 15.09.2020. Lisaks esitas esialgne võlausaldaja võla sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-20-134533. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 08.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3554,61 eurot, viivise 687,90 eurot ja alates 03.10.2024 edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli 28.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes ning hageja on tõendanud lepingust tuleneva krediidisumma 4000 eurot (laenusumma 4253 eurot – lepingutasu 253 eurot) väljamaksmise kostja arvelduskontole. Esialgne võlausaldaja on loovutanud oma nõude hagejale. Maakohus tuvastas, et kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid 445,39 eurot. Samuti tuvastas maakohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida möönab ka hageja ise ning on seda oma nõude esitamisel arvestanud (VÕS § 4034 lg 7).
4.2.Kostja on välja toonud, et esialgne võlausaldaja on vaidlusalusest laenulepingust tuleneva võla sissenõudmiseks esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-20-134533 (maakohus on ekslikult märkinud tsiviilasja numbriks 2-20-134532). Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule vastuväite, siis lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses hagimenetlusse üleandmisega tuleb hagejal üldjuhul esitada kohtule hagiavalduse nõuetele vastav avaldus ja seda põhjendada, mille järel otsustab kohus hagi menetlusse võtmise. Juhul, kui hageja nõuetele vastavat hagiavaldust ei esita, keeldub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 3 alusel puudustega hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Selle tagajärjena saab hageja esitada hagiavalduse uuesti.
2-24-14891
4.3.Kostja on esitanud tõendi selle kohta, et leping öeldi üles 15.09.2020. Kui lugeda kostja tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud põhiosa võlgnevus alles 8. graafikujärgsest 13.10.2020 osamaksest (4000 – 445,39 eurot, põhiosa jääk 3554,61 eurot). Kuna kostja on võlgnevuses alles 13.10.2020 osamaksest, siis ei ole 15.09.2020 lepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv (VÕS § 416 lg 1). Kuna lepingu viimase osamakse graafikujärgne maksetähtaeg oli 13.02.2023, siis lõppes leping korraliselt 13.02.2023. Kuna maksegraafiku järgsete 2020. aasta osamaksete osas hakkas nõude aegumine kulgema 01.01.2021 ning hagi esitati 02.10.2024, siis ei ole nõue aegunud (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, § 147 lg-d 1 ja 2, § 154).
4.4.Seoses aegumise peatumisega (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3) tõi maakohus välja, et laenuandja on lepingust tulenevas nõudes esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.09.2020 ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 12.10.2020 määrusega maksekäsku tegemata. Selleks hetkeks ei olnud aga esimene laenu osamakse veel sissenõutavaks muutunud.
4.5.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse 3554,61 eurot (4000 – 445,39), sissenõutavaks muutunud viivise 687,90 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras saamiseks.
4.6.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on krediidiandja võtnud lepingu sõlmimise tasu kahekordselt, seetõttu on laenuleping kas osaliselt või täielikult tühine. Kostja selgitas, et krediidiandja on võtnud esimese lepingu sõlmimise tasu laenu väljamakse hetkel ning on arvestanud teise samasisulise tasu maksegraafikusse. Lisaks on hageja nõue aegunud, kuna laenuleping öeldi üles 15.09.2020. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuväidete kohaselt tuleb jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna kostja pöördus apellatsioonitähtaja sees kohtusse vastulausega, mitte apellatsioonkaebusega ning ei toonud esile maakohtu lahendi vaidlustamise ulatust. 10.10.2025 apellatsioonkaebuse täiendus, milles kostja täpsustas maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust, on esitatud apellatsioonitähtaega ületades. Lisaks on kostja esitanud apellatsioonkaebuses uusi väiteid, mis ei ole asjakohased, kuna kostjalt ei ole lepingutasu nõutud (hageja nõuab üksnes põhivõlga). Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ning jätta tühistatud osas rahuldamata. Samuti tuleb
2-24-14891 tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kulude kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1). Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul aluseid apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks. 07.10.2025 menetlusdokument on peakirjastatud kui kaebus ning sellest nähtub kostja tahe vaidlustada maakohtu otsus tervikuna. Seejuures on kostja nimetatud menetlusdokumendis välja toonud, et tema hinnangul on hageja nõue tervikuna aegunud. Sellest, et kostja 10.10.2025 menetlusdokumendis täpsustas seda, et ta vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses, ei saa järeldada, et kostja oleks oma kaebuse piire laiendanud. Kuivõrd juba 07.10.2025 menetlusdokumendis tõi kostja välja, et tema hinnangul on hageja nõue aegunud, siis nähtub sellest tahe maakohtu otsuse täies ulatuses vaidlustamiseks.
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana uue tõendi (koopia laenulepingu ülesütlemise avaldusest (dtl 128)). Lisaks esitas kostja koos 27.05.2026 menetlusdokumendiga uued tõendid (laenuleping BL1949121 (dtl 164–184), laenu väljamaksmise korraldus (dtl 185) ja laenulepingu BL1949121 maksegraafik (dtl 186-187)). Kuna kostja oleks saanud vastavad tõendid esitada juba maakohtu menetluses ning kostja ei põhistanud uute tõendite esitamist apellatsioonimenetluses, jätab ringkonnakohus tõendi asja materjalide juurde võtmata (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4). Samuti on kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tema hinnangul on esialgne võlausaldaja arvestanud lepingu sõlmimise tasu kahekordselt, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja sellise väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et isegi kui lepingu sõlmimise tasu 253 eurot on kajastatud maksegraafikus (hageja on seda maakohtu menetluses jaatanud, dtl 6566), ei nõua hageja kostjalt vastava summa tasumist. Vaidlus puudub selles, et kostjale on välja makstud 4000 eurot ning hageja nõuab kostjalt üksnes põhivõlgnevuse 3554,61 eurot (= 4000 – 445,39) tasumist.
10.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on märgitud praeguse otsuse p-s 4.1. Seega võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
11.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus märgib, et maakohus järeldas õigesti, et poolte leping lõppes tähtaja möödumisel, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel.
12.1.Maakohus tuvastas, et 15.09.2020 lepingu erakorraline ülesütlemine oli VÕS § 416 lg 1 järgi kehtetu ning leping ei lõppenud erakorralise ülesütlemisega, vaid tähtaja möödumisel 13.02.2023. Lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama igakuiste osamaksetena ajavahemikul 13.03.2020–13.02.2023. Maakohus tuvastas, et kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 445,39 euro ulatuses, arvestas tehtud maksed põhisumma katteks ning tuvastas, et kostjal tekkis võlgnevus alates 13.10.2020 osamaksest.
2-24-14891
12.2.Maakohus tuvastas võlgnevuse tekkimise aja maksegraafikus märgitud põhiosa jäägi tulba järgi (dtl 32). Ringkonnakohus tuvastas, et maksegraafiku tulp, mis kajastab põhiosa jääki, ei ole korrektne. Sellele on pooled ka maakohtu menetluses kaudselt viidanud (vt dtl 65-66, 90). Nimelt on 13.03.2020 osamakse (1. osamakse) järgi põhiosa jääk 4156,77 eurot, kuigi arvestades, et kostjale maksti välja 4000 eurot, peaks see olema tegelikkuses 4000 eurot. Kuivõrd maksegraafiku esimene osamakse ei kajasta õigesti põhiosa jäägi summat, on ebaõige ka järgmiste osamaksete juures kajastatud põhisosa jäägi summa. Ringkonnakohus tuvastas, et 13.04.2020 osamakse (2. osamakse) puhul peaks põhiosa jääk olema tegelikkuses 3903,77 eurot (4000 – 96,23), 13.05.2020 osamakse (3. osamakse) puhul 3806,45 eurot (3903,77 – 97,32), 15.06.2020 osamakse (4. osamakse) puhul 3708,02 eurot (3806,45 – 98,43), 13.07.2020 osamakse (5. osamakse) puhul 3608,47 eurot (3708,02 – 99,55) ja 13.08.2020 osamakse (6. osamakse) puhul 3507,78 eurot (3608,47 – 100,69). Kuna maakohus tuvastas võlgnevuse tekkimise aja maksegraafikus märgitud põhiosa jäägi järgi ning maksegraafikus märgitud põhiosa jäägi arvestus on ebaõige, siis tuvastas maakohus võlgnevuse tekkimise aja ebaõigesti. Ringkonnakohus muudab vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi.
12.3.Arvestades, et kostja tasus laenulepingu alusel 445,39 eurot, siis oli kostjal tasumata laenu põhiosa 3554,61 eurot (4000 – 445,39) ning kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 13.08.2020 osamaksest (6. osamakse). VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja tarbijakrediidilepingu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, s.o praegusel juhul 13.08.2020, 14.09.2020 ja 13.10.2020 osamaksetega. Siinsel juhul ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles juba 15.09.2020, seega VÕS § 416 lg-t 1 rikkudes. Seega tuvastas maakohus õigesti, et 15.09.2020 lepingu erakorraline ülesütlemine oli VÕS § 416 lg 1 järgi kehtetu ning leping ei lõppenud erakorralise ülesütlemisega, vaid tähtaja möödumisel 13.02.2023.
13.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hageja nõue ei ole 2020. a maksete osas aegunud. Tarbijakrediidilepingust tulenevate osamaksete tasumise nõuete puhul on tegemist TsÜS § 154 mõttes korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuetega, mis aeguvad kolme aasta möödumisel selle kalendriaasta lõppemisest, kui vastav osamakse muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
13.1.2020. a osamaksete osas algas nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi seega 01.01.2021 ning lõppes 31.12.2023. Siinsel juhul esitati hagi 02.10.2024, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostjal tekkis võlgnevus alates 13.08.2020 osamaksest. Seega on hageja nõue 2020. a osamaksete osas aegunud kogusummas 520,93 eurot (s.o 13.08.2020 osamakse põhiosa 101,84 eurot, 14.09.2020 osamakse põhiosa 103 eurot, 13.10.2020 osamakse põhiosa 104,17 eurot, 13.11.2020 osamakse põhiosa 105,36 eurot ja 14.12.2020 osamakse põhiosa 106,56 eurot). Kuna hageja esitas hagi nende maksete osas pärast aegumistähtaja möödumist, on kostjal õigus keelduda hageja nõude täitmisest ning kostja aegumise vastuväidet arvestades tuleb jätta hagi põhivõlgnevuse 520,93 euro osas rahuldamata (TsÜS § 142 lg 1 teine lause, § 143).
13.2.Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata ka põhinõudelt 520,93 eurot arvestatud viivisenõue. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on aegunud 100,81 euro ulatuses (s.o põhinõudelt 520,93 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 14.02.2023–02.10.2024
2-24-14891 eest, s.o lepingu lõppemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni). Niisamuti on aegunud edasiulatuv viivisenõue põhinõude summalt 520,93 eurot.
14.Hageja ei ole esile toonud aegumise katkemise ega peatumise aluseid. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p-i 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Praegusel juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega tsiviilasjas nr 2-20-134533 oleks aegumine peatunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 16.09.2020 ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 12.10.2020 määrusega, millega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 56, 69). Hageja on tunnistanud, et tsiviilasja nr 2-20-134533 edasises menetluses hagi ei esitatud ning kohtuotsust ei tehtud (dtl 66).
15.Muus osas tuvastas maakohus õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud. 2021–2023. a osamaksete osas on TsÜS § 154 järgi nõuete aegumistähtaeg vastavalt 31.12.2024, 31.12.2025 ja 31.12.2026. Hageja esitas hagi 02.10.2024, s.o enne aegumistähtaja möödumist. Kuna hageja põhinõue ei olnud aegunud, ei ole ka viivisenõue TsÜS § 144 järgi aegunud.
16.Ülaltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse enam kui 3035,01 eurot (3555,94 – 520,93), sissenõutavaks muutunud viivise enam kui 587,09 eurot (687,90 – 100,81) ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 520,93 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tega 1 ja 3 menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
18.Hageja nõude puhul kujuneb tsiviilasja hinnaks 4677,95 eurot (põhinõue 3554,61 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 687,90 eurot + edasiulatuv viivis 435,44 eurot (3554,61 × 12,25%)). Ringkonnkohus rahuldab hageja nõude ulatuses, mis vastab tsiviilasja hinnale 3993,89 eurot (3035,01 + 587,09 + 371,79 (3035,01 × 12,25%)). Seega rahuldatakse hagi ligikaudu 85% ulatuses. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.
19.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1142-15, p 21).
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.