lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-9849/7

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-9849/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-9849

Tsiviilasi

X hagi Yi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2867,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

30.06.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Yilt X kasuks igakuine elatis alates 1. juulist 2026 kuni X täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Elatis iga kuu eest tuleb kuu 15. päevaks kanda C arvelduskontole nr XXXXXXX märkides selgituseks „X elatis“.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 18.08.20262-26-10383/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20262-26-14893/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja, laps) esitas 04.05.2026 Viru Maakohtule hagi Yi (kostja, lapse isa) vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab C hageja seadusliku esindajana (lapse ema) lapse nimel kostjalt elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.05.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 30.06.2026 istungil täpsustas hageja seaduslik esindaja, et kuna kostja on maksnud seadusjärgset elatist alates 01.04.2026, kuid enne seda maksis ta 200 eurot kuus, siis võlgneb kostja hageja arvestuse järgi istungipäeva seisuga 1119 eurot. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel nõudis ta kostjaga suheldes aastate jooksul korduvalt suuremat elatist, kuid esimese tema e-postkastist säilinud kirja selle nõudega saatis ta kostja e-posti aadressile xxx 23.03.2026.
2.30.06.2026 istungil rääkis kostja, et sai suurema elatise nõudest teada alles siis, kui hageja kohtusse pöördus, mispeale nõustus ta suurendama elatist seadusjärgse määrani alates 01.04.2026. Kostja oli nõus, et alates sellest ajast temalt seadusjärgne elatis välja mõistetaks. Tal on küll hageja nimetatud e-posti aadress, kuid 23.03.2026 ta sellele ühtegi e-kirja ei saanud. Ka ei ole hageja seaduslik esindaja talle varem muul viisil avaldanud arvamust, et tema makstav 200 eurot kuus oleks liiga väike. Kostja leiab, et on last ka vahetult ülal pidanud, mis seisneb selles, et ta on soetanud enda juurde lapse tarbeks raamatuid, vaba aja veetmise vahendeid ja ostnud talle riideid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
6.X on kostja alaealine laps. Laps elab koos emaga, kes on tema seaduslik esindaja selles kohtumenetluses. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.
7.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et juhul, kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (nt RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1). Kuna alaealisele lapsele on käesolevas vaidluses nõutut

üksnes seadusjärgset elatist, siis ei ole vajadust hinnata lapsele tehtavate kulutuste põhjendatusele.

8.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on nõustunud alates 01.04.2026 seadusjärgset elatist tasuma ega ole enda võimalust seda teha kahtluse alla seadnud.
9.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
10.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et lapsetoetust makstakse talle (dtl 4).
11.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Vaidlust ei ole, et laps viibib isa juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus (dtl 33). Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
12.Tagasiulatuva elatise nõude puhul tuleb arvestada, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. See ei tähenda, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nõude ulatuse määramisel (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p-d 19-20). Antud juhul on lapse isa vaidlusalusel perioodil tasunud 200 eurot elatist kuus, seega ei ole ta hoidnud ülalpidamiskohutuse täitmisest kõrvale. Ema kinnitusel saatis ta isale konkreetse nõude elatise suurendamiseks 23.03.2026, see on nädal aega enne perioodi, mille eest isa on asunud vabatahtlikult seadusjärgset elatist maksma. Isa ei ole enda väitel 23.03.2026 talle saadetud e-kirja kätte saanud. Kuigi ema kinnitusel on ta suurema elatise vajaduse teemal suhelnud isaga ka korduvalt varem, puuduvad selle kohta tõendid. Arvestades, et puuduvad tõendid selle kohta, et ema oleks perioodil aasta enne hagi esitamist isalt järjekindlalt elatise suurendamist nõudnud, isa on sel perioodil ülalpidamiskohustust 200 euro ulatuses korrapäraselt täitnud ning asunud seadusjärgset elatist maksma ka perioodi eest alates 01.04.2026, mis eelneb hagi esitamisele, jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
13.Kuna vaidlust ei ole selle üle, et alates hagi esitamisest kuni 30.06.2026 on isa seadusjärgset elatist vabatahtlikult tasunud (dtl 34), mõistab kohus elatise välja alates 01.07.2026. Alates 01.07.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.
14.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja ja kostja ühisest seisukohast (dtl 34) määrab kohus, et kostja on kohustatud elatise summa kandma iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
15.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja