Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja J.B Kuperi vahel 17.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006168682 ja selle 21.02.2022 muutmise lepingust nr REF3823729 tulenev võlgnevus summas 1785,99 eurot, mis koosneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevusest 1583,29 eurot ja intressist 202,70 eurot.
3.Välja mõista J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtae g 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026
4.Välja mõista J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 1583,29 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa makse tasumiseni.
5.Suuremas ulatuses jääb hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 50% ulatuses J.B kanda ja 50% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 495 eurot.
8.Välja mõista J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja
2 (6)
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 21 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 27.04.2026 tööandja (Paragon Sleep AS) kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt (18.05.2026) kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Placet Group OÜ ja kostja vahel 17.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr REF3823729, mille alusel sai kostja laenu 2684,99 eurot ning laen tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetega hiljemalt 15.06.2027. Igakuiseid osamakseid tuli hakata tasuma alates 15.07.2022 ja kuu 15. kuupäevaks. Kostja on lepingu põhiosa katteks tagasimakseid teinud 24,87 eurot. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud lõpetati leping 30.10.2022. Esialgne võlausaldaja loovutas 01.11.2022 kostja vastase nõuda hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 2660,12 eurot, intressi 238,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2325,11 eurot ning edaspidi viivise lepingujärgses määras 29,9% aastas alates 07.10.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poolte vahel sõlmitud leping ja selle muutmise kokkulepe on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 38,58% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 02.07.2026 kohtule ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1), mille kohaselt arvestab kostja poolt laekunud summad põhinõude katteks ning kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 15.04.2023 osamaksest kuni 15.06.2026 summas 1785,99 eurot (põhiosa 1583,29 eurot ja intress 202,70 eurot) ning hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt
3 (6)
tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja on selgitanud, et esialgne võlausaldaja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte ning avalike andmebaaside alusel.
12.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses ja sellele lisatud tõendites esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta piisavad, et veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises. Eelkõige nähtub esitatud tõenditest, et krediidilepinguga refinantseeriti valdavas osas kostja olemasolevaid tarbijakrediidikohustusi, mis viitas kõrgendatud krediidiriskile ning eeldas krediidiandjalt põhjalikumat maksevõime hindamist. Samas ei selgu esitatud dokumentidest, millise metoodika alusel hinnati kostja tegelikke püsikulusid ja maksevõimet, millest tulenevad krediidianalüüsis esinevad vastuolud kulude arvestamisel ega ka see, miks peeti 72,27 euro suurust kliendireservi piisavaks viieaastase krediidikohustuse võtmiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse.
13.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 2684,99 eurot. Ning teinud tagasimakseid summas 221,56 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Seega on põhivõlg 2463,43 eurot (2684,99-221,56).
14.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 30.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
15.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
16.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud viimase makse 15.04.2023 ning seisuga 15.06.2026 on sissenõutavaks muutunud tasumata põhiosa 1583,29 eurot. Hageja ümberarvestuses esineb siiski arvutusviga, kuna tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamaksete summana on märgitud 893,30 eurot. Arvestades, et krediidi põhiosa oli 2684,99 eurot ning sellest on põhiosa arvel tasutud 221,56 eurot, on tasumata põhiosa jääk kokku 2463,43 eurot. Sellest tulenevalt on tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa jääk 880,14 eurot, millest kohus lahendi tegemisel lähtub. Kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja
4 (6)
tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
17.Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (221,56 eurot) ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid 15.07.2026 kuni 15.06.2027 (880,13 eurot), saab kohus arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 1583,29 eurot (2684,99 eurot - tagasimakstud 221,56 eurot - tuleviku maksete põhiosa jääk 880,14 eurot).
18.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada seadusjärgset viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
19.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga on põhjendatud 1583,29 euro ulatuses ja intress (kohtuotsuse tegemise seisuga) 202,70 euro ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed on põhjendatud summas 880,14 eurot.
20.Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
21.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
22.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
23.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulu 67 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 21 716,81 eurot tasuda riigilõivu 1260 eurot, mille hageja on tasunud.
25.Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 676 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalise kasuks välja teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide kohtule esitamine ning kohtunõudega tutvumine, ümberarvestuse koostamine ja kohtule esitamine) tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et nõutud tunnitasu ei ole käesoleva asja asjaolusid arvestades mõistlik. Nimetatud tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tunnitasule, kuid hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, vaidluse olemust ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks tunnitasu 120 eurot. Samuti ei pea kohus põhjendatuks nõutud ajakulu 4 tundi. Käesolevas asjas ei olnud tegemist õiguslikult ega faktiliselt keeruka vaidlusega ning hageja tegeleb tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete esitamisega oma igapäevase kutsetegevuse raames. Seetõttu ei saanud kohtuasjas käsitletud õiguslikud küsimused ega vajadus nõuet ümber hinnata olla hagejale või tema esindajale ootamatud. Märkimisväärne osa tehtud tööst tulenes asjaolust, et hageja esitas esialgu nõude ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud, ning alles menetluse käigus esitas alternatiivse nõude ja tegi vajalikud ümberarvestused. Kui hageja oleks nõude õigesti kujundanud ja ümberarvestused teinud juba enne hagi esitamist, ei oleks sellises mahus täiendav töö olnud vajalik. Sellest tulenevaid kulusid ei saa panna kostja kanda. Arvestades asja mahtu, hagi sisu ning menetluses tehtud toiminguid, peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamise ajakuluks 3 5 (6)
tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kuluks 360 eurot (3 tundi × 120 eurot), millele lisandub hageja tasutud riigilõiv 630 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 990 eurot.
26.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 495 eurot (630 eurot + 360 eurot ja sellest 50%).
27.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.