Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-4126
Kohtuasi
J.K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.09.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Credit.ee OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik J.K (isikukood XXX), Puudutatud isikud (võlausaldajad) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu Credit.ee OÜ (registrikood 11898079) Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Renovum OÜ (endine registrikood 14042462)
Rävala
Õigusbüroo
OÜ,
Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) Bondora AS (registrikood 11483929) Monestro P2P 12651582)
OÜ
(likvideerimisel,
registrikood
B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood 11542046) ERA Liisingu 10625474) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Inkasseteenused
AS
(registrikood
2-19-4126
RESOLUTSIOON
1.Koguda tõenditena ja võtta toimiku juurde krediidiasutuste vastused 11.05.2026 kohtunõudele J.K arveldus- ja hoiukontode olemasolu kohta ja kontode väljavõtted.
Tühistada Pärnu Maakohtu 19.09.2025 määrus ja teha asjas uus määrus, millega keelduda J.K vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetada J.K kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada J.K usaldusisiku kohustustest.
4.4.Jätta maakohtus kantud ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud J.K kanda.
5.Avaldada teade Pärnu Maakohtu 19.09.2025 määruse tühistamise ja J.K kohustustest vabastamise keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta J.K kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 2–6 osas 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni p 1 osas ei ole määrus edasikaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohus kuulutas 26.04.2019 määrusega välja J.K (pankrotis) pankroti. Maakohus lõpetas 29.01.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma.
2.Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 30.01.2021. Võlgnik on esitanud aruanded 27.01.2021, 19.03.2021 (blanketil aruanne), 27.01.2022, 30.01.2023 ja 23.01.2024 ning lõpparuande 16.04.2025. Võlgniku ärakuulamised toimusid 24.05.2021, 22.03.2022, 16.02.2024 ja 17.09.2025.
3.Võlausaldajad Credit.ee, Renovum OÜ ja Eesti Inkasso OÜ leidsid, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või pikendada menetlust. Võlausaldajad ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, Monestro P2P OÜ ja Julianus Inkasso OÜ (Intrum Debt Finance AG nõude omandaja) leidsid, et võlgnik tuleks jätta kohustustest
2-19-4126 vabastamata ja menetlus lõpetada. Võlausaldaja Moneyzen oli nõus menetluse pikendamisega. Võlausaldaja B2 Impact oli nõus menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja Bondora AS ja kohtutäitur Heimo Vilpuu jätsid võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Maakohtu määrus
4.Maakohus lõpetas 19.09.2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
4.1.Võlgniku esitatud aruannete ja töötamise registri andmete kohaselt on võlgnik olnud valdavalt tööga hõivatud. Võlgnik töötas 14.09.2019–12.06.2020 ja 04.08.2020–11.08.2020 XXX OÜ-s pildiraamide tegijana, 01.09.2020–23.02.2023 YYY OÜ-s puutoodete valmistajana ja alates 30.03.2023 töötab WWW AS kahveltõstukijuhina. Võlgnik viibis 29.07.2024–02.08.2024 isaduspuhkusel. Töötuks olemise ajal oli võlgnik Eesti Töötukassas töötuna arvel ja sel ajal oli võlgniku sissetulekuks töötutoetus. Maakohus leidis, et võlgnik oli menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Töötuna tegeles aktiivselt töö otsimisega ja leidis kiiresti ka uue töökohta. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud saadud tulusid ega vara.
4.2.Võlgniku võlausaldajate nõuded on II järgu tunnustatud nõuded, mis moodustasid võlgadest vabastamise menetluse algatamisel kokku 25 132,99 eurot. Menetluse kestel tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid kokku 1305,29 euro ulatuses. Paide kohtutäituri ja B2 Impact (endise nimega OK Incure OÜ) nõuded on tasutud. Moneyzen OÜ nõue on tasutud laenulepingu käendaja (võlgniku isa) poolt 4617,25 euro ulatuses. Võlgnik on tasunud Eesti Inkasso OÜ-le 100 eurot, Aktsiaseltsile PlusPlus Capital 100 eurot, Revonum OÜ-le (endise nimega Rävala Õigusbüroo OÜ) 100 eurot, Bondora AS-ile 100 eurot, kokku 500 eurot. Võlgnik püüdis ka Credit.ee OÜ-le, Moneyzen OÜ-le, Monestro P2P OÜ-le ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile tasuda 100 eurot, kuid võlgnikul ei õnnestunud ülekandeid sooritada, kuna võlgnikule teadaolevad kontod olid suletud.
4.3.Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud, kuigi möönis, et võlgnik on olnud tähelepanematu, samas on võlgu vähendatud kokku 5922,54 euro võrra. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, esitanud igal aastal tegevusaruandeid, vastanud kohtunõuetele ning esitanud kohtu nõutud andmeid ja ilmunud kohtukutsete peale kohtusse. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid, eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata, või jätnud süüliselt võlausaldajatele väljamaksed tegemata.
4.4.Võlgnik on kogu menetluse ajal olnud tööga hõivatud (v.a 3-kuuline töötu periood). 2024 sündis võlgniku perre poeg ja võlgnik on püüdnud oma eluga edasi liikuda ning hoidunud uute laenude võtmisest. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on püüdnud elada kokkuhoidlikult ja raha kõrvale panna ning tegi ka väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik kahetseb perioodi, mil võttis mõtlematult laene ja elas priiskavalt. Võlgnik kinnitas, et samasugusesse olukorda ta enam sattuda ei soovi. Maakohtu hinnangul olid usutavad võlgniku selgitused, et ta on andnud endast parima, püüab edaspidi laenude võtmisest hoiduda ja teinud väljamakseid vastavalt oma võimetele.
4.5.Eeltoodut kogumis hinnates ei olnud võlgnik maakohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi rikkunud ning isegi juhul, kui võlgnik rikkus kohustusi (millest kohus ei ole teadlik), ei teinud ta seda süüliselt.
2-19-4126 Määruskaebus
5.Credit.ee OÜ (võlausaldaja) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue määruse, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
5.1.Maakohus rikkus materiaalõiguse normi PankrS § 175 lg 2 p 2. Maakohtul puudub selle sätte kohaldamisel diskretsiooniõigus. Maakohus leidis, et võlgnik ei rikkunud oma kohustusi süüliselt ja oli tähelepanematu, kuid ei täpsustanud, millised rikkumised maakohus tuvastas või milliseid asjaolusid ei lugenud võlgniku rikkumiseks.
5.2.Võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-tes 3–4 nimetatud loovutamiskohustust. Võlgniku lõpparuandest nähtub, et võlgnikul sündis laps 12.04.2024. Võlgnik märkis, et 2024 jaanuarist kuni detsembrini tegi ta võlausaldajatele väljamakseid 600 eurot, kuid oleks pidanud tegema väljamakseid 1393,82 eurot. Võlausaldajatel on saamata viidatud perioodil 793,82 eurot.
5.3.Võlgnik rikkus võlausaldajale väljamakse tegemise kohustust süüliselt. Võlgnik oli raskelt hooletu, kui ei pöördunud kohtu või võlausaldaja poole ega otsinud veebist võlausaldaja pangakonto numbrit, kuna ta ei teadnud kehtivat võlausaldaja pangakonto numbrit. Võlgnik ei pannud ka seda raha kõrvale, et teha võlausaldajale hiljem väljamakse. Võlgnik ei jaotanud seda raha ka teistele võlausaldajatele, kellelt võlausaldaja saaks enda jaotise ulatuses raha välja nõuda.
5.4.Võlgnikule laekus 07.03.2024 Maksu- ja Tolliametilt tulumaksu tagastus 475,15 eurot. Tegemist on võlgniku sissetulekuga, mille võlgnik oleks pidanud jaotama vastavalt jaotuskavale võlausaldajate vahel, kuid võlgnik ei teinud seda.
5.5.Võlgnik kahjustas võlausaldajate huve. Võlgnik tegi 19.01.2024–19.01.2025 väljamakseid kokku 4257 euro ulatuses eraisikutele, kes ei ole pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajad (nt A.A, B.B, C.C, D.D, E.E, F.F, G.G). Samal perioodil võttis võlgnik sularaha välja 1940 eurot.
5.6.Võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtuvad regulaarsed kulutused tanklates, kuigi võlgnik väidab, et tal puudub sõiduk. Seega on võlausaldajal kahtlus, et võlgnikule kuulub sõiduk. Auto on luksusese, mille ülalpidamine võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei ole põhjendatud, kuna võlgnikul on võimalus kasutada ühistransporti. Lisaks on tegemist vara varjamisega aruandes (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku elustiil ei peegelda tema siirast soovi täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi selleks, et tähtaja saabudes võlgadest vabaneda, või võlgnik omab tegelikkuses suuremat sissetulekut võrreldes töötasuga, mis laekub tema pangakontole, kuna auto ülalpidamine (kulu kütusele, remondile, kuluosade väljavahetamisele jne) on võrdlemisi kulukas ning ei peegeldu täies ulatuses võlgniku pangakontolt. Maakohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavat fakti – kas võlgnikule kuulub vara (sõiduk), kas võlgnik on üritanud sellise vara omamist varjata, kas vara kuulub menetluse käigus realiseerimisele ning millisest sissetulekust võlgnik seda ülal peab. Menetluse edasine käik
6.ERA Liisingu Inkasseteenused AS, Aktsiaselts PlusPlus Capital, Julianus Inkasso OÜ, Moneyzen OÜ ja Renovum OÜ palusid määruskaebuse rahuldada. Bondora AS jättis kohtu otsustada, kas määruskaebus rahuldada või mitte.
2-19-4126
7.Võlgnik määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada ja teha asjas uus määrus, millega keelduda võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest. Määruskaebus tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 koosmõjus §-ga 659 esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.01.2020. Maakohus kohaldas õigesti füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2 tuginedes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevaid redaktsioone, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Ringkonnakohus lähtub seega edaspidi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise sätetest.
11.Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lg-s 2 sätestatuga. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Need on absoluutsed kohustustest vabastamisest keeldumise alused, st kui esineb mõni neist alustest, ei või kohus võlgnikku kohustustest vabastada.
12.Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust, samuti PankrS § 173 lg-t 2, sest on varjanud oma vara, ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtus tuvastatud asjaolu, et võlgnik on menetluse ajal olnud valdavalt tööga hõivatud, st tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1).
13.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustust anda kohtu nõudel teavet mh oma sissetulekute ja vara kohta.
13.1.Võlausaldaja heidab määruskaebuses võlgnikule ette vara varjamist ja PankrS § 173 lg 2 rikkumist, kuna võlgniku kontode väljavõtetelt nähtuvad regulaarsed kulutused tanklates. Võlausaldaja hinnangul viitab see asjaolu, et võlgnikule kuulub sõiduk. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi eeltoodust teha järeldust, et võlgnik omab luksusesemena sõidukit, nagu võlausaldaja leiab. Isegi, kui võlgnikul on võimalus kasutada sõidukit ja ta teeb kulutusi tanklates, siis ei saa seda võlgnikule siinses asjas ette heita. Arvestades võlgniku elukohta, ei saa eeldada, et võlgnikul on kindlasti võimalik täita kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega üksnes ühistransporti kasutades.
2-19-4126
13.2.Siiski on ringkonnakohus nõus võlausaldajaga selles, et võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil PankrS § 173 lg-t 2 rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik varjanud tahtlikult osaliselt oma sissetulekuid.
13.3.Riigikohus on selgitanud, et iseenesest ei tähenda igasuguse võõra raha, mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, laekumine võlgniku kontole veel seda, et võlgnik on oma vara või tulusid PankrS § 173 lg 2 mõttes varjanud. Selleks, et tuvastada võlgniku kohustuse rikkumine PankrS § 173 lg 2 tähenduses, peab kohus tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas rikkumine oli süüline. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai aru, et tal tuleb vaidlusalust vara või tulu kasutada võlausaldajate huvides. Kuna vara saab põhimõtteliselt varjata ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega võlaõigusseaduse § 104 lg 5 mõttes. Seega, kui kohus tuvastab, et võlgnik on oma vara või tulusid varjanud PankrS § 173 lg 2 mõttes, siis on kohus ühtlasi ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi. Kui kohus on tuvastanud võlgniku kontole tehtud ülekanded, mida võlgnik ei ole määratlenud oma tulu või varana, tuleks kohtul esmalt nõuda lisaselgitusi ja -teavet selle kohta, miks ei pea võlgnik kontole laekunud raha enda varaks. Võlgnikul tuleb tõendada, et tegemist ei ole temale kuuluva rahaga või miks ei kuulu see võlausaldajatele väljamaksmisele (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p-d 15–16).
13.4.Siinses asjas selgitas maakohus 29.01.2020 määruses, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, võlgnikule tema kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna, sh tõi eraldi välja, millise tulu peab võlgnik usaldusisikule üle andma võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (dtl 145–146; 149–150). Lisaks maakohus selgitas pärast võlgniku esimese aruande esitamist 24.05.2021 ärakuulamisel, kuidas tuleb aruannet täita, rõhutas, et võlgnik on kohustatud koos aruandega esitama kõik konto väljavõtted, ning kui tehakse sularaha sissemakseid ja ülekandeid, mille kohta võlgnik selgitusi ei anna, siis loetakse need võlgniku sissetulekuks (dtl 217–218).
13.5.Kui kohtul on kahtlus, et võlgnik sai sissetulekut, mille kohta ta kohtule andmeid esitanud ei ole ja mille arvelt võis olla võimalus teha väljamakseid võlausaldajatele, siis saab kohus selle kohta ise andmeid ja tõendeid koguda (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Asja materjalidega tutvudes tekkis ringkonnakohtul kahtlus, et võlgnik ei ole esitanud enda kõikide arveldus- ja hoiukontode väljavõtted. Vastuseks 11.05.2026 kohtunõudele selgus, et võlgnik ei ole kohtule esitanud oma arvelduskonto nr XXXXX (AS Swedbank) väljavõtet, millelt nähtuvalt tegi AS Pensionikeskus võlgniku kontole pensioniosakute väljamakse 02.09.2021 6357,01 eurot, 20.09.2021 5,10 eurot ja 26.09.2021 280,05 eurot (dtl 1023–1024). Võlgnik ei ole nimetatud summasid sissetulekuna kajastanud 27.01.2022 esitatud aruandes (dtl 223). Asja materjalidest ei nähtu selle vara arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Lisaks nähtub eelnimetatud arvelduskonto väljavõttelt, et 07.09.2021–29.12.2021 on võlgnik teinud sellelt väljamakseid A.A kokku 5739 eurot ja 15.02.2023–20.03.2024 on tasunud 221 eurot Dreambox Games OÜ-le, mis tegutseb kohtule teadaolevalt hasartmänguteenuse pakkujana. Ringkonnakohus andis võlgnikule võimaluse eeltoodud asjaolusid selgitada, kuid võlgnik selgitusi ei esitanud.
13.6.Võlgnik on 16.04.2025 aruandes märkinud sissetulekute osas, et talle on väljamakstud pensioniosakud 3500 eurot (dtl 554), samas ei ole ta seda arvesse võtnud tulude blokis (dtl 555) ega loovutanud seda võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks (dtl 557). Kuivõrd võlgniku 2024. a arvelduskontode väljavõtetelt pensioniosakute väljamakset ei nähtu, on võlgnik ilmselt selle märkinud tagantjärgi ja seega oluliselt väiksemas summa, kui reaalselt talle 2021. a välja maksti.
2-19-4126
13.7.Võlgnik, jättes arvelduskonto nr XXXXX väljavõtte esitamata ja aruandes pensionivara sissetulekuna kajastamata (või esitades selle info 5 aastat hiljem oluliselt väiksemas suuruses), rikkus PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust ja vara varjamise keeldu. Eeltoodud rikkumised tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäid pensionivara arvelt väljamaksed tegemata. Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 15). Seega oma tulude varjamisega PankrS § 173 lg 2 mõttes rikkus võlgnik oma kohustusi süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi.
14.Võlausaldaja leiab, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust ja kohtles väljamaksete tegemisel võlausaldajaid ebavõrdselt.
14.1.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab nimetatud tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5).
14.2.Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamise keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Võlgniku käitumise süülisuse hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et siinsel juhul jättis maakohus võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus (TlnRnKm 16.12.2025, 2-10-57941, p 27.1).
14.3.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18).
14.4.Siinses asjas kohustas maakohus 29.01.2020 määruses, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maakohus on 24.05.2021 ärakuulamisel selgitanud, kuidas tuleb sissetulekutelt arvutada loovutatavat summat, ning rõhutanud, et võlgnik ei tohi eelistada ühte võlausaldajat teisele, ei
2-19-4126 tohi likvideerida vaid ühte võlga, vaid kõigile 11 võlausaldajale tuleb üks kord aastas tasuda vastavalt jaotisettepanekule (dtl 217–218). Maakohus on 22.03.2022 ärakuulamisel selgitanud, et üksnes ühele või kahele võlausaldajale tasumine on rikkumine, mis võib kaasa tuua võlgniku kohustustest vabastamata jätmise. Maakohus pakkus ärakuulamisel võlgnikule ka abi kord aastas võlausaldajatele väljamakstava summa arvutamisel (dtl 344–355). Toimikust nähtuvalt võlgnik seda võimalust ei kasutanud.
14.5.Seega on maakohus väga põhjalikult selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi 29.01.2020 määruses ja iga-aastastel ärakuulamistel, juhtinud jooksvalt tähelepanu eksimustele nii aruande koostamisel kui väljamaksete tegemisel, lisaks pakkunud kohtupoolset abi väljamaksete arvutamisel. Ringkonnakohus möönab, et kuigi usaldusisiku kohustuste rikkumised (eelkõige võlausaldajatele väljamaksete tegemine) ei saa olla iseseisvaks kohustustest vabastamise keeldumise aluseks, saab ka neid rikkumisi kogumis arvestada siinses asjas, võttes arvesse maakohtu põhjalikku järelevalvekohustuse täitmist.
15.PankrS § 173 lg-tes 3–5 nimetatud kohustuse rikkumiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik loovutas oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa ning kas usaldusisik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5.
15.1.Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et võlgnik on olnud valdavalt tööga hõivatud, kuid ei tuvastanud tema sissetulekute suurust ega hinnanud, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt või mitte. Maakohus möönis vaid, et võlgnik on olnud tähelepanematu, kuid samas on võlgu vähendatud kokku 5922,54 euro võrra ning järeldas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi rikkunud ning isegi juhul, kui võlgnik on kohustusti rikkunud (millest kohus ei ole teadlik), ei ole ta seda teinud süüliselt.
15.2.Kuivõrd maakohus ei hinnanud, milline on sisuliselt olnud võlgniku sissetuleku suurus ning millises suuruses oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema, siis teeb seda ringkonnakohus (sh analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid ja usaldusisiku aruandeid). Ringkonnakohus tuvastab järgnevalt võlgniku tulu suuruse ja seejärel hindab, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942, p 23; TlnRnKo 08.12.2023, 2-16-579, p 39).
15.3.PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 5 sätestab, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seejuures ei pöörata TMS § 132 lg 1 p-de 1, 61 ja 7 järgi sissenõuet riiklikele peretoetustele, töövõimetoetusele ja seadusel põhinevale elatisele. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust
2-19-4126 kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.
15.4.Võlgnik märkis 19.03.2021, 27.01.2022 ja 30.01.2023 aruannetes, et tal ülalpeetavad puuduvad. 23.01.2024 aruandes märkis võlgnik, et tema ülalpeetavaks on rase elukaaslane. Selles osas selgitas maakohus 16.02.2024 ärakuulamisel, et seaduse järgi ei ole elukaaslane ülalpeetav (dtl 453). 16.04.2025 aruandes märkis võlgnik, et tema ülalpeetavaks on aprillis 2024 sündinud poeg.
15.5.Palga alammäär oli 2020. a 584 eurot, 2021. a 584 eurot, 2022. a 654 eurot, 2023. a 725 eurot ja 2024. a 820 eurot. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et võlgnikul on alates aprillist 2024 ülalpeetav, oli võlgniku mittearestitava tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2020. a 584 eurot kuus; 2021. a 584 eurot kuus; 2022. a 654 eurot kuus; 2023. a 725 eurot kuus; perioodil 01.01.2024 – märts 2024 820 eurot kuus ja perioodil aprill 2024 – 31.12.2024 1093,33 eurot kuus (820 + 1/3 x 820) (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2).
15.6.Võlgnik märkis 19.03.2021 aruandes, et tema sissetulek oli 2020 jaanuaris 519,01 eurot, veebruaris 1517,41 eurot, märtsis 697,95 eurot, aprillis 787,46 eurot, mais 668,60 eurot, juunis 1415,67 eurot, juulis 170,80 eurot, augustis 304,71 eurot, septembris 0 eurot, oktoobris 633,71 eurot, novembris 698,12 eurot ja detsembris 788,57 eurot.
15.7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.01.2020 määrusega, seega tuleb arvestada võlgniku sissetulekuid alates 29.01.2020. Võlgniku arvelduskontolt YYYYY nähtuvalt olid võlgniku sissetulekud 2020. a nagu aruandes märgitud, v.a augusti, septembri, novembri ja detsembri sissetulekud, millele tuleb lisada ülekanded A.A, B.B, C.C ja D.D, kuna võlgnik ei ole kohtule selgitanud nende ülekannete sisu. Seega oli võlgniku sissetulekud augustis 329,71 eurot, septembris 225 eurot, novembris 718,12 eurot ja detsembris 938,57 eurot.
15.8.Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik võlausaldajatele mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust andma kokku 1⁄2 (RKTKm 05.10.2016, 3-2-1-90-16, p 12; TlnRKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2; TlnRnKm 27.02.2026, 2-19-3592, 23.2).
sissetulek
Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
mittearestitav osa (ületab 584 eurot) 933,41 113,95 203,46 84,60 831,67
49,71 134,12 354,57
võlausaldajatele üleantav osa 466,71 56,98 101,73 42,30 415,84
24,86 67,07 177,29
2-19-4126
15.9.Eeltoodud tabelist nähtuvalt oleks võlgnik pidanud 2020. a usaldusisikule loovutama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kokku 1352,78 eurot. Võlgnik ei ole aruandes märkinud, et ta oleks 2020. a loovutanud oma sissetulekutest usaldusisikule väljamaksete tegemiseks.
15.10.Võlgnik märkis 27.01.2022 aruandes, et tema sissetulek oli 2021. a jaanuaris 705,90 eurot, veebruaris 683,82 eurot, märtsis 882,95 eurot, aprillis 825,24 eurot, mais 806,62 eurot, juunis 962,94 eurot, juulis 1139,90 eurot, augustis 606,68 eurot, septembris 570,50 eurot, oktoobris 671,99 eurot, novembris 979,01 eurot ja detsembris 1208,21 eurot.
15.11.Võlgniku arvelduskontolt nr YYYYY nähtuvalt oli võlgniku sissetulekud 2021. a nagu aruandes märgitud, v.a septembri sissetulek, millele tuleb lisada pensionivara 6642,16 eurot. Seega oli võlgniku sissetulek septembris 7212,66 eurot.
sissetulek
Jaanuar Veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
võlausaldajatele üleantav osa 60,95 49,91 149,48 120,62 111,31 189,47 277,95
3314,33 43,99 197,51 312,11
15.12.Eeltoodud tabelist nähtuvalt oleks võlgnik pidanud 2021. a usaldusisikule loovutama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kokku 4827,63 eurot. 2021. a kohta esitatud aruandes ei ole märgitud, et võlausaldajatele oleks tehtud väljamakseid, kuid asja materjalidest nähtub, et 2021 on võlgnik tasunud Paide kohtutäituri nõude 72 eurot (dtl 336 ja 571) ja B2 Impact (endise nimega OK Incure OÜ) nõude 733,29 eurot (dtl 336 ja 562). Mõlema võlausaldaja tunnustatud nõuded on sellega täielikult tasutud.
15.13.Võlgnik märkis 30.01.2023 aruandes, et tema sissetulek oli 2022. a jaanuaris 924,84 eurot, veebruaris 894,18 eurot, märtsis 710,95 eurot, aprillis 516,01 eurot, mais 937,88 eurot, juunis 630,35 eurot, juulis 637,81 eurot, augustis 948,94 eurot, septembris 720,17 eurot, oktoobris 764,79 eurot, novembris 754,12 eurot ja detsembris 715,79 eurot.
15.14.Võlgniku arvelduskontolt nr YYYYY nähtuvalt oli võlgniku sissetulekud 2022. a nagu aruandes märgitud, v.a veebruari sissetulek, millele tuleb lisada töövõimetushüvitis 64,20 eurot, märtsi sissetulek, millele tuleb lisada tulumaksutagastus 53,51 eurot ja ettemaks tööandjalt 200 eurot, aprilli sissetulek, millele tuleb lisada töövõimetushüvitis 32,10 eurot, ja novembri sissetulek, millele tuleb lisada ettemaks tööandjalt 150 eurot.
sissetulek
mittearestitav osa
võlausaldajatele
2-19-4126 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
15.15.Eeltoodud tabelist nähtuvalt oleks võlgnik pidanud 2022. a usaldusisikule loovutama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kokku 976,70 eurot. Võlausaldaja ei ole aruandes märkinud, et ta oleks 2022. a loovutanud oma sissetulekutest usaldusisikule väljamaksete tegemiseks.
15.16.Võlgnik märkis 23.01.2024 aruandes, et tema sissetulek oli 2023 jaanuaris 889,53 eurot, veebruaris 2272,23 eurot, märtsis 571,58 eurot, aprillis 119,02 eurot, mais 1129,58 eurot, juunis 1260,51 eurot, juulis 1413,91 eurot, augustis 1241,92 eurot, septembris 1367,38 eurot, oktoobris 1490,32 eurot, novembris 1508,15 eurot ja detsembris 1850,93 eurot. Võlgniku arvelduskontolt nr YYYYY nähtuvalt oli võlgniku sissetulekud 2023. a nagu aruandes märgitud.
sissetulek
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
15.17.Eeltoodud tabelist nähtuvalt oleks võlgnik pidanud 2023. a usaldusisikule loovutama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kokku 3587,26 eurot. Võlausaldaja ei ole aruandes märkinud, et ta oleks 2023. a loovutanud oma sissetulekutest usaldusisikule väljamaksete tegemiseks.
15.18.Võlgnik märkis 16.04.2025 aruandes, et tema sissetulek oli 2024. a jaanuaris 989,94 eurot, veebruaris 1368,78 eurot, märtsis 1789,25 eurot, aprillis 1625,80 eurot, mais 1316,57
2-19-4126 eurot, juunis 1548,83 eurot, juulis 1378,78 eurot, augustis 1373,39 eurot, septembris 1282,01 eurot, oktoobris 1266,49 eurot, novembris 1446,24 eurot ja detsembris 1435,06 eurot. Võlgniku arvelduskontolt nr YYYYY nähtuvalt oli võlgniku sissetulekud 2024. a nagu aruandes märgitud. Seejuures märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et võlgnik on märtsikuu sissetuleku hulka arvestanud ka tulumaksutagastuse summa.
sissetulek
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
mittearestitav osa (märtsini ületab 820 eurot; alates aprillist ületab 1093,33 eurot) 169,94 548,78 969,25 532,47 223,24 455,50 285,45 280,06 188,68 173,16 352,91 341,73
15.19.Eeltoodud tabelist nähtuvalt oleks võlgnik pidanud 2024. a usaldusisikule loovutama võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kokku 2260,61 eurot. Võlgnik märkis 2025. a aruandes, et tegi 5 võlausaldajale väljamakseid 100 eurot, s.o kokku 500 eurot. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku kontolt 19.01.2025 tasutud võlausaldajatele kokku 600 eurot, millest 100 eurot tagastati, kuna konto oli suletud (dtl 521).
15.20.Maakohus tuvastas, et võlgnik tegi menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid kokku 1305,29 euro ulatuses. Paide kohtutäituri nõue 72 eurot (dtl 571) ja B2 Impact (endise nimega OK Incure OÜ) nõue 733,29 eurot on tasutud 2021. a (dtl 562). Moneyzen OÜ nõue on tasutud laenulepingu käendaja (võlgniku isa) poolt 4617,25 euro ulatuses (dtl 561). Võlgnik on tasunud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital 100 eurot (dtl 603), Revonum OÜ-le (endise nimega Rävala Õigusbüroo OÜ) 100 eurot (dtl 569), Bondora AS-ile 100 eurot (dtl 566), kokku 500 eurot. Maakohus tuvastas, et võlgnik on tasunud ka Eesti Inkasso OÜ-le 100 eurot, samas Eesti Inkasso OÜ on 22.04.2025 seisukohas kinnitanud, et tasutud on 415,77 eurot ((dtl 575). Võlgnik püüdis ka Credit.ee OÜ-le, Moneyzen OÜ-le, Monestro P2P OÜ-le ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile tasuda 100 eurot, kuid võlgnikul ei õnnestunud ülekandeid sooritada, kuna võlgnikule teadaolevad kontod olid suletud.
15.21.Vastavalt maakohtu 29.01.2020 määrusele on võlgniku pankrotimenetluses kõigi 11 võlausaldaja jaotised erinevad, kuid kohustustest vabastamise menetluses ei ole neile tagasimakseid tehtud vastavalt jaotistele. Võlgnik on osade võlausaldajate nõuded täitnud täielikult, osade nõudeid ebapiisavalt ja osade nõudeid ei ole üldse täidetud. Vaatamata sellele, et maakohus selgitas igal ärakuulamisel võlgnikule PankrS § 173 lg-tes 3 ja 4 sätestatud väljamaksete arvutamise korda, ei täitnud võlgnik menetluse ajal enda kohustusi nõuetekohaselt, kuivõrd tegi väljamakseid PankrS § 173 lg-s 3 ja 4 sätestatust väiksemas määras ja võlausaldajaid erinevalt koheldes. Ka võlausaldaja Credit.ee OÜ juhtis 01.02.2024 e-kirjas võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole teinud talle ühtegi väljamakset (dtl
2-19-4126 445–446). Maakohus hoiatas 16.02.2024 ärakuulamisel võlgnikku, et kohustusest vabastamisel kontrollitakse kogu kohustustest vabastamise perioodi, mistõttu tuleb võlgnikul kontrollida tagasiulatuvalt, mis on tema sissetulekud (sh sularaha sissemaksed) olnud ja kas võlgnik on väljamaksed õigesti teinud (dtl 453–454).
15.22.Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud loovutuskohustust ja usaldusisiku rollis väljamakseid tehes kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt, jättes osadele võlausaldajatele väljamaksed täielikult tegemata. Määruskaebuses on võlausaldaja juhtinud tähelepanu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse viimasel aastal võtnud sularahas välja 1940 eurot ja teinud AS-i SEB Pank arvelduskontolt eraisikutele ülekandeid 4257 euro ulatuses. Lisaks tuvastas ringkonnakohus, et võlgnik on ka Swedbank AS-i arvelduskontolt teinud 2021. a väljamakseid A.A kokku 5739 euro ulatuses ning tasunud 15.02.2023–20.03.2024 Dreambox Games OÜ-le 221 eurot, milliste summade kohta ei ole võlgnik kohtule selgitusi esitanud. Nimetatud summad oleks võlgnik saanud loovutada usaldusisikule väljamaksete tegemiseks.
16.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks aluse PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning sellega võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 või tahtlust VÕS § 104 lg 5 järgi.
16.1.Maakohus selgitas võlgnikule korduvalt tema kohustust esitada kohtule teave ja tõendid, mh sissetulekute kohta, sh selgitas kohus, mis on sissetulekuna käsitletav. Maakohus selgitas korduvalt ka võlgnikule usaldusisiku ülesandeid. Maakohus hoiatas, et süüliselt kohustuste rikkumisse korral jätab kohus võlgniku võlgadest vabastamata.
16.2.Ringkonnakohus andis võlgnikule täiendavalt võimaluse selgitada, kuid võlgnik jättis kohtule vastamata. Siinset arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik pidi teadma nii oma kohustusi kui kohustuste rikkumise tagajärge, kuid jättis sellegipoolest oma kohustused täitmata. Kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlgnik ei teinud kõike võimalikku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kirjeldatud võlgniku käitumine on käsitatav vähemalt raske hooletusena ja seega oli võlgniku rikkumine süüline.
17.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ringkonnakohus tuvastas määruskaebuse läbivaatamisel, et võlgnik on osaliselt varjanud oma tulusid, mistõttu ei ole võlausaldajatele tehtud väljamakseid nõuetekohaselt, lähtudes võlgniku sissetuleku suurusest, usaldusisiku aruannetes märgitust ja seaduses sätestatust. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda teavet oma vara ja sissetulekute kohta, kohustust mitte varjata saadud tulu, samuti PankrS § 173 lg-test 3–5 tulenevat loovutamiskohustust, mistõttu tuleb võlgnik jätta PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata. Nende kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi seetõttu saama raha, mida võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele välja maksma.
2-19-4126
18.Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Kuna määruskaebus rahuldatakse, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lõpplahendi jõustumist.
20.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.