Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-23-13783

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-23-13783

väiksem kui enne 31.12.2021. Sh seadusest nähtub, et lapsele makstavast elatisest tuleb maha arvata pool peretoetusest. Hageja on seisukohal, et Viru Maakohtu 22. detsembri 2014. a otsuse täitmine tema poolt faktiliste asjaolude olulise muutumise tõttu ei ole enam võimalik ega õiglane. Hagejal on raske tasuda igakuiselt kostja ülalpidamiseks 292 eurot. Hageja leiab, et elatis poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses ühele lapsele, on ebamõistlik suur. Hageja olukord muutus varasema ajaga võrreldes oluliselt. Pärast varasema kohtuotsuse tegemist sündis hagejal veel üks laps.

Tsiviilasi nr 2-23-13783

hoiduma kostja vanaema pere eluasemele lähenemisest, ümbruskonnas luuramisest ja pere jälgimisest mistahes vahendite abil (binoklid jms). Hagi vastuses toodud asjaolud ilmestavad hageja käitumist kostja suhtes. Hageja meelepaha, et ta ei tea kus elab tema laps on põhjendamatu. Hageja ei ole vähimalgi määral juba aastaid oma lapse suhtes hoolivust üles näidanud. Arvestades, et hageja ei oma mingisugustki puutumust kostjaga, ei pea kostja õigeks, et hageja ei maksa kostjale elatist seaduses sätestatud määras. Vahetut ülalpidamist on kostjale taganud pikka aega üksnes tema ema. Kostja ema majanduslik olukord on võrreldes Viru Maakohtu 22.12.2014. a otsuse ajaga samuti oluliselt muutunud. Kostja ema käesoleval hetkel tööl ei käi, kuna ta on kodune. Kostja ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes ei olnud sündinud 22.12.2014. a kohtuotsuse tegemise ajal. Seega on kostja ema käesoleval hetkel töötu ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja ema on abielus ja kostja ema abikaasa peab hetkel üleval kostja ema ja kahte alaealist last. Kostja tegi kompromissi ettepaneku. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus 1. jaanuarist 2022 kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kostja on teinud elatise arvutused elatiskalkulaatori abil. Igakuise toetuse arvutamiseks võttis kostja arvesse Eesti keskmist brutokuupalka, lastetoetust, mida saab laste ehk kostja ema (80 eurot lapse kohta) ja sai elatise summaks 260,33 eurot.

Tsiviilasi nr 2-23-13783

Soome Vabariigis ei vasta saadud hageja põlvetrauma veel n.n. invaliidsuse määramiseks vajalikele kriteeriumidele, mistõttu invaliidsust hagejale seniajani määratud pole – vaatamata sellele on hageja saanud edaspidist ravi vastavalt raviplaanile ja ühtegi tööd tänu trauma tagajärgedele ei ole hagejal suutnud seniajani leida. Seoses eelnevaga ning ka seoses sellega, et hageja ei saa/ei suuda seoses trauma tagajärgedega tööd leida/teha, oligi hageja peale töövõimetuslehe lõppemist ja esialgse taastusravi läbimist sunnitud end töötuna arvele võtma. Seoses töövõimetuslehe lõppemisega (koos sellega seotud väljamaksetega), moodustavad hageja praeguse sissetuleku vaid töötuskindlustuse maksed, millest kindlasti ei jätku selleks, et kostjale kohtu poolt määratud elatist tasuda, arvestades sedagi, et kohtu poolt on määratud ka hageja poja kasuks elatis (160 eurot) ning et hagejal on veel lisaks kaks tütart. Tänu hageja elukaaslase abile oleks hagejal kostjale võimalik edaspidiselt tasuda maksimaalselt 160 eurot kuus. Mis puutub hagejal tänaseks tekkinud võlgnevust kostja ees (sh alates hagiavalduse esitamisest), siis hageja ei ole vahepeal kostjale elatist tasunud lisaks makseraskustele ka seoses kostja ema keeluga kostjaga suhelda ning kostja ema on väidetavalt hagejale koguni öelnud, et ta ei vaja hageja abi nende ühise lapse kasvatamisel. Hageja üritab siiski võlgnevuse tasumisega hakkama saada ning ka eelpool nimetatud ulatuses jooksvalt elatist maksta. Mis puudutab kostja vastuses toodud väidet (et hageja ei ole tõendanud milline oli tema varaline seisund Viru Maakohtu 22.12.2014. a otsuse tegemise ajal), siis fakt on see, et kostjal polnud siis ei ajutist töövõimetust määratud, ega ka töötu staatust, mis (ajutine töövõimetus) hagiavalduse esitamise ajal eksisteeris (vastav tõend + sissetulekud on koos hagiga esitatud) ja käesolev olukord (töötu staatus) on käesoleva dokumendiga koos esitatud tõenditega tõendatud. Seega on juba nimetatud asjaolusid arvesse võttes võimalik võrrelda hageja varalist seisundit 22.12.2014 kohtumenetluse ajal ja praegu (sh hagi esitamise ajal) ehk siis hagejal ei ole (ei olnud ka hagi esitamise ajal) võimalik kostja ees kohtu poolt määratud ulatuses kohustusi täita.

Tsiviilasi nr 2-23-13783

väide, et ta oleks võimeline maksma 160 eurot lapsele, ei ole usutav, sest kogu kohtumenetluse ajal alates 2023. aastast oleks ta võinud hea tahte märgina näidata, et ta on valmis seda summat tasuma ja ta kavatseb seda tasuda. See, et tal on üks laps veel, kellele ta elatist maksab, ei ole tõendatud. Kostja eeldab, et hageja ei maksa ka sellele lapsele. Ja teise lapse olemasolu ei ole samuti põhjus elatise vähendamiseks. Kostja leiab, et kui hageja ei ole esitanud mitte ühtegi sellist tõendit või põhjust, miks peaks talle elatist vähendama, siis ei ole hagi põhjendatud. Kostja oli nõus ja tegi ettepaneku, et hageja ei maksa mitte 292 eurot elatist, vaid ta on nõus sellega, mis on perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud. Ja kostja jääb selle seisukoha juurde. Aga kostja leiab, et kohus võiks või peaks kohustama hagejat esitada oma vara nimekirja ja tegelike sissetulekute nimekirja, pangakonto väljavõtted ning andmed selle kohta, milline on tema vara. Siis oleks võimalik hinnata, kas tal üldse on kunagi midagi võimalik maksta. Hageja esindaja leiab, et ta on esitanud kõik vajalikud dokumendid ning vastaspool ei ole taotlenud täiendavate tõendite esitamist. 1. novembril 2023 tehti kompromissiettepanek summas 180 eurot (mitte 160 eurot), kuid hageja sellele ei vastanud. Väidet, et hageja ei suudaks tulevikus elatist maksta, peab esindaja subjektiivseks oletuseks. Esindaja hinnangul ei ole loogiline loobuda kõrgemast summast (180 eurot) põhjendusega, et tulevikus võib maksmisega probleeme tekkida. Küsimus, kuidas elatise maksmine tegelikult toimub või vajadusel täidetakse, ei ole tema arvates seotud käesoleva vaidlusega elatise vähendamise üle. Hageja esindaja küsis hageja käest, miks hageja ei maksnud vähemalt 160 või 180 euro suurust elatist, kui ta väidetavalt oli selleks valmis. Esindaja viitab hageja esitatud pangakonto väljavõtetele ja kirjalikele selgitustele. Hageja väitel püüdis ta aastatel 2015–2016 elatist maksta, kuid lapse ema keeldus makseid vastu võtmast ega andnud teavet lapse elukoha kohta. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Pooled nõustusid asja edasise arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras kirjaliku menetluse tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

Tsiviilasi nr 2-23-13783

Sissetulekute kohta on hageja esitanud oma viimases menetlusdokumendis kohtule kogu ülevaate ning juba eelnevalt (sh koos hagiavaldusega) on hageja esitanud ka enda pangakontoväljavõtte, milline kajastab ka praegust olukorda ehk siis hagejal puuduvad töötuskindlustusmaksete kõrvalt muud sissetulekud. Hagejal on eelkõige tema tervislikust seisundist tulenevalt raske hinnata, kas ja millal tema majanduslik olukord võiks paraneda, kuid kindlasti ei muutu see lähima poole aasta (isegi jooksva aasta) jooksul. Soome Vabariigis ei vasta saadud hageja põlvetrauma veel n.n. invaliidsuse määramiseks vajalikele kriteeriumidele, mistõttu invaliidsust hagejale küll seniajani määratud pole aga vaatamata sellele saab hageja käesoleval ajalgi igapäevast ravi vastavalt raviplaanile ja ühtegi tööd tänu trauma tagajärgedele ei ole hageja suutnud seniajani leida. Hageja lepinguline esindaja selgitas seoses kohtuistungil tõusnud küsimusega kahe lapse kohta (keda hageja Soomes kasvatab), täpsemalt, kas tegemist on hageja bioloogiliste lastega või mitte, et lapsed ei ole tõepoolest hageja bioloogilised lapsed ja et segadus (hageja lepingulisel esindajal eelkõige) tekkis algselt seetõttu, et hageja oli jutuajamise käigus neid alati enda lasteks nimetanud, et on hoolitsenud nende eest juba maast madalast jms. Nende laste isa viibimiskoht jms on hagejale ja tema elukaaslasele teadmata ning nende laste isa laste elus kuidagi osalenud polegi. Seega, hagejal peale kostja veel üksainus bioloogiline laps (s.o. poeg A Ž), kellele ta on tasunud ja tasub elatist vastavalt kohtulahendile (kohtule eelnevalt esitatud) 160 eurot kuus. Täpselt samas suuruses on hageja valmis ka kostjale elatis maksma ja hageja arvates oleks see antud juhul (hageja sissetulekut, töötust ja tervislikku seisundit arvestades) ainuõige lahendus, mis oleks ka proportsioonis teisele lapsele tasutava elatisega. Hageja leiab tõendatuks asjaolu, et hageja majanduslik seis (võimekus elatist maksta) on eelmise kohtulahendi ajaga võrreldes kardinaalselt muutunud - hagejal polnud siis ei ajutist töövõimetust määratud, ega ka töötu staatust, mistõttu on praegusel ajal (sh hagi esitamise ajal) ilmselgelt olemas alused elatisesumma vähendamiseks. Hageja jääb kõikide eelnevalt esitatud nõuete, seisukohtade ja tõendite juurde ning palub kohtul neid arvestada kohtulahendi tegemisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja lõplik nõue on vähendada Viru Maakohtu 22. detsembri 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-16578 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis. Mõista hagejalt välja kostja kasuks elatis 160 eurot kuus alates hagi esitamisest ehk 28. septembrist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 1. oktoobrini 2028. Määrata kindlaks, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. 7(1

Tsiviilasi nr 2-23-13783

Hageja tugineb õigusliku olukorra muutumisele ning faktiliste asjaolude olulisele muutmisele. Seoses põlvetraumaga oli hageja ajutiselt töövõimetu, töötu ja sai toetused. Hagejal esinev trauma ei anna talle õigust Soome Vabariigis taotleda puue tuvastamist. Vaatamata sellele on hageja saanud edaspidist ravi vastavalt raviplaanile ja ühtegi tööd ei ole hageja suutnud seniajani leida trauma tagajärgede pärast. Eelneva alusel ning ka selle tõttu, et hageja ei saa/ei suuda tööd leida/teha seoses trauma tagajärgedega, oligi hageja peale töövõimetuslehe lõppemist ja esialgse taastusravi läbimist sunnitud end töötuna arvele võtma. Seoses töövõimetuslehe lõppemisega (koos sellega seotud väljamaksetega) moodustavad hageja praeguse sissetuleku vaid töötuskindlustuse maksed, millest kindlasti ei jätku selleks, et kostjale kohtu poolt määratud elatist tasuda. Peale kostja on hagejal veel alaealine laps, kellele ta maksab elatisena 160 eurot. Hagejal ei ole võimalik tasuda kostjale elatisena rohkem kui 160 eurot kuus. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 22. detsembri 2014. a tagaseljaotsusega nr 2-14-16578 (varasem otsus) (dtl 12-14) otsustas mõista J B (hageja) välja D B (kostja) kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ajavahemiku eest 21. aprillist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 summas 1440 eurot ning ajavahemiku eest 01. jaanuarist 2014 kuni 20. aprillini 2014 summas 532,50 eurot. Mõista J B välja D B kasuks elatis summas 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg 1 kehtestatud alammäära kuus (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus) alates 21. aprillist 2014 kuni D B täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 160 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 8(1

Tsiviilasi nr 2-23-13783

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5). PHS § 17 lg-st 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapse toetus esimesele lapsele 80 eurot alates 01.01.2023 (vt RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Pooled ei vaidle, et lapsetoetust saab kostja ema. Alates 1. jaanuarist 2022 on hageja kohustatud tasuma elatist kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus PKS § 2172 alusel, millest on kohtu hinnangul põhjendatud arvata maha 50% PHS § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest, s.o 40 eurot. Elatise suuruseks on seetõttu 252 eurot kuus. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 26. oktoobri 2015. a kohtumäärusega nr 2-14-16581, E S avaldus hooldusõiguse avaldajale andmiseks ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (dtl 38-43), rahuldas E S avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lõpetas E S (ik XXX) ja J B (ik XXX) ühise hooldusõiguse (isikuhooldus- ja varahooldusõigus) alaealise lapse D B (ik XXX) suhtes, andes alaealise lapse D B hooldusõiguse (isikuhooldus- ja varahooldusõigus) täielikult üle E S. Määruse kirjeldavast osast nähtuvalt on E S loobunud suhtluskorra nõudest. Kohus jätab tähelepanuta hageja täiendavad selgitused tema vanemate poolt kostjale tehtud kingituste, vabaabielu kohta jne (dtl 90, 91), kuna nad ei oma tähtsust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei viibi hageja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei ole alust vähendada elatise suurust proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga PKS § 101 lg 6 alusel). PKS § 102 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud 9(1

Tsiviilasi nr 2-23-13783

alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega, hagi põhjendatuse üle otsustamisel peab kohus tuvastama, kas hageja on võimeline andma kostjale ülalpidamist suuruses 252 eurot kuus või on alust elatise vähendamiseks. Hageja nõuab elatise vähendamist 160 euroni kuus. Hageja viitab, et ta on töötu põlvetrauma tõttu, tal on veel alaealine laps, kelle ülalpidamiseks maksab ta väidetavalt elatist 160 eurot kuus. Hagejal puudub vara, mille arvelt saaks ta kostja ülalpidamiskohustust täita. Hageja nimele on registreeritud sõiduauto BMW reg.märgiga XXX, mille turuväärtus on hageja hinnangul ca 3000 eurot ja mis on kohtutäituri poolt arestitud (kostja elatisevõlgnevust puudutava täitemenetluse raames). Hageja pole tema sõnul (pole kunagi olnud) vastu nimetatud sõiduki võõrandamisele ja sellest saadud vahenditest hageja võla (osalisele) kustutamisele ja hageja jaoks on kummaline, miks ei ole kohtutäitur seda tänaseni teinud. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 25. augusti 2017. a otsusega nr 2-16-17374 (dtl 10) mõistis hagejalt välja A Ž ülalpidamiseks 160 eurot kuus alates 17.11.2016 kuni A Ž täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX või kuni A Ž vajaduste muutumiseni või tema vanemate varalise seisundi muutumiseni. Arstitõendist (dtl 7) nähtuvalt on hageja erialaks ehitaja, kukkunud 22.06.2022, kõndides tasasel pinnal. Hagejal on tuvastatud parema põlve PCL-vigastus. Diagnoos S83.5 Põlve eesmise/tagumise kollateraalsideme rebend. Vastavalt Espoo tööhõive-teenuste 13.01.2026. a tõendile tööotsingu kehtivuse kohta (dtl 92) on hageja tööotsingu alguskuupäev alates 13.09.2022 ning hageja on töötu alates 23.08.2024. Ajavahemiku 1.1.2022–27.6.2023 eest hageja NORDEA Panga kontoväljavõttest (dtl 8-9) nähtuvalt oli L OY-lt hageja kontole 19.01.2022 laekunud 422,29 eurot; veebruaris 2022 kokku laekunud 1684,78 eurot. P OY-lt oli hageja kontole 2022. a märtsis laekunud kokku 2802,56 eurot ja 1120,46 eurot 14.04.2022. 10(

Tsiviilasi nr 2-23-13783

A OU-lt oli hageja kontole 2022. a märtsis laekunud 2022. a mais kokku 1090 eurot; 2022. a juunis kokku 905 eurot ja 340 eurot 26.07.2022. Hagejale tegi väljamaksed K (Kela), mis on Soome riiklik sotsiaalkindlustusasutus, ajavahemikul 5.12.2022–12.06.2023. Hagejale oli Kela poolt tehtud väljamaksed kokku 6471,19 eurot alljärgnevalt: - detsembris 2022 kokku 3235,65 eurot; - jaanuaris 2023 kokku 607,04 eurot; - 28.02.2023 – 204,75 eurot; - märtsis 2023 kokku 690,99 eurot; - aprillis 2023 kokku 234,17 eurot. Kokkuvõttes oli hageja sissetulek 2022. aastal: - jaanuaris 422,29 eurot, - veebruaris 1684,78 eurot, - märtsis 2802,56 eurot, - aprillis 1120,46 eurot, - mais 1090 eurot, - juunis 905 eurot, - juulis 340 eurot, - detsembris 3235,65 eurot. Hageja sissetulek oli 2023. aastal: - jaanuaris 607,04 eurot; - veebruaris 204,75 eurot; - märtsis 690,99 eurot; - aprillis 234,17 eurot. Kohus leiab, et hageja sissetulek aastatel 2022 ja 2023 on võimaldanud tal maksta kostjale elatist seaduses sätestatud määras (292 eurot), millest on maha arvatud 50% PHS § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest, s.o 40 eurot, ehk 252 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditest võimalik järeldada, et hagejal on rahaliselt keeruline pidada oma last üleval ning et ta ei ole võimeline tasuma elatist suuruses 252 eurot. Kohtu hinnangul oli hageja võimeline saadud traumast hoolimata andma oma mõlemale alaealisele lapsele elatist kohtuotsusest ja seadusest tulenevas suuruses ning et kostja kasuks igakuise 252 euro suuruse elatise tasumisel ei osutu hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Aastal 2022 oli hageja sissetulek kokku 11 600,74 eurot, mis jagatuna kaheteistkümne kuuga teeb keskmiselt 966,73 eurot kuus. Kostjale igakuise 252 euro suuruse elatise tasumisel ja tasudes teisele lapsele kohtuotsuse alusel elatist 160 eurot kuus, jääb hagejale 554,73 eurot. Kohtu hinnangul ei kahjusta niisugune rahasumma hageja enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab hageja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega, varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamine 160 euroni kuus alates 28. septembrist 2023 jääb põhjendamata. Hageja ei esitanud 2024. aastal olnud sissetulekute andmeid, seega pole tema kehv varaline seisund aastal 2024 tõendatud ja puudub alus elatise vähendamiseks 160 euroni kuus. 11(

Tsiviilasi nr 2-23-13783

OmaKela töötuskindlustuse väljamaksete dokumendist (dtl 96) nähtuvalt oli ajavahemiku eest 7.12.2024–7.11.2025 hagejale 2025. aastal välja makstud kokku 7144,33 eurot, mis teeb keskmiselt 714,43 eurot kuus (7144,33/10). 7.01.2026 oli hagejale välja makstud 595,36 eurot ajavahemiku 08.11.2025 – 5.12.2025 eest (dtl 97). Seega, hagejal on piisav sissetulek, et tasuda oma mõlemale alaealisele lapsele elatist kohtuotsusega väljamõistetud ja seadusest tulenevas suuruses kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja peab sissetulekuid jaotama sedamoodi, et tal oleks olemas väike rahaline reserv juhuks, kui tema sissetulek väheneb või tekivad vältimatud ettenägematud kulutused. Hageja sissetulekud aastatel 2022-2023, 2025 võimaldasid tal luua endale nn finantspuhvri. Kohtu hinnangul jääb toodu alusel põhjendatuks vähendada varasema kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust 252 euroni 28. septembrist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 1. oktoobril 2028. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Määrata kindlaks, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda Hageja taotles kindlaksmääramist, mille järgi tuleb väljamõistetud elatist tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Kostja ei ole esitanud taotlusele vastuväiteid. TsMs § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab kindlaks vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova 12(

Tsiviilasi nr 2-23-13783

kohtunik

13(

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.