Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. A. vastu põhivõla 1453,39 eurot ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2208,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste (e-post: XXX) Kostja: A. A. (isikukood XXX, elukoht avalduses ja registris XXX, e-post: XXX)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3 ja 6, § 442)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. A. vastu Coop Finants AS-i ja A. A. vahel 01. detsembril 2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 1453,39 eurot, intressi 113,96 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, viivise 296,27 eurot, sissenõudekulude 35 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole otsuse peale edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1819,20 euro saamiseks. Kohus tegi 03. mail 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 14. augustil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus kohustas 06. septembri 2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse, muuhulgas pidi hageja esitama asjaolud nõude aluseks oleva tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrollimiseks. Hageja esitas kohtule oma nõude hagiavalduse vormis 18. septembril 2023 ning andmed täiendava riigilõivu tasumise kohta 07. märtsil 2024.
2.AS PlusPlus Capital palub hagiavalduses A. A.-lt välja mõista põhivõlgnevuse 1453,39 eurot, intressivõla 113,96 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmisekulud 35 eurot, hagiavalduse 18. septembril 2023 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 296,27 eurot ja lisanduva viivise iga viivitatud päeva eest, arvestatuna põhivõlalt lepingus kokkulepitud intressi määras 20,90% aastas alates 19. septembrist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti palub hageja jäta kostja kanda hageja menetluskulud.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja A. A.
01.detsembril 2021 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot, intressimääraga 20,90% aastas või 0,06% päevas, ühekordne lepingutasu oli 35 eurot. Kostja pidi laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10. jaanuar 2022 - 10. detsember 2027 igakuiste osamaksetega 38,43 eurot kuus kuni viimase osamakseni summas 37,76 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot kuus. Kostja tasus osamakseid viis kuud, kuid alates 10. juuni 2022 osamaksest ei täitnud kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja väitel kostja on tasunud laenuandjale kokku 192,15 eurot, millest laenuandja arvestas põhiosa katteks 46,61 eurot, intress katteks 138,04 eurot ja 7,50 eurot haldustasu maksete katteks. Põhivõlg moodustab hageja arvutuste kohaselt 1453,39 eurot.
4.Coop Finants AS esitas kostjale 30. augustil 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22. september 2022. Kostja võlga ei tasunud ning 28. septembri 2022 teatega ütles Coop Finants AS sõlmitud laenulepingu üles. 28. septembril 2022 loovutas laenuandja nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest on kostjat teavitatud kirja saatmisega kostja poolt lepingu sõlmimisel avaldatud postiaadressile ja e-posti aadressile.
MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
5.Pärnu Maakohus võttis 07. märtsil 2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega kätte tähitud kirjaga 13. aprillil 2024 isiklikult allkirja vastu kostja elukohas Riia mnt 179-5, Pärnu linnas, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 alusel. Hagile vastamise tähtaeg lõppes 29. aprillil 2024 kell 24.00, kostja ei ole kohtule midagi esitanud. Sellega on täidetud TsMS § 407 lg -s 1 sätestatud eeldused kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks.
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2)
6.06. septembril 2023 puuduste kõrvaldamise määruses kohus selgitas hagejale, et tarbijakrediidist tuleneva nõudega hagiavalduses tuleb välja tuua lepingu kehtivuse kontrollimist võimaldavad asjaolud, sealhulgas asjaolud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohus selgitas ka, et juhul, kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, muid tasusid tarbija ei võlgne ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
18.septembril 2023 hagiavalduses hageja kirjeldas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ebapiisavalt ega esitanud tagasimaksete ümberarvestust.
7.Kohus andis 09. aprillil 2026 kirjaga hagejale täiendava tähtaja esitada 23. aprilliks 2026 kohtule ning kostjale teave võlausaldaja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Samuti pidi hageja esitama seisukoha lepingu ülesütlemise kehtivuse kohta, arvesse võttes tagasimaksete ümberarvestust. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui hageja ei esita küsitud teavet, ei saa kohus 18. septembri 2023 hagiavalduses toodud õiguslike asjaolude pinnalt lahendit teha ja võib asja lahendada sisuliselt, jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu hagi rahuldamata või nõude ebaselguse tõttu hagi läbi vaatamata. Hageja lepinguline esindaja J. Lumiste sai kohtunõude avaliku e-toimiku kaudu kätte 14. aprillil 2026. Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule midagi ei esitanud. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
9.Kohus, põhjalikult tutvunud hagiavaldusega ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud hageja täiendavate selgitustega, leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale kasutada rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1).
10.Hageja seisukoht, et kostja peab tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, on ekslik. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja Euroopa Kohtu asjakohastes lahendites väljendatud põhimõtetest. Sellest tulenevalt kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2) kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.Eesti õiguse järgi ei ole lubatud anda laenu krediidivõimetule tarbijale. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus selgitas 06. septembri 2023 ja 09. aprilli 2026 menetlusdokumentides hagejale, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. (dtl 13-15, 74-75). Kohus selgitas hagejale VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut: kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
13.Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt hõlmab laenuandja kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4. Viidatud KAVS § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hagiavaldusest ilmneb, et kostjale võimaldatud laenutoote puhul ei pidanud laenuandja täielikku kontrolli vajalikuks. Hageja esitatud andmetest nähtub, et
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2) laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav.
16.Hageja viitab kostja kohustusele esitada laenutaotlusele õigeid andmeid, kuid samas nähtub, et laenuandja kostja andmeid ei arvestanud. Hoolsa kontrolli korral oleks krediidiandja hageja poolt kirjeldatud laenutaotluse andmete põhjal pidanud märkama, et laen ilmselt ei vasta kostja finantsolukorrale ning krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Hagiavalduses kostja krediidivõimelisuse kontrollimise kohta toodud selgituse (dtl 20) kohaselt laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja EMTA päringu alusel ning kasutas krediidivõime analüüsil nii sisemisi kui ka laenuandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, tegi Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse päringu, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. EMTA päringu alusel laenuandja tuvastas, et kostja on pensionär ja ta sissetulek oli 451 eurot kuus. Samuti tuvastas laenuandja, et kostja igakuised finantskohustused olid 95,91 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis pank järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 38,43 eurot. Hageja põhjendas täiendavalt, et vastavalt Panga sise-eeskirjadele tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades ja tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teeb otsustusalgoritm automaatsed päringud nii Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse. Hageja vastuoluliselt põhjendab, et nõude aluseks olev esialgne leping on sõlmitud 01. detsembril 2021 ja kohtu viidatud Finantsinspektsiooni juhend „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ jõustus 09. oktoobril 2020, seega väidetavalt ei kehtinud nimetatud juhend käeoleva laenuotsuse tegemisel ja pank lähtus kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel ja laenu väljastamisel sise-eeskirjast, mis on kooskõlastatud Finantsinspektsiooniga.
17.Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole laenuandja kostjalt konto väljavõtet küsinud ning seda ei nähtu ka lisatud tõenditest. Erinevalt hagiavalduses väidetust ei lähtunud laenuandja kostja sissetulekute ja väljaminekute arvestamisel kostja esitatud andmetest, samas ei teinud laenuandja kindlaks ka kostja krediidivõime hindamiseks vajalikke tegelikke andmeid. Hagiavaldusele lisatud automaatse otsustusprotsessi parameetrite (dtl 52-56) kohaselt kostja laenutaotluses märkis, et tema sissetulek on 480 eurot ja igakuiste kohustuste suurus 0 eurot. Laenuandja arvestas maksuameti andmete põhjal, et kostja sissetulek pensioni näol on taotluses esitatust 30 euro võrra väiksem, 451 eurot kuus, ning kostja väljaminekute osas arvestas laenuandja (hagiavalduses kirjeldamata ja tõendamata andmeallika põhjal), et kostja finantskohustuste suurus on 95,91 eurot. Kuna hageja selgitusel laenuandja otsustusalgoritm teeb automaatsed päringud Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse, võib tegemist olla Coop Grupi enda antud laenudega, kuid täpsemaid andmeid kostja kõikide finantskohustuste ja kulude kohta hagiavalduse asjaoludest ei nähtu. Kostja tegelikud igakuised kulud, sh kostja majapidamiskulud, jättis laenuandja välja selgitamata ja arvesse võtmata, kostja krediidivõime sisulist analüüsi ei tehtud.
18.Hageja kirjeldatud asjaolude kohaselt anti väikese pensioniga kostjale 6 aastaks laenu 1500 eurot 20,90% suuruse aastaintressiga, kusjuures kostja pidi tasuma lepingutasu 35 eurot ning igakuiselt ka lepingu haldustasu 1,50 eurot. Laenuandja ei arvestanud kostja 451 euro suuruse sissetuleku ja laenuandja enda arvestatud minimaalselt 134,34 euro (95,91 + 38,43) suuruse
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2) igakuiste finantskohustuste tagasimakse juures üldse kostja elamiskuludega ega hinnanud kostjale jäävate vabade vahendite suurust.
19.Krediidiandjas võiks eluliselt tekitada kahtlusi, kas 451 euro suurust pensioni saava inimese jaoks piisab pärast uue laenu ja varasemate finantskohustuste katteks vähemalt 135 euro tasumist järele jäävast 300 eurost kuus enda igapäevase ülalpidamise kulude (üür, kommunaalkulud, söök, riided, transport jms) katmiseks. Lisaks maksehäireregistris maksehäire puudumine ei tõenda, et isikul ei ole muid kohustusi teiste krediidiandjate ees, selle kohta oleks objektiivset infot andnud pangakonto väljavõte. Kohus leiab, et olukorras, kus laenuandja ilmselgelt pidi aru saama, et tarbija enda esitatud andmed sissetulekute ja kulude kohta ei ole tõesed, tulnuks laenuandjal andmete omal äranägemisel sisustamise-täiendamise asemel laenu andmisest keelduda või koguda täiendavaid andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta, minimaalselt tulnuks küsida pangakonto väljavõtet, mis andnuks selge ülevaate, millised on kostja tegelikud kulud, milliste sissetulekute arvelt neid katab ning kas üldse ja kui suur summa kostjale tegelikult igakuisest sissetulekust pärast kohustuste tasumist üle jääb.
20.Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandjal esitatud andmete sisulise analüüsimise korral tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2021 otsus nr 2-20-106661, p 55). Kostja pangakonto väljavõttest on eelduslikult nähtav nii kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees, võimalik hasartmängusõltuvus jms. Ka majapidamiseks ning võimaliku ülalpidamiskohustuse täitmiseks kuluvad summad ja andmete vastavus laenutaotluses avaldatule saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
21.Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja kirjeldatud asjaoludest ei nähtu kostja krediidivõime piisavat kontrolli, laenuandja on tuginenud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele, maksuameti ja maksehäireregistri andmetele ning seejuures asendanud kostja teatatud sissetuleku andmed maksuametist saadud väiksema sissetulekuga ja kostja väljaminekute osas arvestanud üksnes laenuandjale teadaolevate finantskohustustega. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist või endale sobivatest avalike registrite andmetest, jättes vastuolulised ja puudulikud andmed täiendavalt üle kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki.
22.Kohus tuvastas, et AS Coop Finants 01. detsembril 2021 A. A.-le laenu andmisel
vastustundliku laenamise põhimõtet ei järginud, rikkudes sellega VÕS § 403 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
23.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolud ja tõendite kirjeldus annavad alust järeldada, et hagejal selliseid tõendeid esitada ei ole ja ta ei pea ka selliste tõendite esitamist vajalikuks. 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2)
24.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Intressimäär alates laenu väljastamisest 01. detsembril 2021 kuni 31. detsembrini 2022 oli null. Alates 01. jaanuarist 2023 oli intressimäär 2,5% aastas. Alates 01. juulist 2023 oli intressimäär 4% aastas ning alates 01. jaanuarist 2024 kehtiv intressimäär on 4,5% aastas. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest kordades suurem, 20,90% aastas (hagiavalduse III osa, dtl 18; laenulepingu p 2, dtl 24). Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest.
25.Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem, vaatamata kohtu nõudele ja selgitustele, teinud tagasimaksete ümberarvestust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hagiavalduse kohaselt kostjale väljastati 01. detsembril 2021 laen lõpptähtajaga 10. detsember 2027. Hageja väitel kostja tasus maiks 2022 kokku 192,15 eurot, millest põhivõla katteks arvestati 46,61 eurot (annuiteetgraafiku järgi 10-11 eurot kuus), kostja jäi võlgnevusse alates 6. osamaksest, s.o 10. juunist 2022. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli kõik kostja tasutud summad arvestada põhivõla ning seadusjärgses määras intressi katteks. Lähtudes VÕS § 4034 lg-s 7 tagasimaksete uuesti määramise kohta sätestatust, on laenuandja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine
28.septembril 2022.a eelduslikult tühine. Hageja väidetel kostja maksis kuni 10. maini 2022 kokku 192,15 eurot. Kui lugeda kõik tagasimaksed põhivõla katteks, siis 28. septembril 2022 ei olnud kostjal laenuandja ees võlgnevust, mille tõttu saanuks lepingu üles öelda. Laenulepingu maksegraafiku kohaselt kattis hageja makstud summa põhiosamaksed ja alates 01. jaanuarist 2023 seadusjärgses määras intressimaksed umbes 15. osamakseni ning kostjal võis tekkida hageja ees võlgnevus 16. või 17. osamaksest 2023.a mais. Tegemist on aga üksnes hüpoteetiliste arvutustega, sest hageja ümberarvestusi ei teinud ega esitanud ümberarvestuste tegemiseks vajalikke asjaolusid. Kuigi asjaoludest võib järeldada, et tänaseks on kostjal igal juhul tekkinud hageja ees võlgnevus, ei ole ümberarvestuse ja selge nõude puudumise tõttu kohtul endal võimalik hageja nõude rahuldatavust ja selle võimalikku ulatust täpsemalt hinnata.
26.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus andis hagejale 09. aprillil 2026 kohtunõudega võimaluse täpsustada hagiavalduse asjaolusid ja haginõuet ning esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta 23. aprilliks 2026. Hageja seda võimalust ei kasutanud, nõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti määratud tagasimakseid. Kohus on hagejale selgitanud, et kohus ei arvuta hageja asemel välja hageja nõuet, sh intresse, ning kohus ei saa rahuldada ebaselget nõuet. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid ei ole pidanud vajalikuks ümberarvestusi esitada. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-117884(2)
27.Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata korduvatest kohtu selgitustest ega Riigikohtu
24.novembri 2023 lahendis nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitatust esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 kohaseid andmeid tagasimaksete uuesti määramise kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud, seega ei saa tal olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.