lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-11303/9

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 10.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-26-11303/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Eve Grass 10. juuli 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-26-11303

Tsiviilasi

XXi hagi WWi vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3500 eurot Hageja XX, isikukood x, elukoht x x x, e-post x Kostja WW, isikukood x, elukoht x x x, e-post x, viibimiskoht x 07. juuli 2026

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Rahuldada XX hagi WW vastu. Lahutada XX ja WW abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x. Abielu lahutamisel jääb XX perekonnanimeks „X“. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, menetluse käik

1.21.05.2026 esitas XX Harju Maakohtule hagi WW vastu abielu lahutamise nõudes. 26.05.2026 määrusega edastas Harju Maakohus esitatud hagi alluvusel Pärnu Maakohtule.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid abielu xx.xx.xxxx. cc.xx.xxxx sündis poeg RR. Pärast lapse sündi muutis kostja oma suhtumist hagejasse. Abielusuhted muutusid järjest formaalsemaks ja need suhted olid faktiliselt lõppenud. Hageja viibis kogu aeg kodus seoses lapsehoolduspuhkusega. Kostja ei osutanud hagejale ega lapsele hoolt ning veetis suurema

osa ajast kasiinos ega taganud perekonna ülalpidamist. Lisaks tarvitab kostja narkootilisi aineid ning kallutas sellele ka hagejat. Kuna kostja peaaegu ei tundnud hageja vastu huvi ega aidanud teda materiaalselt, oli hageja sunnitud 2025. aasta sügisel koos lapsega kostja juurest lahkuma ning elab praegu koos pojaga x oma vanemate juures. Ka pärast lahkuminekut ei ole kostja oma käitumist ega eluviisi muutnud ning peale selle kasutab hageja suhtes solvavaid väljendeid. Hageja leiab, et kuna abielusuhted on faktiliselt lõppenud, pooled elavad lahus ega pea ühist majapidamist ning kostja ei toeta last materiaalselt, tuleb poolte vaheline abielu lahutada. Kostja keeldub siiski abielu lahutamast ühise avalduse alusel Perekonnaseisuametis või notari juures. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Eeltoodust lähtudes palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 18.08.20262-26-10383/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20262-26-14893/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.05.2026 määrusega ja andis kostjale tähtaja enda seisukoha esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega e-toimiku vahendusel kätte saanud 27.05.2026 ning teatas, et ta on nendega tutvunud ja soovib asja lahendamist kohtuistungil.
4.07.07.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja selgitas, et ta soovib enda perekonnanimeks jätta abiellumisel võetud perekonnanime „x“. Hageja selgituse kohaselt abielulised suhted lõppesid 2025 aastal. Hageja tahab alustada uut ja rahulikku elu, tal on uus mees ja plaanis on uuesti abielluda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja märkis, et ta on nõus lahutusega ainult sellisel juhul, kui hageja võtab enda neiupõlvenime tagasi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohtule esitatud Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx xx (dtl 5). Hageja väidete kohaselt ei ole kostja nõustunud kohtuväliselt abielu lahutama. Kostja ei ole nendele hageja väidetele vastu vaielnud ja on seadnud abielu lahutamise tingimuseks üksnes selle, et abielu lahutamisel võtaks hageja enda perekonnanimeks tagasi enne abiellumist hagejal olnud perekonnanime.
7.PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja on selgitanud, et ta ei soovi enam abieluliste suhete taastamist, tal on uus mees ja ta soovib abielluda. Kostja ei ole vastuväited hageja nendele seisukohtadele esitanud. Seega kohus tuvastab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele sellest, et ta on abielu lahutamisega nõus üksnes tingimusel, kui hageja taastab enda enne abiellumist olnud perekonnanime, märgib kohus, et kostjal puudub õiguslik alus abielu lahutamisel nõuda kohtult hageja perekonnanime muutmist (abielueelse nime taastamist). Tulenevalt nimeseaduse (NS) § 11 lõikest 1 on igal isikul endal õigus otsustada, kas ta soovib abielueelse nime taastamist. NS § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Seega eelduslikult säilib isikul abielu ajal kantud perekonnanimi, v.a isiku poolt vastupidise avalduse esitamisel. Hageja ei ole avaldust abielueelse nime taastamiseks esitanud. NS § 11 ei näe ette teise

abikaasa õigust perekonnanime valikut ehk otsustust, kas abielludes nime vahetanud isik soovib jätta abielu ajal kantud perekonnanime või taastada varem kantud perekonnanime, vaidlustada.

9.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja lahutab poolte abielu. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kostja vaidleb sellele vastu. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja