2-26-3028/4 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 08.02.2026 esitas hageja seaduslik esindaja (eestkostja) hageja nimel kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 301,74 eurot. Elatis mõista välja alates 08.02.2025. Tagasiulatuva elatise suurus on 3592,40 eurot (perioodi 08.02.2025-31.03.2026 eest 575,44 eurot ning perioodi 01.04.202608.02.2026 eest 3017,40 eurot). Kohus võttis 18.02.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kätte saamist 10.03.2026 kohtule saadetud e-kirjas. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tartu Maakohtu 27.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3027 piiras kohus Mxxxxxxxx Kxxxxxxxhooldusõigust lapse C.W isikuhooldusõiguse osas ning võttis Mxxxxxxxx Kxxxxxxxt ära C.W varahooldusõiguse. Kohus määras C.W eestkostjaks H.H kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. Kohtumäärus jõustus 12.11.2024. Mxxxxxxxx Kxxxxxxxon C.W ema ning on kohustatud last ülal pidama. C.W isa Mxxxxx C.W suri xxxxxxxxxxx PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 järgi tuleb

seejuures arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohtupraktikas on järjekindlalt asutud seisukohale, et kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 13.06.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-238691, p 20.1). Seega ei pidanud hageja, kes palub kostjalt enda kasuks välja mõista elatise PKS § 101 alusel, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama. Asja materjalide kohaselt on hageja sissetulekuks lapsetoetus 80 eurot ja eestkostetava lapse toetus 240 eurot (kokku 320) eurot. Olukorras, kus alaealisel lapsel on ainult üks elusolev vanem, peab see vanem lähtuvalt PKS § 96 lg-st 1 tagama eelduslikult üksinda lapse täieliku ülalpidamise. Ka juhul, kui lapsele makstakse toitjakaotuspensioni, on selle eesmärk asendada surnud vanema panust lapse ülalpidamisse, mitte vähendada elusoleva vanema ülalpidamiskohustust. Praegusel juhul ei ole hageja ainus elusolev vanem ehk kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning tema isiku- ja varahooldusõigust on Tartu Maakohtu 27.09.2024 määrusega piiratud. Hageja eestkostjaks on tema vanaema H.H , kes teostab neid õigusi hageja suhtes kostja asemel. Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja (perehüvitiste seadus (PHS) § 20 lg 1). Ringkonnakohus on 15.04.2026 lahendis nr 2-25-14441 leidnud, et vanema hoolitsus ei hõlma üksnes lapse ülalpidamist, vaid vanemal on ka õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Praegusel juhul kostja hageja eest ei hoolitse ja tema asju ei otsusta ning seda teeb tema eest hageja eestkostja. Ringkonnakohus selgitas samas lahendis, et eestkostetava lapse toetus on mõeldudki katma eelkõige neid kulusid, mida eestkostja peab tegema lapsevanema asemel. Eestkostetava lapse toetuse maksmisega oleks üldjuhul vastuolus olukord, kui ainuüksi selle toetuse saamise tõttu väheneks alaealise lapse elusoleva vanema ülalpidamiskohustus PKS § 102 lg 2 järgi. Perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025 oli baassumma 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on elatise baassumma 295,86 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kuna hageja saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot, mis laekub tema kontole, tuleb elatise suurusest lahutada pool lapsetoetuse määrast. Seega ei tohi hagejale makstav igakuine elatis alates 01.04.2025 (kuni 31.03.2026) olla väiksem kui 301,74 eurot (341,74-80/2) ning alates 01.042026 mitte väiksem kui 318,62 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Põhjendatud on mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis PKS § 108 alusel perioodi 08.02.2025 kuni 07.02.2026 eest summas 3596,34 eurot, mis koosneb:    