3. juuli 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-26-1697
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi K.F vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9256,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: Kostja: K.F (isikukood: XXX, e-post:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank AS-i ja K.F vahel 11.10.2019 sõlmitud lepingust nr 19-098039-AL tulenev võlgnevus summas 5344,29 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 4383,84 eurot, intressist 107,73 eurot ja viivisest perioodi 12.09.2024 kuni 02.07.2026 eest summas 852,72 eurot.
3.Välja mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (4383,84 eurolt) alates 03.07.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi põhivõla 1079,40 euro ja kõrvalnõuete 2428,24 euro osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 63% ulatuses K.F kanda ja 37% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 804,51 eurot.
7.Välja mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 15.06.2026. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Swedbank AS-iga 11.10.2019 sõlmitud lepingust nr 19-098039-AL (edaspidi leping), mille alusel sai kostja laenu 8000 eurot ja kohustus laenu tagastama 59 annuiteetmaksena hiljemalt 11.09.2024.
5.Lepingu järgi pidi kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi (11% aastas) 177,68 euro suuruste maksetena iga kuu 11. kuupäevaks alates 11.11.2019 vastavalt graafikule. Kostja ei tasunud makseid korrapäraselt, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles 06.04.2021.
6.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 5463,24 eurot, intressi 230,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2912,30 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning edaspidi viivise lepingujärgses määras 11% aastas alates 23.01.2026 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
7.Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
8.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
9.Kohus on kontrollinud, et krediidikulukuse määr 12,480% aastas ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
10.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et omandas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta konto väljavõtete ja kogutud andmete alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 11.11.2019 kuni 11.12.2020 kokku 3116,16 eurot ja perioodil 05.10.2021 kuni 06.11.2021 kokku 500 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 06.04.2021.
11.Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustust palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 4383,84 eurot, intress summas 107,73 eurot ja 22.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 656,39 eurot ja edaspidi viivised alates 23.01.2026 kuni põhinõude summas 4383,84 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Hageja on hagis selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kogutud andmete ja konto väljavõtte alusel.
13.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 221-13098, p 18 jj).
14.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Hageja vastusest nähtuvalt on laenuandja enne lepingu sõlmimist teinud kindlaks kostja regulaarse sissetuleku suuruse 1069,58 eurot ja arvestanud majapidamiskuludeks statistikaameti andmete alusel 332,04 eurot ning konto väljavõttelt nähtavate kuludena 16,67 eurot. Samuti on teostatud maksehäirete kontroll.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja/või majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Hagist ei nähtu, et oleks küsitud andmeid ülalpeetavate kohta. Samuti ei ole esitatud laenutaotlust, millest nähtuks milliseid andmeid kostjalt küsiti ning millised andmed kostja enda kohta on avaldanud.
16.Seega ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud, sest hageja on tuginenud üksnes laenuandja pangas olevale kostja konto väljavõttele ning piirdunud maksehäireregistri kontrolliga.
17.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s
1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
18.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai lepingu alusel laenu 8000 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 3616,16 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada mõlema lepingu põhivõla katteks tehtud makseteks.
19.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks ei saanud lepingut lugeda 06.04.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu.
20.Kuivõrd laenu viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 11.09.2024, on leping lõppenud tähtaja möödumise tõttu ning laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1).
21.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude ja põhivõlalt arvestatud viivised enne lepingu lõppemist. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata. Hageja seadusjärgne viivisenõue on põhjendatud.
22.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhivõla nõue on põhjendatud summas 4383,84 eurot, seadusjärgsed intressid summas 107,73 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 12.09.2024 kuni otsuse tegemiseni s.o 02.07.2026 eest summas 852,72 eurot ning edaspidi kuni põhivõla tasumiseni.
23.Ülejäänud osas s.o põhivõla 1079,40 euro ja kõrvalnõuete 2428,24 euro (intress 122,33 eurot, sissenõudmiskulude 50 euro ja lepingujärgsed viivised enne lepingu lõppemist s.o 2255,91 eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
24.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
25.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja kulu 676 eurot (ilma käibemaksuta).
27.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 9256,56 eurot tasuda riigilõivu 770 eurot, mille hageja on tasunud.
28.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja kohtule hagi täpsustuse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses summas 507 eurot.
29.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 804,51 eurot (770 eurot + 507 eurot ja sellest 63%).
30.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.