Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3930,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149 Harju maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX); Kostja: A. K. (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 2633,58 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis võlgnevuselt 2633,58 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.07.2024 kuni põhivõla (2633,58 eurot) tasumiseni.
Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista kostjalt A. K. välja intress 334,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 331,20 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-s 2 väljamõistetud viivist.
4.Toimetada tagaseljaotsus kostjale A. K. avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt A. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 668 eurot.
2-24-139533
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (668 eurot) tuleb kostjal A. K. tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2633,58 eurot, intress 334,85 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 331,20 eurot ja viivis alates 15.02.2025 kuni põhinõude summas 2633,58 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 23% aastas. Hagi kohaselt AS XXX ja kostja sõlmisid 8.03.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 2772,19 eurot. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 46,21% aastas ja intressimäär 23% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 29.07.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS XXX loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Hageja esitas vastutustundliku laenamise tõendamiseks laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja
2-24-139533 krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Kohtu põhjendused
3.Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 03.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja AS XXX sõlmisid 08.03.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 2772,19 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 46,21% aastas ja intressimäär 23% aastas (dtl 41-52). Kostja kohustus tasuma laenumakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 43). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
5.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 17,36%= 52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 46,21% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.AS XXX saatis kostjale 09.07.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 53). 29.07.2024 saatis AS XXX kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS XXX loovutas kostja vastased nõuded vaidlusalusest tarbijakrediidilepingust hagejale (dtl
2-24-139533 55). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse (dtl 56) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 57). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pank oleks laenutaotluses märgitud andmeid, et kostja sissetulek on 1200 eurot ja igakuised kohustused 380 eurot, kontrollinud. Laenutaotlus ei tõenda kostja keskmist sissetulekut ega kostja püsivaid kohustusi. Üksnes tuginedes asjaolule, et kostjal puudusid laenu taotlemisel maksehäired, ei saa järeldada kostja krediidivõimelisust. Iseenesest on õige hageja arusaam, et krediidiandjal puudub kohustus igal juhul küsida laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet, aga nagu hageja ka ise õigesti välja tõi, siis krediidiandja peab olema veendunud muudele andmetele tuginedes, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Käesoleval juhul ei ole pank kostja krediidivõimelisuse kohta mingeid andmeid kogunud, v.a maksehäireregistri väljavõte (mis kannab seejuures 13.02.2025 kuupäeva). Hageja ei ole seega tõendanud ühtegi väidet vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Seega on pank rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
11.Hageja 10.10.2025 ümberarvestuse kohaselt Lepingu nr XXX kohaselt sai kostja kauba järelmaksuga summas 2772,19 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse summas 138,61 eurot, seega jäi kostjal kauba eest tasuda 2633,58 eurot ning kostja kohustus tagasimakseid tegema maksegraafiku alusel perioodil 20.04.2024 – 20.12.2024, seega käesolevaks hetkeks on lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete tähtaeg on saabunud. Olukorras, kus kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.04.2024, 20.05.2024, 20.06.2024 ning ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 kohaselt on täidetud ja ülesütlemine 29.07.2024. a seega kehtiv. Seega juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kohustub kostja tasuma põhiosa 2633,58 eurot ning viivise lepingujärgses viivisemääras 23% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 30.07.2024. a kuni põhiosa tasumiseni.
2-24-139533
12.Kohtule esitatud lepingust nähtub, et kauba maksumus oli 2772,19 eurot (dtl 42). Hagi kohaselt tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemakse summas 138,61 eurot, milline kohustus nähtub ka lepingu tingimustest (dtl 42). Maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma laenu põhiosa katteks 2633,58 eurot (dtl 43). Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, siis tuleb eeldada, et kostja võttis omaks hageja väite, et kostja sai kauba kätte. Seega sai kostja laenu 2633,58 eurot. Hagi kohaselt ei ole kostja lepingu täitmiseks ühtegi makset teinud ning kohtule esitatud maksegraafiku kohaselt oli lepingu lõppemise kuupäev (viimane osamakse) 20.12.2024. Seega on laenu põhiosa võlgnevus muutunud igal juhul sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2633,58 eurot.
13.Kuivõrd lepingu täitmiseks kostja ühtegi makset ei teinud, siis on põhjendatud hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 25 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel. Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-1239, p 10). Kuivõrd kostja lepingu täitmiseks ühtegi makset ei teinud, siis oli pangal õigus kostjaga sõlmitud leping üles öelda 29.07.2024. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2633,58 eurot alates 30.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 3 tunni ulatuses. Kohus peab esindaja toiminguid 3 tunni ulatuses (hagi koostamine ja 10.10.2025 seisukoha koostamine) põhjendatuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 360 eurot (käibemaksuta) (3 x 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 835 eurot (455 + 20 + 360).
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 80% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 668 eurot (80% summalt 835 eurot) ning viivis menetluskuludelt (668 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
16.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2-24-139533
17.Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.