Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-19336
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus eksperdi määramiseks ja S.Z-ile kuuluva kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. septembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
S.Z määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja esindajad ringkonnakohtus kohtutäituri abi Tõnu Kala Puudutatud isik (võlgnik) S.Z (isikukood XXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) Puudutatud isik (sissenõudja) Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106) Puudutatud isik (hüpoteegipidaja) (registrikood 10060701) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. septembri 2024. a määrus muutmata.
2-21-19336 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 9. detsembril 2021 Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks täiteasjas nr 025/2017/3189 arestitud kinnisasja (registriosa nr 47908, katastriüksused 49801:001:0061, 49801:001:0062, 49801:001:0063, edaspidi ka kinnisasi) hindamiseks. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 6. detsembril 2021 kinnisasja ja määras selle hinnaks 40 000 eurot. Võlgnik vaidlustas selle.
2.Harju Maakohus määras 6. märtsi 2023. a määrusega kinnisvara hindamiseks ekspertiisi ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks VSle (katastriüksuse 49801:001:0061 osas) ja osaühingule METSAEKSPERT (katastriüksuste 49801:001:0062 ja 49801:001:0063 osas).
3.Harju Maakohus vabastas 5. oktoobri 2023. a määrusega ekspert VS kohustusest ja tegi ekspertiisi läbiviimise katastriüksuse 49801:001:0061 osas ülesandeks MŠle.
4.MŠ esitas 21. detsembril 2023 eksperthinnangu nr 231211-233-50476. Osaühing METSAEKSPERT esitas eksperthinnangu 20. märtsil 2024.
5.Harju Maakohus tegi 15. aprilli 2024. a ja 2. mai 2024. a kirjas menetlusosalisetele ettepaneku esitada kohtule seisukoht eksperthinnangute ja arvete osas.
6.S.Z (võlgnik) esitas 9. mail 2024 seisukoha, milles ei nõustunud kinnisasjale määratud hinnaga.
7.Kohtutäitur teatas 10. mail 2024, et tal puuduvad vastuväited.
8.Ekspert MŠ täpsustas 9. juuni 2024. a kirjas eksperthinnangu asjaolusid lähtuvalt võlgniku 9. mai 2024. a vastuväidetest. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Maakohus lõpetas 17. septembri 2024. a määrusega asjas menetluse ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
9.1.Maakohus põhjendas, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdid ning kohtu määratud eksperdid on viinud läbi kinnisasja 2 (5)
2-21-19336 uue hindamise ja esitanud kohtule eksperthinnangu, on sellega kohtutäituri esitatud nõue täidetud ning menetlus siinses asjas tuleb lõpetada.
9.2.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuivõrd võlgnik vaidlustas kohtutäituri kinnisasja arestimise aktis määratud hinna ning kohtutäituril tuli pöörduda kohtusse eksperdi määramiseks. Kohus määras eksperdid, kes määrasid uued hinnad, seega on võlgnik oma eesmärgi saavutanud ehk kohus on teinud lahendi võlgniku kasuks (TlnRnKo 10.10.2014, 2-13-28451).
9.3.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 ja § 177 lg-ga 2 palus maakohus menetlusosalistel esitada soovi korral alates kohtumääruse jõustumisest 20 päeva jooksul oma menetluskulude nimekiri ja seda tõendavad tõendid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule täiendavaks lahendamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
10.1.Määruskaebuse kohaselt andis maakohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad kinnisasja hinnangute kohta. Võlgnik esitas seisukoha. Võlgniku hinnangul ei peegelda eksperthinnang kinnisasja tegelikku turuväärtust, sest eksperthinnang on tingimuslik. Eksperthinnangu kohaselt kehtib kinnisasja turuväärtus vaid juhul, kui on sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkulepe. Kasutuskorra kokkulepet täna ei ole ega ole teada, kas üldse ja kui, siis mis tingimustel see sõlmitud saaks. Seega on eksperthinnang sisutu ja selle alusel täitemenetluses kinnisasja alghinna määramine kahjustab kõiki täitemenetluse osalisi.
10.2.Määruskaebuse esitaja hinnangul rikkus maakohus menetlust lõpetades menetlusnorme. Olukorras, kus võlgnik toob põhjendatult esile hindamisakti sisutuse ning kohtutäitur väidab vastupidist, peaks maakohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist selgitama välja tegeliku olukorra. Maakohus oleks pidanud eksperdile esitama küsimuse selle kohta, milline on kinnistu turuväärtus täna, olukorras, kus kasutuskorra kokkulepet kinnistu kaasomanike vahel ei eksisteeri. Maakohtul tulnuks nõuda eksperdilt täiendavat teavet, miks ekspert hindas kinnisasja väärtust hüpoteetilise kasutuskorra kokkuleppe korral, teades, et sellist kokkulepet ei eksisteeri.
11.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur leiab, et maakohus lõpetas õiguspäraselt menetluse ning määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebust rahuldada.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
2-21-19336 kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri avalduses esitatud taotlus on täidetud ning menetlus tuli lõpetada. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.1.Kui täitemenetluses on kohtutäitur määranud arestitud asjale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-d 4–6 järgides hinna, võivad võlgnik ja sissenõudja TMS § 74 lg 7 järgi selle hinna vaidlustada. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-t 8 järgides uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. See tähendab, et tegemist ei ole mitte ekspertiisi, vaid eksperdi määramisega. Eksperdi määramisele saab kohaldada TsMS §-s 294 sätestatut. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Sellises menetluses ei kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat- ning kordusekspertiisi käsitlevad TsMS §-d 303 ja 304. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 17).
14.2.Võlgniku 9. mai 2024. a seisukohast nähtuvalt ei nõustunud võlgnik eksperdiarvamuse järeldusega kinnisasja turuväärtuse kohta, leides, et hindamisakt ei kajasta kinnisasja tegelikku ja õiglast väärtust. Kolleegium märgib, et siinses menetluses oli maakohtu ülesandeks vaid eksperdi määramine ning maakohus ei pidanud hindama eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamusi). Seetõttu ei pidanud maakohus esitama ekspertidele täiendavaid küsimusi ega hindama ka ise eksperdiarvamuse peale esitatud vastuväiteid, mistõttu on võlgniku väide, nagu oleks maakohus rikkunud hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi, asjakohatu.
14.3.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui maakohus otsustas menetlusosalistele anda võimaluse eksperdiarvamuste kohta seisukoha esitamiseks ning esitas eksperdile täiendava küsimuse, ei ole see menetlusnormi oluline rikkumine. Kui kohus on andnud menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada selle kohta seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava määruse peale ei saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu eksperdiarvamuse põhjenduste või järeldusega. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole eksperdiarvamuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumine asjaoluks, millele määruskaebuses saaks tugineda (vt RKTKm 16.06.2023, 2-21-15710, p 14). Maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks TsMS § 31 järgi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 18). Seega, määruskaebuses ei saa tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga. Määruskaebusest nähtuvalt tugineb võlgnik vaid asjaoludele, mis on seotud eksperdiarvamuse sisuga, ega vaidlusta eksperdi määramisega seotud asjaolusid.
15.Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab, mistõttu ei pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust TsMS § 431 mõttes. Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega kohtumenetlus lõpeb (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 18). Kuna praegusel juhul küsis maakohus 15. aprillil 2024 ja 2. mail 2024 menetlusosaliste seisukohta eksperdiarvamuste osas, pidi kohus eraldi määrusega menetluse lõpetama. Vastasel juhul ei oleks menetlusosalistele selge, kas menetlus on lõppenud või mitte.
16.Eeltoodud põhjustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 4 (5)
2-21-19336 Menetluskulude jaotus
18.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Võlgnik ei ole menetluskulude jaotust määruskaebuses ka eraldi vaidlustanud.
19.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.
20.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetlusosalised saavad vastavalt vaidlustatud määruse p-le 8 esitada maakohtule soovi korral oma menetluskulude nimekirjad 20 päeva jooksul alates praeguse määruse jõustumisest.
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.