Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

arved.

õhtul. See on nii olnud poolteist-kaks aastat. Nüüd viimased kuud alates veebruarikuust on uus graafik: lapsed on isa juures kõik nädalavahetused pluss kord kuus nädal aega. See on vanemate omavaheline kokkulepe, kirjalikult fikseeritud ei ole. Vanemad lepivad eelnevalt kokku ka selle, millisel nädalal kuus on lapsed isa juures. G.L ja kostja on käinud ka peretöötaja juures laste ja omavahelise suhtluse asjus, kuid tulemust ei olnud. G.L selgitas, et vanim laps käib koolis ja sügisel läheb kooli ka teine laps, kuid see ei muuda kokku lepitud suhtluskorda. Nädalavahetus reedest pühapäevani on arvestatud kaks päeva ja praegu ongi nii, et lapsed on ema juures 15 päeva ja isa juures 13 päeva. Hagejate esindaja avaldas, et ta võtaks üldse lapsed igapäevaselt enda juurde. Talle teeb muret laste isa alkoholiprobleem. Hagejate esindaja pakub, et lapsed võiksid mõne nädalavahetuse isa juures vähem olla ja olla ema juures. Kostja kinnitas hagejate esindaja juttu. Millisel nädalal on lapsed isa juures, see lepitakse eelnevalt kokku, arvestades tööaega. Sel nädalal, mil lapsed on kostja juures, töötab kostja kodus. Muidu töötab enamasti Harjumaal. Kostja on nõus sellega, et lapsed ühel nädalavahetusel isa juures ei viibi. Hagejate esindaja ja kostja arutasid ja kirjeldasid kohtule laste kulude kandmist. Selles osas ei ole pooltel eriarvamusi olnud ja asi on toiminud nii, et kostja maksab laste kooli ja lasteaiakulud, s.h. toidukulud esitatud arvete alusel. Ka spordikooli arve tuleb kostja nimele. Muud kulud- laste laagrid, väljasõidud, võistlused, maksavad vanemad omavahelisel kokkuleppel. Arvete maksmise kooskõlastamisega saavad vanemad omavahel hakkama. Ka riiete ja vabaaja kulud lastele on makstud omavahelisel kokkuleppel. Suuremad riiete ostud on teinud kostja. Kohus kohtuistungil selgitas pooltele võimalust pöörduda kohtuväliselt Sotsiaalkindlustusameti pakutava perelepitusteenuse saamiseks. Kohus määrab perelepitusteenuse, kui kohtule on esitatud avaldus suhtluskorra määramiseks. Sellist avaldust kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitas vanematele elatise väljamõistmise ja arvutamise korda PKS § 101 järgi, selleks on võimalik kasutada elatiskalkulaatorit. Olukorras, kus lapsed on isa juures 11 päeva kuus, kujuneb lapse R.A elatis kalkulaatori järgi 74,97 eurot kuus, T.O elatis 74,97 eurot kuus ja lapse D.M elatis 72,31 eurot kuus. Kokku kolmele lapsele 222,25 eurot kuus. Hagejate esindaja avaldas, et ta soovib sellises ulatuses elatist saada alates 01.juulist 2026. Kostja kinnitas, et ta on sellega nõus. Kohtu seisukoht ja põhjendused

sündinud

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-22-19278 sõlmitud kompromiss lastele R.A ja T.O elatise saamiseks, kompromiss on kinnitatud kohtu 06.02.2023.a määrusega. Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohaselt maksab kostja kahe lapse ülalpidamiseks elatist 100 eurot nädalas. Kompromissis leppisid pooled kokku ka isa ja laste suhtluskorras: kostja H.D veedab nädalavahetused lastega. xxxxxxxxxx on

vanematel sündinud kolmas ühine laps D.M.

Selgub, et käesoleva menetluse ajaks on seega asjaolud muutunud- pooltel on kolm ühist last, varasemalt sõlmitud kokkuleppe täitmine on jäänud tahaplaanile, kuid vanemad on kokku leppinud isa ja laste suhtluskorra, mida pooled täidavad ja mis on toiminud vähemalt

poolteist aastat. Viimased neli kuud on isa-laste suhtlus olnud tihedam- lapsed veedavad isa juures ka terve nädala. Sellises olukorras tuleb lugeda, et suhtluskord isa-laste vahel on stabiilne ja püsiv. Kohus selgitas kohtuistungil hagejate esindajale, et kui tema arvates ei ole toimiv suhtluskord laste huvides, siis tuleb tal taotleda teistsuguse suhtluskorra kokku leppimist. Hagejate esindaja jäi seni toimiva suhtluskorra juurde. Seetõttu peab kohus põhjendatuks elatisesumma kindlaksmääramisel võtta arvesse, et lapsed viibivad teise vanema juures, kellega nad püsivalt koos ei ela, rohkem kui 7 päeva kuus. See on asjaolu, mida PKS § 101 lg 6 järgi tuleb arvesse võtta. PKS § 101 lg 6 sätestab: Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Võttes arvesse, et vanemad kohtuistungil leppisid kokku, et lapsed ühel nädalavahetusel kuus isa juures ei viibi, väheneb laste isa juures viibitud päevade arv 11 päevale kuus. Vanematel on pikaajaliselt sisse harjunud praktika, et isa võtab lapsed nende kodunt ema juurest reede õhtul ja toob tagasi ema juurde pühapäeva õhtul. See periood (reede õhtust pühapäeva õhtuni) on 2 päeva. Selliseid nädalavahetusi on kuus 2, s.t. kokku 4 päeva. Lisaks on lapsed isa juures ühe nädala 7 päeva. Seega kokku 11 päeva kuus. Muu aja kalendrikuus on lapsed ema juures. Vanemate vahel on välja kujunenud ka kokkulepete sõlmimise viis, kostjale on kolm nädalat ette teada, millisel nädalal kuus ta lapsed enda juurde võtab. Tegemist on väljakujunenud praktikaga, mistõttu see täpsemat fikseerimist ei vaja. Samuti on vanemate vahel välja kujunenud laste kulude kandmise kord ja selles kokku leppimine, vanemad kinnitasid kohtuistungil, et nad saavad sellega hakkama. Kohus kajastab selle elatisse puutuva kokkuleppena. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et on põhjendatud vanemate vahel välja kujunenud ja toimivad kokkulepped vormistada kohtu määrusega elatise maksmise kohta. Elatiskalkulaatori abil välja arvutatud elatisesumma on seaduslik ja arvestab vajalikke komponente. Poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kuna elatise maksmise kohta on sõlmitud poolte vahel uus kokkulepe, lõpetab kohus Tartu Maakohtu 06.02.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19278 sõlmitud kokkuleppe täitmise. Varasemas määruses käsitletud suhtluskord on vanemate vahel muudetud kujul kirjutatud sisse ka käesolevasse määrusesse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Sel alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaid kulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.