Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat BB Kostja XX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr X edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed järgmiselt: Kuupäev
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 1185,35 euro ulatuses, intressinõue 111,12 eurot, lepingu haldustasunõue 21,78 eurot, lisateenuste tasu nõue 160,91 eurot ja perioodi 06.09.202507.11.2025 eest arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue 162,37 eurot. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 67,20 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 67,20 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 07.11.2025 hagi kostja vastu ning 03.12.2025 ja 06.02.2026 alternatiivsed nõuded. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks 17.03.2023 sõlmitud laenulepingust nr X tulenev võlgnevus 3875,49 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõudelt 3764,37 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku 162,37 eurot;
1.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt 3764,37 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 24,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.3.Alternatiivse nõudena võttis kohus 12.12.2025 kohtumäärusega menetlusse hageja nõude mõista kostjalt välja lepingust nr X tulenev põhivõlg 549,93 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 9,63 eurot;
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja 549,93 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.5.Alternatiivse nõudena võttis kohus 09.02.2026 kohtumäärusega menetlusse hageja nõude mõista kostjalt välja lepingust nr X tulenev põhivõlg 549,93 eurot, mis muutub sissenõutavaks järgmiselt: Kuupäev Sum ma 04.07.2033 33,56 03.08.2033 35,87 05.09.2033 36,62 03.10.2033 37,38 03.11.2033 38,16 05.12.2033 38,95 03.01.2034 39,76 03.02.2034 40,59 03.03.2034 41,44 03.04.2034 42,3 03.05.2034 43,18 05.06.2034 44,08 03.07.2034 45 03.08.2034 33,04
1.6.ja määrata, et kostja kohustub iga toodud osamakse kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hageja ja kostja on 17.03.2023 sõlminud tarbijakrediidilepingu X, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 2126 eurot, intressimääraga 24,993% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 39,52%.
Hageja selgitab, et Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 2000 eurot kostja märgitud arveldusarvele.
3.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 1005,23 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 255,81 eurot. Analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 301 eurot. Statistikaameti poolt avaldatud 2023 arvestuslik elatusmiinimum on 338,23 eurot ja kostja elamiskulude ning vaba raha summa ületab elatusmiinimumi ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluvat summat, mille kostja ise oli märkinud. Ehk arvestades laenulepingu sõlmimise hetkel uue laenu kuumakset (69,48 eurot), teisi kohustusi (255,81 eurot), arvestuslike elamiskulusid (301 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 378,94 eurot. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks. Kontrolliti ka registreid. Rahvastikuregistri päring näitab mh, et kostjal ei ole ühtegi last, pensioniregistri päring näitab, et kostja ei saa pensioni ning krediidiinfo päring näitab, et kostjal on olnud 10 aastat enne laenulepingu sõlmimist teatud võlgnevus, kuid see on tasutud aastaid enne lepingu sõlmimist ning 17.03.2023 aasta seisuga ei ole kostjal muid võlgnevusi. Tuginedes pangakonto väljavõttele ja nimetatud päringutele oli hageja õigustatud tegema positiivse laenuotsuse ja kokkuvõtlikult ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud
4.Hageja hoiatas 05.08.2025 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 05.09.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 2197,62 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud laenulepingu alusel tasumata täielikult 03.06.2025, 03.07.2025, 04.08.2025, 03.09.2025 osamaksed. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud. Kostja ei ole teavitanud enda kontaktandmete muutumisest.
5.Laenulepingu kehtivuse ajal on kostja tasunud hagejale kokku 1450,07 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue 1735,28 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 111,12 eurot; (iii) tasumata arved 160,91 eurot (kostja pidi täiendavalt tasuma B Secure teenuse eest väljastatud arved vastavalt hinnakirjale 03.06.2025, 03.07.2025, 04.08.2025 ja 03.09.2025 ning B On Track teenuse eest
arved vastavalt hinnakirjale 03.06.2025, 03.07.2025, 04.08.2025 haldustasu 21,78 eurot, kokku 3875,49 eurot.
ja 03.09.2025) ja (iv)
6.Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. Seega on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär 24,99% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvutab viivist 3764,37 eurolt alates 06.09.2025. Kohtuotsuse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
8.Menetlusse võtmise määrused ja materjalid on kostjale kätte toimetatud KÄPOs 22.12.2025 ja 09.02.2026. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole.
9.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
10.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
10.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.2.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
10.3.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
10.4.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu pdf failina (dtl 1131). Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress. Kohus tuvastas esitatud dokumendist, et laenulepingul X on hageja viidatud kinnitusena kostja nimi, isikukood, kuupäev 17.03.2023 7:43:34 ja IP-aadress ning sama kuupäevaga ka hageja nimi, registrikood ning IPaadress. Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud.
Hageja on samas tõendanud, et kostjale on 17.03.2023 välja makstud 2000 eurot (dtl 32) ehk laen on kostja poolt kasutusse võetud.
10.5.Krediidi kulukuse maksimaalne määr 17.03.2023 oli 45,93% (hageja esitatud lepingus 39,52%). Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda, et tingimuste kohaselt sisaldus haldustasu eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumaksete tasumise tähtpäeval. Kohus ei tuvastanud krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamist.
10.6.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.
11.Vastutustundliku laenamise kohustus
11.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
11.2.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
•
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
•
krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.3.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 3 toodud väited. Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte: konto nr q väljavõte perioodi 22.03.2022-17.03.2023 kohta. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja regulaarne töötasu oli ligikaudu 1000 eurot kuus. Väljavõttest nähtub 19.07.2022 laenu väljamakse summas 5000 eurot lepingu nr x alusel ning 20.12.2022 Inbank Finance AS laenulepingu nr Q väljamakse summas 1770 eurot. Samuti kajastuvad kontol SEB panga laenu põhiosa ja intressi regulaarsed maksed, Inbanki maksed ning Holm Bank AS makse. Seega olid kostjal krediidi andmise ajaks olemas mitmed krediidikohustused, mida tuli maksevõime hindamisel arvestada kogumis, mitte üksnes uue kuumakse suurust eraldi vaadates. Täiendavalt nähtub väljavõttest ulatuslik raha liikumine XXiga seotud kontodele, sealhulgas kontole x ja w. Kuna nende kontode väljavõtet ei ole kontrollitud, ei võimalda esitatud tõendid täielikult hinnata, kas nimetatud konto kaudu täideti täiendavaid kohustusi või milline oli kostja tegelik rahaline seis. Kohus leiab, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, kohustusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.
12.Nõuded
12.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.
12.2.Tagasimaksete failist nähtub, et kostja on makseid kokku teinud 1450,07 eurot. Kohus tegi hagejale ettepaneku määrata VÕS § 4034 lg 7 järgi tagasimaksed uuesti ning teha ümberarvestus.
12.3.Hageja määras tagasimaksed uuesti vastavalt kohtu 23.01.2026 (dtl 181) antud juhistele. Hageja esitas kohtule alternatiivse tagasimaksete uuesti määramise graafiku (dtl 161-166), milles maksed on määratud lepingu algse ja täiendatud maksegraafiku kuumakse kogusummadele vastavas suuruses (dtl 36-42). Koos tagasimaksete uuesti määramisega eeltoodud viisil esitas hageja 06.02.2026 menetlusdokumendis ka nõude - alternatiivselt hageja primaarsele nõudele, mõista välja hageja kasuks kostjalt 549,93 eurot edasiulatuva nõudena osamaksetena ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
12.4.Vastavalt kohtu poolt antud juhistele arvestas hageja kõik kostja poolt tasutu, st 1450,07 eurot uuesti määratud tagasimaksete katteks. Sellisel juhul on kostjal täielikult tasutud maksed kuni 03.06.2033.
12.5.Hageja väitel ütles ta lepingu üles 05.09.2025. Tagasimaksete uuesti määramise ja ümberarvestuse kohaselt ei oleks sel kuupäeval kostja olnud võlas uuesti määratud tagasimaksetega. Sellest tulenevalt ei ole üles ütlemise eeldused täidetud ning üles ütlemine on toimetu. Leping ei ole ka korraliselt, laenu tagastamise lõpptähtaja saabumisega, lõppenud. Seega ei saa kohus rahuldada hageja nõuet mõista kostjalt välja kogu tagastamata laenusumma.
12.6.Hageja esitas 06.02.2026 alternatiivse edasiulatuva nõude TsMS § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvate uuesti määratud tagasimaksete väljamõistmiseks. Kohus nõustub, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei maksa ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt, seetõttu rahuldab kohus kostja edasiulatuva nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt resolutsioonis toodule. Samuti on põhjendatud viivis lepingutest tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
12.7.Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
13.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.2.Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 1021 eurot.
13.3.Advokaadibüroole X osutas hagejale õigusteenust 1 tund hinnaga 100 eurot/h (KM-ta) ja 10 tundi ja 14 minutit hinnaga 90 eurot/h (KM-ta). Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud: hagiavalduse koostamine, kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas, kohtule seisukoha koostamine, seisukoha täiendamine, kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas, kohtumäärusega tutvumine, toimingud e-toimikus ja kliendikaustas, kohtule seisukoha koostamine, kõik kokku 11 tundi ja 14 min.
13.4.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Täpsemalt märkis ringkonnakohus: „Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.“.
13.5.Käesolevas asjas on asjaolud eeltoodud olukorraga samasugused. Kohus tuvastas vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise ning mõistis välja üksnes edasiulatuvad maksed. Seetõttu jätab kohus käesolevas asjas hageja õigusabikulud hageja enda kanda.
13.6.Hagilt tasutud riigilõiv 560 eurot on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
13.7.Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
13.8.07.11.2025 esitatud hagi hind on 4978,58 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 549,93 eurot ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult 12% ulatuses.
13.9.Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12% hageja riigilõivust (560 eurot), millele vastab summa 67,20 eurot.
13.10.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
13.11.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
13.12.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2) /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.