P.E apellatsioonkaebuse hind 1351 eurot 98 senti, E.H apellatsioonkaebuse hind 1014 eurot 21 senti, N.F apellatsioonkaebuse hind 1261 eurot 98 senti
apellatsioonikohtus
ja N.F
vastu elatise
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. detsembri 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P.E, E.H ja N.F apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad):
esindajad
1.P.E (isikukood XXX)
2.E.H (isikukood XXX)
3.N.F (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja R.C, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Vastustaja (hageja): X.Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Heiki Kuningas
Jätta Tartu Maakohtu 23. detsembri 2025. a otsus muutmata ja P.E, E.H ja N.F apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.X.Y (hageja) esitas 13. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule hagi P.E (kostja I), E.H (kostja II) ja N.F (kostja III) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada elatist selliselt, et iga kostja saab elatist 100 eurot kuus alates hagi esitamisest ning hageja ei pea elatist tasuma kolme kuu eest, kuna lapsed viibivad suvel kolm kuud hageja juures. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt iga kostja kasuks Tartu Maakohtu 10. augusti 2023. a kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-23-119460 välja mõistetud elatis alates 1. septembrist 2023 perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse tegemise ajal töötas hageja Soomes. Hageja tervislik seisund on järjest halvenenud ja ta ei suuda teenida sellist sissetulekut, nagu ta seni osalise töövõimega Soomes teenis. Tervise järsu halvenemise tõttu pöördus hageja tagasi Eestisse. Hageja ei ole leidnud endale Eestis sobivat tööd. Töötukassa 28. märtsi 2023. a otsuse kohaselt on hagejal osaline töövõime 27. aprill 2023 – 26.aprill 2028. Töötukassa 29. märtsi 2023. a otsusega määrati hagejale töövõimetustoetus 10 eurot 60 senti päevas. Hageja sissetuleku suurus on 388 eurot 47 senti kuus. Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati hagejal keskmine puue kehtivusega 4. november 2024 – 3. november 2026. Töötukassa 11. detsembri 2024. a otsusega tuvastati hagejal puuduv töövõime ja hagejale makstakse töövõimetoetust 20 eurot 57 senti päevas perioodi 4. november 2024 – 3. november 2026 eest. Osalise töövõime tõttu ei leidnud hageja Eestis tööd, kuigi ta oli ennast töötuna arvele võtnud. Hagejal kuulub 4-toaline korter, kus on sisustatud eraldi tuba poegadele. Hagejale kuulub sõiduauto ja kaubik. Hageja soetas kaubiku seoses Soomes töötamisega. Kaubiku turuväärtuseks on 300 eurot. Sõiduauto on hagejale vajalik igapäevasteks sõitudeks. Sõiduauto turuväärtuseks on 400 eurot. Hageja sissetulekuks on üksnes riigi poolt makstavad toetused. Alates 2025. aasta jaanuarist on hageja sissetulek kokku 703 eurot 54 senti kuus, sh töötukassalt saadav toetus 637 eurot 37 senti, Sotsiaalkindlustusametilt saadav toetus 41 eurot 17 senti kuus ja vallavalitsuse makstav toetus hageja ema hooldamise eest 25 eurot kuus. Soomes oli hageja töötasu suuruseks keskmiselt 2500 eurot kuus. Soomes töötamise ajal sai hageja maksta lastele elatist kohtuotsusega väljamõistetud summas. Pärast 2024. aasta märtsikuud ei ole hageja töötanud, sest hageja haigus süvenes, hagejal on keskmine puue ja puuduv töövõime. Hageja igakuised kulud on kokku 462 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: kommunaalteenused 250 eurot; elekter umbes 23 eurot; internet 39 eurot; toit 100 eurot, kui lapsed on isa juures, siis kulub kolme päeva kohta 30 eurot; kütusekulu sõidukile 50 eurot. Kulusid aitavad kanda hageja vanemad, õed, vennad ja sõbrad. Tartu Maakohus kinnitas 18. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8562 hageja ja laste suhtluskorra. Lapsed olid 2024. aastal isa juures kokku 97,5 ööpäeva, s.o 8 päeva kuus. Lapsed on 2025. aastal hagejaga 87,5 ööpäeva, s.o 7,5 päeva kuus.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Elatise vähendamiseks ei ole alust. Töötukassa 28. märtsi 2023. a otsus hageja osalise töövõime kohta oli olemas juba enne elatise asjas kohtuotsuse tegemist. Seega ei ole tegemist uue ega muutunud asjaoluga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tema tervislik seisund halvenes pärast 10. augusti 2023. a kohtuotsust. Töötu olemine ei ole asjaolu, mis võimaldaks seadusjärgset elatist vähendada. Töötu olemine on ajutine seisund, mis võib muutuda. Esitatud tõendid ei kinnita, et hagejal puuduvad täielikult võimalused sissetuleku saamiseks. Hageja varjab oma sissetulekuid. Hageja teeb oma pangakontole pidevalt sularaha sissemakseid, seega on alust arvata, et hageja töötab ja saab sissetulekut. Pangakonto väljavõttest nähtuvad ka erinevate eraisikute sissemaksed. Kui hageja sissetulekuks on 388 eurot 47 senti kuus, siis on arusaamatu, kuidas on hageja võimeline kandma enda igakuised kulud ja tasuma igale lapsele 100 eurot kuus. Lapsed ei veeda isa juures üle 7 päeva kuus. 18. septembrist 2023 – 1. jaanuarini 2025 lähtuti kompromissi punktist 1.2 ehk suhtluskorrast ajal, mil laste isa töötab Soomes. Alates 1. jaanuarist 2025 on lähtutud punktist 1.1 ehk suhtluskorrast ajal, mil isa viibib püsivalt Eestis.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. detsembri 2025. a otsusega hagi osaliselt, vähendas alates 13. oktoobrist 2024 Tartu Maakohtu 10. augusti 2023. a otsusega tsiviilasja nr 2-23-119460 väljamõistetud elatise summat ja mõistis hagejalt välja iga kostja kasuks elatise 100 eurot kuus alates 13. oktoobrist 2024 kuni iga kostja täisealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 459 lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui muutunud on faktilised asjaolud. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Faktiliste asjaolude muutumist ja mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks peab tõendama hageja. Tartu Maakohtu 10. augusti 2023. otsusega tsiviilasjas nr 2-23-119460 (tagaseljaotsus) on hagejalt iga kostja kasuks välja mõistetud elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Perioodil 1. aprill 2024 – 31. märts 2025 olid elatise miinimumsuurused järgmised: kostja I osas 250 eurot 22 senti, kostja II osas 212 eurot 69 senti ja kostja III osas 240 eurot 22 senti, kokku 703 eurot 13 senti. Perioodil 1. aprill 2025 – 31. märts 2026 on elatise miinimumsuurused järgmised: kostja I osas 264 eurot 24 senti, kostja II osas 224 eurot 60 senti ja kostja III osas 254 eurot 24 senti, kokku 743 eurot 8 senti.
Hageja on tõendanud, et töötukassa 28. märtsi 2023. a otsusega tuvastati hagejal osaline töövõime ja töövõime vähenemise periood on 27. aprill 2023 – 26. aprill 2028. Töötukassa
29.märtsi 2023. a otsusega määrati hagejale töövõime toetus 10 eurot 60 senti päevas ja maksmise perioodiks 27. aprill 2023 – 26. aprill 2028. Töötukassa 9. detsembri 2024. a otsusega tuvastati hagejal puuduv töövõime ja töövõime vähenemise periood on 4. november 2024 – 3. november 2026. Eelnimetatud otsusega tunnistati kehtetuks töötukassa 28. märtsi 2023. a otsus alates 4. novembrist 2024. Töötukassa 11. detsembri 2024. a otsusega määrati hagejale töövõime toetus 20 eurot 57 senti päevas ja maksmise perioodiks 4. november 2024 – 3. november 2026. Hagejal on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti 10. detsembri 2024. a otsusega keskmine puude raskusaste 4. november 2024 – 3. november 2026 ja hagejale on eelnimetatud perioodiks määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti kuus. Töötukassa 20. novembri 2024. a vastuse kohaselt on hageja töötuna registreeritud alates 30. juunist 2024 ja hageja otsib tööd. 18. septembri 2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-238562 määras kohus kindlaks hageja ja laste suhtluskorra. Eeltoodust nähtub, et enne 10. augusti 2023. a kohtuotsust tuvastati hagejal osaline töövõime, kuid pärast kohtuotsuse tegemist kaotas hageja töö Soomes, hageja majanduslik seisund halvenes oluliselt ja hagejal on 2024. aastal tuvastatud puuduv töövõime. Samuti määras kohus kindlaks laste ja hageja suhtluskorra pärast 10. augusti 2023. a kohtuotsuse tegemist. Seega on pärast 10. augusti 2023 kohtuotsuse tegemist kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud sedavõrd muutunud, mis annavad aluse muuta väljamõistetud elatise suurust. Maakohus märkis, et hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust hageja väited, et ta on töötu, tal on tuvastatud puuduv või osaline töövõime ja tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist. Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vajadusel on vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Hageja on tõendanud, et perioodil 27. aprill 2023 – 3. november 2024 oli hagejal osaline töövõime ja alates 4. novembrist 2024 on hagejal puuduv töövõime kestusega kaks aastat. 14. mai 2023. a töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt on hagejal tõenäoliselt vähemuutuv seisund kestusega viis aastat, sest hageja vaimse võimekuse piirangud on pigem püsiva iseloomuga, kuid adekvaatse regulaarse psühhiaatrilise raviga võib säilida osaline töövõime. Hagejal diagnoositi piiranguid põhjustava diagnoosina segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon. Eksperthinnangust nähtuvalt on hagejal kerge tegutsemispiirang liikumise
valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvide, närvijuurte ja -põimikute haigusseisundid ja artroosid. Hagejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
8.detsembri 2024. a töövõime hindamise eksperthinnangu kohaselt on hagejal ajalise pikkuse osas raskesti prognoositav seisund, sest taastusravi seoses kehalise võimekusega võib taastada osalise töövõime. Eksperthinnang kattus suures osas varasema arvamusega. Maakohus leidis eeltoodud tõendite pinnalt, et hagejalt ei saa käesoleval ajal eeldada tööle minekut, sest hageja terviseseisund ei võimalda seda ja praegusel juhul ei saa eeldada hageja terviseseisundi paranemist. Hageja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et alates 2024. aasta septembrist on hageja igakuisteks sissetulekuteks olnud toetused töötukassalt, puudega inimese hooldaja toetus ja sotsiaaltoetus. Hageja ühe aasta regulaarne sissetulek on 7142 eurot 95 senti aastas (periood 2024. aasta september kuni 2025. aasta august), s.o 595 eurot 25 senti kuus. Hageja hakkas 2024. aasta detsembrist saama suuremat toetust. Perioodil 2024. aasta detsember kuni 2025. aasta august oli hageja regulaarne sissetulek 5989 eurot 26 senti, s.o 665 eurot 47 senti kuus. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2024. aastal 338 eurot 20 senti ja 2025. aastal 345 eurot 80 senti. Arvestades hageja keskmisi sissetulekuid (595 eurot 25 senti ja 665 eurot 47 senti), siis ei jää hagejal pärast kolme lapse ülalpidamiskohustuse täitmist raha alles ning pärast elatise maksmist ei jääks hagejale endale minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Hageja on kohtule avaldanud, et tal on 4-toaline korter ja kaks sõidukit, muud vara hagejal ei ole. Hagejal on kulusid aidanud kanda hageja vanemad, õed, vennad ja sõbrad. Hageja müüs maha traktori ja mootorratta ning need summad kandis ta pangaarvele. Hageja pangakontolt nähtub, et kuni 2024. aasta oktoobrini tasus hageja kostjatele elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras. Kohtuistungil avaldas hageja, et üks sõiduk on 2002. aasta oma ja teine 2003-2004. aasta oma. Sõiduauto ja kaubiku väärtused võiks olla kuni 400 eurot. Hagejale kuuluv korteriomand on tema elukohaks ja kui kolm last viibivad hageja juures, siis on vajalik, et lastel oleks hageja juures piisavalt ruumi. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks seda, et hageja peaks müüma temale kuuluva korteri. Hagejal on kaks sõidukit. Maakohtu hinnangul tuleb vajalikuks pidada ühe sõiduki olemasolu, kuid arvestades seda, et mõlema sõiduki väärtus on väike, s.o kuni 400 eurot, siis kahe sõiduki olemasolu ei anna alust jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostjal ei ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita lisaks sissetulekule. Eelnevat arvestades on hageja osaline töövõime ja alates 4. novembrist 2024 tuvastatud hageja puuduv töövõime ning hageja kehv varaline seis, sh madal sissetulek PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses mõjuv põhjus vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa. Hageja on avaldanud, et ta saab maksta igale kostjale elatist 100 eurot kuus, s.o kokku 300 eurot kuus. Sellises suuruses elatis jätab hagejale enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 365 eurot 47 senti kuus (665,47-100-100-100), mis on maakohtu hinnangul piisav, et tagada hageja minimaalsete vajaduste rahuldamine, ja mis tagab ka hageja käsutada olevate vahendite kasutamise enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt vastavalt PKS § 102 lg-s 2 nõutule. Kostjatele sellises suuruses elatise maksmine ei kahjusta ebaproportsionaalselt elatise maksmise eesmärki.
Hageja nõue jääb rahuldamata osas, milles hageja on palunud vähendada elatist selliselt, et hageja ei pea elatist tasuma kolme kuu eest, kuna lapsed viibivad suvel kolm kuud hageja juures. Kohus ei saa hagejat vabastada teatud kuudel elatise tasumisest. PKS § 101 lg 6 alusel saab kohus vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis märgitud ulatuses (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 16). Pooled avaldasid 4. detsembril 2025 toimunud kohtuistungil, et alates 2025. aasta algusest on järgitud kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda, mis kehtib ajal, mil laste isa viibib püsivalt Eestis (dtl 500). Suhtluskorra järgi veedavad lapsed isaga paaris aastatel alla 85 ööpäeva aastas, s.o alla 7 ööpäeva kuus. Paaritutel aastatel veedavad lapsed isaga 97 ööpäeva aastas, s.o 8 ööpäeva kuus. Seega annaks paaritutel aastatel lastele makstavat elatist alust vähendada (53,33% võrra) PKS § 101 lg 6. Suhtluskorda arvestades oleks 2025. aastal elatise miinimumsuurused järgmised: kostja I osas 123 eurot 32 senti, kostja II osas 104 eurot 82 senti ja kostja III osas 118 eurot 65 senti, kokku 346 eurot 79 senti. Kuna kohus vähendas elatist hageja taotletud suuruseni, siis 18. septembri 2023. a kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskord käesoleval juhul elatise suurust ei mõjuta. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus hagi rahuldas, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on põhjendanud elatise vähendamist sellega, et pärast 10 augusti 2023. a otsuse tegemist on kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud sedavõrd muutunud, mis annavad aluse muuta väljamõistetud elatise suurust. Kostjad ei nõustu kohtu sellekohase seisukohaga ega tõendite hindamisega ja paluvad tõendid ümber hinnata. Hageja ei ole tõendanud, et tal pole enam Soomes töökohta ja sealt ta enam tulu ei saa. 18. septembri 2023. a suhtluskorra kinnitamise kompromissist tuleneb, et hageja töötas veel Soomes, järelikult sai ta Soomest sel ajal ka töötasu. Hagejal oli juba tagaseljaotsuse tegemise ajal osaline töövõime. Töötukassa 29. märtsi 2023. a otsusega määrati hagejale töövõimetustoetus 10 eurot 60 senti päevas. Töötukassa 9. detsembri 2024. a otsusega tuvastati hagejal puuduv töövõime ja töövõime vähenemise periood 4. november 2024 – 3. november 2026 ning töötukassa 11. detsembri 2024. a otsusega määrati hagejale töövõimetoetus 20 eurot 57 senti päevas ja maksmise perioodiks 4. november 2024 –3. november 2026. Seega hageja majanduslik seisund on paranenud, sest töövõimetoetus on pea kaks korda suurenenud. Ei ole teada, kas hageja tervislik seisund välistab igasuguse töö tegemise ja seeläbi tulu teenimise. Puuduv töövõime määratakse juhul, kui inimese tervislik seisund ei võimalda tal üldjuhul töötada tavapärases töötempos ja koormusega või kui töötamine on võimalik vaid eritingimustel ja pideva kõrvalabiga. Puuduv töövõime on sotsiaalkindlustuslik kategooria, mis annab õiguse saada riigilt töövõimetoetust ja ravikindlustust. Eestis ei ole ühtegi seadust,
mis keelaks töövõimetoetuse saajal tulu teenida. Maakohtu hinnang, et hageja terviseseisund ei võimalda seda ja ei saa eeldada hageja terviseseisundi paranemist, refereeris vaid eksperthinnangu järeldust ning pole piisav põhjendus. Hageja omandis on 50% osalusega XXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ning hageja on seal tegelikuks kasusaajaks. Omades oma ettevõtet, mille tegevusalaks on eriehitustööd, saab sellest ka järeldada, et hagejal on võimalus oma ettevõttes tulu teenimiseks. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Viimasel kohtuistungil on hageja töö otsimise kohta vaid väitnud, et kes see ikka teda tööle võtab, mitte seda, et tal pole füüsiliselt võimalik töötada. Kostjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita. Hagejal on 4-toaline korter, mille müümisel ja vahetamisel väiksema korteri vastu saaks ta elatist tasuda. Maakohtu põhjendus, justkui oleks kostjatel ilmtingimata hageja juures suhtluskorra ajal viibides eraldi tube vaja, mis kaalub üles korteri müümise, pole asjakohane, laste huvides on saada esmajärjekorras enda ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Elatise maksmise eesmärk on lastele nende baasvajaduste kindlustamiseks raha saamine ja elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 alusel arvutatava summa kahjustab elatise tasumise eesmärki, sest laste vajadused jäävad suures osas katmata. Arvestada tuleb lapse huve ning kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huvisid kaaludes proportsionaalne. Vähemalt poegade osas ei saa nende vanust arvestades (12 ja 13 aastat) pidada piisavaks elatist 100 eurot kuus. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt on hageja enda väitel tulnud Eestisse 2024. aastal, kuid töötukassa 29. märtsi 2023. a otsusega määrati hagejale töövõimetustoetus 10 eurot 60 senti päevas. Asjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja elas veel 2025. aastal Soomes ning eluliselt usutav on, et sai sealt ka sissetulekut.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ning elatise suurus peab olema kooskõlas kohustatud vanema tegeliku maksevõimega. Poolte vahel on kehtiv suhtluskorra kokkulepe, mille kohaselt viibivad lapsed hageja juures aasta lõikes märkimisväärse osa ajast. Sellel perioodil kannab hageja laste igapäevased kulud vahetult. Hagejal on töötukassa otsustega tuvastatud puuduv töövõime ning Sotsiaalkindlustusameti otsusega keskmine puude raskusaste perioodil 4. november 2024 – 3. november 2026. Hageja on püsiva ravi all (sh perearst ja psühhiaater). Maakohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Hageja lõpetas Soomes töötamise 2024. aasta märtsis ning pärast seda ei ole tal Soomest regulaarset töötulu. Töövõimetoetuse saamiseks ja töötuna arvele võtmiseks kontrollitakse selle aluseks olevaid asjaolusid. Hageja sissetulekute puudumine oli töövõimetoetuse määramisel tuvastatud. Üksnes osaluse olemasolu äriregistris ei tähenda reaalset sissetulekut. XXXXX OÜ ei ole sisuliselt tegutsenud ega ole hagejale tulu toonud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit ettevõtte käibe, kasumi ega hagejale tehtud väljamaksete kohta. Elatise tasumiseks eluaseme võõrandamine ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Hageja peab tagama ka lastele mõistlikud elamistingimused ajal, mil lapsed viibivad tema juures
suhtluskorra alusel. Eluaseme müük või vahetus tekitab lisakulusid ning võib vähendada hageja võimet katta laste vahetuid kulusid. Maakohus hindas hageja tervislikku ja varalist seisu ning jõudis põhjendatud järelduseni, et elatise vähendamiseks esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 mõttes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma seisukohti põhjendanud piisavas ulatuses.
7.Hageja palub temalt 10. augusti 2023. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-119460 iga kostja kasuks PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras välja mõistetud elatise vähendamist. Hagejalt on iga kostja kasuks välja mõistetud elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11). Ringkonnakohus leiab vastuseks apellatsioonkaebusele, et kuna 10. augusti 2023. a tagaseljaotsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjatele ülalpidamist andma (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1119-15, p 12). Riigikohus on leidnud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 37.1). Sarnane on olukord ringkonnakohtu hinnangul ka tagaseljaotsuse puhul. Maakohus pidi praeguses asjas seega hindama ülalpidamisõiguse tekkimise aluseid, hageja varalist seisundit ja võimalusi, sh tervislikust seisundist tulenevat võimet tööd leida. Maakohus on hinnanud, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud.
8.Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eelduslikult kulub lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste suurust tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 14). Alaealise lapse abivajadust PKS § 97 p 2 järgi eeldatakse. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab
mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2). Hageja tugineb seadusjärgsest elatisest väiksema elatise maksmisel oma tervislikule seisundile. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asjas esitatud tõenditele tuginedes lugenud tuvastatuks, et hagejal on osaline töövõime ja keskmine puue. Hagejale on määratud töövõime toetus kuni 26. aprillini 2028 (dtl 106). Maakohus on õigesti tuginedes Riigikohtu seisukohtadele leidnud, et hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks (praegusel juhul arvestades tagaseljaotsust elatise vähendamiseks alla seadusjärgset miinimumi) ei anna automaatselt alust hageja väited selle kohta, et ta on töötu, tal on tuvastatud puuduv või osaline töövõime ja tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa (RKTKo 24.10.2012, 32-1-118-12, p 14). Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kohustatud isiku võimalusega tööd leida ja talle kuuluvate esemetega, kui neid on võimalik müüa ülalpidamiskohustuse täimiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtul tuleb hinnata, kas hageja varaline seisund, sh sissetulek tingituna osalisest töövõimest ning alates 4. novembrist 2024 tuvastatud puuduvast töövõimest võimaldab kostjatele vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka hagejale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard, arvestades seejuures hageja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (maakohtu otsuse p 5.1). Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited, et on teadmata, kas hageja tervislik seisund on selline, et see välistab füüsiliselt ja vaimselt igasuguse töö tegemise ja seeläbi tulu teenimise. Maakohus on õigesti tuginenud esitatud töövõime hindamise eksperthinnangutele ning jõudnud järeldusele, et hageja terviseseisundi paranemist ei saa praegusel hetkel eeldada ning puudub alus asuda seisukohale, et hageja tervis võimaldab teha tööd. Ringkonnakohus märgib, et hageja terviseseisundi muutumisel on kostjatel õigus nõuda suuremat elatist. Jääb arusaamatuks, mida peavad kostjad hagejapoolse elatise maksmise kohustuse kontekstis silmas väitega, et tööle minemine ja tulu teenimine pole samaväärsed mõisted. Maakohus on õigesti hinnanud hageja sissetulekut ning jõudnud järeldusele, et pärast elatise maksmist seadusjärgses määras ei jääks hagejale endale minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagejale kuuluva elukoha võõrandamine ei ole põhjendatud. Korteriomandi müümine on samuti seotud kuludega ning uue elukoha soetamine ei pruugi olla odavam ka siis, kui ruutmeetrite arv väheneks. Hagejale kuuluvate sõidukite väärtus on väike. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal ei ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita lisaks sissetulekule. Hageja esitas ringkonnakohtus mh dokumendi, millel kajastub maksustamise aluseks olev teave. Selle kohaselt ei ole hageja saanud tulu ega toetusi Soomest (dtl 644; 654 jj). Hageja ringkonnakohtus esitatud tõendid Soome Vabariigist saadavate sissetulekute puudumise kohta on ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas piisavad. Kostjad ei ole oma väiteid hageja sissetulekute kohta Soomes ning Eesti äriühingust saadava tulu kohta põhistanud. Apellatsioonkaebuse väide, et töövõime toetuse tõus parandab hageja majanduslikku seisukorda, ei ole põhjendatud. Töövõime toetuse eesmärgiks on töövõime kaotusega seotud kulutuste kompenseerimine ning selle eesmärgiks pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine (töövõimetoetuse seaduse § 1).
9.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt 100 euro maksmine igale lapsele elatisena jätab hagejale enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 365 eurot 47 senti kuus (665,47-100-100100) on piisav, et tagada hageja minimaalsete vajaduste rahuldamine, ei pruugi olla põhjendatud.
Samas tagab maakohtu poolt välja mõistetud elatis hageja käsutada olevate vahendite kasutamise enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt vastavalt PKS § 102 lg-s 2 nõutule.
10.Kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 14.6, 14.7). Maakohus on hinnanud vanemate vahel kohtumäärusega reguleeritud suhtluskorda ning leidnud, et paaritutel aastatel annaks see alust lastele makstavat elatist alust vähendada (53,33% võrra) PKS § 101 lg 6. Suhtluskorda arvestades oleks 2025. aastal elatise miinimumsuurused maakohtu arvestuse kohaselt: kostja I osas 123 eurot 32 senti, kostja II osas 104 eurot 82 senti ja kostja III osas 118 eurot 65 senti, kokku 346 eurot 79 senti. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna kohus vähendas elatist kohtuotsuse punktis 5.2 toodud põhjendustel hageja taotletud suuruseni, siis 18. septembri 2023. a kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskord käesoleval juhul elatise suurust ei mõjuta.
11.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.