Tartu, 2. juuni 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu linn, Tartu Maakond, e-post [email protected])
Tsiviilasja number
2-25-17417
Tsiviilasi
Coop Pank AS hagi S.C vastu 8896 euro ja 30 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
9985 eurot 96 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832, asukoht XXX , XXX), lepinguline esindaja Hedit Kalmiste ( ) Kostja S.C (isikukood XXX, elukoht XXX 13–8, XXX , e-post )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Coop Pank AS 16.10.2025 hagi S.C vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista S.C-lt Coop Pank AS kasuks välja põhivõlg 8387 eurot 78 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (8387 eurot 78 senti) alates 02.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud S.C kanda. Mõista S.C-lt Coop Pank AS kasuks välja menetluskulud 770 eurot.
Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Coop Pank AS (hageja) esitas 16.10.2025 hagi S.C (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8896 eurot 30 senti, intress 144 eurot 4 senti, 16.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42 eurot 65 senti ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 17.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.09.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr L638977 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 10 000 eurot, intressimäär oli 18,9% aastas ja krediidikulukuse määr 21,95%. Ühtlasi sõlmisid hageja ja kostja koos tarbijakrediidilepinguga ka väikelaenukindlustusega seotud kulude tasumise kokkuleppe. Hageja kandis 9762 eurot 62 senti kostja arvele 19.09.2024, hageja arvestas kostjale väljamakstavast krediidisummast maha lepingutasu 200 eurot ja väikelaenukindlustuse teenustasu esimese osamakse 37 eurot 38 senti. Lepingu järgi oli maksegraafik koostatud annuiteedi põhimõttel ning kostja kohustus krediidi tagastama igakuiste maksetega 72 kuu jooksul hiljemalt 10.09.2030 (dtl 10). Kostja rikkus lepingut, kui ta jäi viivitusse 10.06.2025, 10.07.2025 ja 10.08.2025 tagasimaksete tasumisega. Hageja saatis kostjale kohustuse rikkumise tõttu 08.09.2025 kirja, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 29.09.2025 ning hoiatas kostjat, et kui kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, loeb ta lepingu ülesöelduks. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 30.09.2025 üles, millega muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hageja saatis koos lepingu ülesütlemise hoiatusega kostjale ühtlasi VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvutuse ning arvestas ülesütlemise aluseks oleva kolme osamaksega tasumisega viivitamise puhul ümberarvutusest. Ümberarvutuse tulemusel olnuks kogu krediidisumma seadusjärgse intressiga 11 346 eurot 78 senti, millest 10 000 eurot oli krediit ning 1346 eurot 78 senti seadusjärgne intress. Kostja on hagejale tagasi maksnud 1374 eurot 84 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja märkis, et tema menetluskulud hõlmavad üksnes tasutud riigilõivu 770 eurot (dtl 50).
Hageja esitas nõude VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvutusena, paludes välja mõista: põhivõlg 8896 eurot 30 senti, intress 144 eurot 4 senti, 16.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42 eurot 65 senti, edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (8896 eurot 30 senti) alates 17.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 19.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 19.12.2025 e-posti teel TsMS § 3111 lg 5 kohaselt. Kostja saatis kohtule 19.12.2025 kättetoimetamiskinnituse. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 09.01.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Kohus analüüsib esmalt lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, seejärel hagi rahuldamise ulatust ning teeb menetluslikud otsustused.
4.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
4.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
4.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
4.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto
väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4.4.Kuivõrd hageja on esitanud nõuded VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvutusena, siis arvestab kohus, et hageja võtab omaks kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Kohus käsitleb järgmisena hageja nõude ulatust ja nõude suurust pärast ümberarvutust. Kohus leiab, et hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.
5.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid krediidiandjale ega nüüd ka hagejale ei võlgne. Kohus lähtub sellest, et periood, millal kostja osamakseid tasuma pidi on möödunud ning põhivõlg on sõltumata ülesütlemise kehtivusest ümberarvutuse korral sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24).
5.1.Hageja palus ümberarvutuse tulemusel kostjalt välja mõista järgmised summad põhivõlg 8896 eurot 30 senti, intress 144 eurot 4 senti, viivis 42 eurot 65 senti ning edasiulatuv viivis. Kohus leiab, et hagi saab rahuldada tagaseljaotsusega 8387 eurot 78 senti. Kohus rahuldab selles ulatuses hagi tagaseljaotsusega ning teeb otsuse TsMS § 444 lg 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata, välja arvatud edasiulatuva viivise osas ning põhjendab seda alljärgnevalt.
5.2.Kohus palus hagejal enda nõuet täpsustad ning viitas ka sellele, et hageja ei olnud esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on krediidi kostjale kandnud. Hageja esitas kohtule tõendi selle kohta, et ta on kostjale krediiti andnud 9762 eurot 62 senti, mille kohta ta on tõendanud, et kandis selle 19.09.2024 kostja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 52). Hageja selgitas, et ta kandis kostja arvelduskontole üle 9762 eurot 62 senti (10 000 – 200 – 37 eurot 38 senti), sest krediidisummast arvutati maha lepingutasu ja väikelaenukindlustuse teenustasu (dtl 50). Kohus selgitab, et VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kostjalt saab VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid, sh lepingutasu või teenustasu kostja hagejale tarbijakrediidilepingu järgi ei võlgne (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Eeltoodu tähendab, et kuivõrd kostja ei võlgne hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lepingutasu ega teenustasu, ei ole kostja saanud krediiti mitte 10 000 eurot, vaid 9762 eurot 62 senti, hageja esitatud ümberarvutuses (dtl 28–32) kajastatud summad on ekslikud, põhivõla suuruse tõttu on ekslik ka seadusjärgse intressi ja viivisearvutus. Lisaks on intressiarvutuses ekslik intressimäär, sest praeguseks on teada intressimäärad kuni 2026. aasta keskpaigani. Intress ei ole enam 4,25%, vaid on olnud viimase pooleteist aasta jooksul 3,15% ning seejärel kaks korda 2.15%. Kuivõrd põhivõla suurus on arvutatud ebatäpselt, ei ole võimalik arvutada osamaksete suurust ega põhivõla osakaalu võrdse osamaksega graafikus. Eelneva tõttu ei saa ka täpselt tuvastada, millal kostja osamaksete tasumisega viivitusse jäi. Eeltoodut arvestades saab hagi rahuldada osaliselt põhivõla ulatuses.
5.3.Kohus tuvastab, et kostja on saanud hagejalt krediiti 9762 eurot 62 senti ning kostja on hagiavalduse kohaselt tagasi maksnud 1374 eurot 84 senti (dtl 3, 50–52). Kostjalt saab hageja
kasuks välja mõista tagastamata krediidina põhivõla 8387 eurot 78 senti. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude alates otsuse tegemist, sest 237 euro 37 sendi suuruse põhivõla erinevuse tõttu ei saa kindlalt asuda seisukohale, et ülesütlemise kuupäev oleks saanud olla täpselt 30.09.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt (8387 eurot 78 senti) alates 02.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
6.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja on palunud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.