Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-13280
Kohtuasi
Y avaldus Y vastu alaealise lapse Wga suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. märtsi 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik I W (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaupo Kask Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Eestkosteasutused Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) ja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 25. märtsi 2025 määruse resolutsiooni punkte 3, 4, 5 ja 8 ning sõnastada need vastavalt tervikresolutsiooni punktides 2.3, 2.4. 2.5 ja 2.8 sätestatule. Muus osas jätta Harju Maakohtu 25. märtsi 2025 määrus muutmata.
Y ja W kohtuvad igal esmaspäeval kell 17.00-19.00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses.
2.3.Y ja W kohtuvad iga kuu esimesel paarisnädala laupäeval alates kell 11.0016.00 isa elukohas. Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00ni.
2.4.Kui lapse ja isa kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, toimub kohtumine lapse tervenemisele järgneval paarisnädala laupäeval kell 11.0016.00 isa elukohas (asenduskohtumine). Seni, kuni laps magab igapäevaselt
lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00-ni. Kui lapse tervenemisele järgnev paarisnädala laupäev langeb kuu esimesele paarisnädala laupäevale, toimub asenduskohtumine sellest järgmisel paarisnädala laupäeval. Asenduskohtumine ei mõjuta suhtluskorra punktides 2.2 ja 2.3 kindlaks määratud suhtlemise korda. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine.
2.5.Kui lapsest tuleneval põhjusel jääb kohtumine ära, tuleb Yl (ema) sellest Y teavitada e-posti teel (XXX) kohtumisele eelneval päeval, hiljemalt kell 20.00. Kui laps haigestub hiljem kui kell 20.00, tuleb sellest teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 tundi enne kohtumist. Lapse isal on õigus küsida lapse haigestumise kohta arstitõendit, kui lapse haigestumine ei nähtu digiloost. Lapse tervenemisest tuleb emal lapse isa teavitada esimesel võimalusel e-posti teel.
2.6.Lapse transpordi kõikidele kohtumistele korraldab Y.
2.7.Lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida Yl.
2.8.Kui Yl ei ole võimalik kohtumise juures viibida, on kohtumise juures õigus viibida tema poolt määratud lapsele lähedasel isikul, välja arvatud Ql. Kui isa ei nõustu laupäevase kohtumise ajal ema või tema poolt määratud isikut enda elukohta lubama, toimub kohtumine vahemikus 11.00-14.00 Viimsis või Tallinnas mängutoas või mänguväljakul.
2.9.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata (TsMS § 5621 lg 3).
2.10.Käesoleva määruse täitmiseks võib algatada täitemenetluse ning kohus võib määrata käesoleva määruse täitmist takistanud isikule trahvi.
2.11.Tühistada 09.10.2023 ning 21.06.2024 kohtumäärustega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord.
2.12.Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (avaldaja, isa) esitas 19.09.2023 Harju Maakohtule avalduse tema ja Y (ema) ühise lapse Wga (laps) suhtlemise korra kindlaks määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt läksid lapsevanemad lahku jaanuaris 2022, sellest ajast on ema lubanud isal lapsega kohtuda vaid paar tundi korraga lapse ema või lapse emapoolsete vanavanemate juuresolekul. Isa initsiatiivil on vanemad läbinud perelepituse, mis ebaõnnestus. Isa palus määrata suhtluskorra kindlaks astmeliselt, arvestaks lapse vanust, isa ja lapse senist suhet ning selle taastamise vajadust. Isa selgitas, et elab koos oma vanematega ühes majas. Lapsel on seal piisavalt ruumi nii toas kui õues ning isal on võimalik sisse seada kõik vajalikud tingimused lapse toitmiseks ning lõuna- ja ööuneks.
1.2.05.03.2025 ärakuulamisel palus isa, et kohtumised toimuksid üle nädala nädalavahetuseti laupäeval kell 10-18, kohtumiste juures viibib isapoolne vanavanem või muu isa poolt valitud tugiisik. Samuti kohtuks isa lapsega ühel õhtul nädala sees, isa kodus, juures viibib samuti isa poolt valitud isik. Isa soovib, et ärajäänud kohtumised asendatakse. Ema ei anna infot lapse tervise kohta, isa ja lapse kohtumised on lapse haiguse tõttu ära jäänud. Seetõttu palub isa, et lapse haiguste kohta tuleks tõend võtta perearstilt. Kui arst kinnitab, et laps on haige ning teda ei saa transportida või tema suhtlemine isaga on takistatud, siis kohtumine asendatakse. Puudutatud isikute seisukohad
2.Ema tõi esile, et isal on vaimse tervise probleemid ning ta ei ole suuteline lapse ees kohaselt hoolt kandma. Samuti võib ta ise abi vajada ning väikelaps ei suuda isa aidata. Ema leidis, et lapse huvide ja heaolu tagamiseks tuleb isa suhtlusõigust piirata nii, et lapse ja isa kokkusaamised toimuvad kolmanda isiku juuresolekul. Ema oli seisukohal, et peale tema ei ole konkreetse isiku (näiteks lapsehoidja) määruses nimetamine võimalik, kuna lapsehoidja isik võib muutuda. Kui laps saab vanemaks, tema enda ohutunne ja eneseväljendusoskus paranevad, saab suhtluskorra tingimusi muuta. Isa ja lapse kokkusaamised võiksid toimuda igal nädalal esmaspäeviti kella 17.00-st kuni 19.00ni. Igal nädalal mitu korda nädalas toimuvad kokkusaamised isaga oleksid ebamõistlikult koormavad nii lapsele kui emale. Samas võiks ühel korral kuus lisanduda iganädalalasele esmaspäevasele kokkusaamisele isa ja lapse kohtumine pühapäeval, isa vanemate kodus Viimsis. Lapse ja isa suhtluskord võiks seega olla järgmine: 1) Isa kohtub lapsega esmaspäeviti kella 17.00 kuni 19.00; 2) Isa ja lapse kokkusaamised toimuvad Tabasalu mänguväljakul, Tabasalu looduspargis, Tabasalu keskuse kohvikus või Rocca al Mare keskuses. Konkreetses kokkusaamise kohas lepivad vanemad kokku hiljemalt kokkusaamisele eelneval päeval. 3) Iga kalendrikuu esimesel pühapäeval kohtub isa lapsega kella 16.00 kuni kella 18.00 isa vanemate elukohas Viimsis. 4) Lapse viimise isaga kokkusaamistele korraldab ema; 5) Isa ja lapse kokkusaamiste juures viibib ema. Kui emal ei ole võimalik lapse ja isa kokkusaamise juures viibida, viibib lapse ja isa kokkusaamise juures ema määratud lapsele lähedane isik. Ema avaldas 05.03.2025 ärakuulamisel, et ta ei ole nõus, et lapse haiguse tõttu ära jäänud kohtumised asendatakse, see oleks lapsele ja emale koormav.
3.Harku Vallavalitsus oli seisukohal, et laps vajab stabiilset ja rahulikku elukorraldust ning suhtlust mõlema vanemaga. Suhtluskorra kindlaks määramisel tuleb arvestada lapse isa tervislikku seisundit, mistõttu toetas eestkosteasutus, et lapse ja isa kohtumiste juures viibiks kolmas isik. Senised kohtumised mänguväljakul ja isa kodus ei ole olnud vastuolus lapse huvidega.
4.Viimsi Vallavalitsus oli seisukohal, et lapse ja isa kohtumised peaksid toimuma kolmanda isiku juuresolekul ja lühemate perioodide kaupa. Lapse isa ei ole võimeline hoolitsema lapse eest pikemate perioodide jooksul, millest tulenevalt ei toeta Viimsi vald lapse ja isa ööbimisega kohtumisi. Isa-lapse kohtumine võiks toimuda 1 kord nädalas esmaspäeviti Tabasalus või Rocca al Mares avalikus kohas ning 1 kord kuus Viimsis veidi pikemalt (mitte ööbimisega). Lapse ja isa kõigi kohtumiste juures viibib ema või ema poolt määratud lapsele lähedane isik.
5.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et isa ja lapse kohtumised peaksid toimuma kolmanda isiku juuresolekul ja lühemate perioodide kaupa. Lapse esindaja hinnangul ei ole lapse isa võimeline hoolitsema lapse eest pikemate perioodide jooksul, millest tulenevalt ei toetanud lapse esindaja lapse ja isa kohtumisi, mille käigus viibib laps isa juures öösel. Lapse esindaja tegi ettepaneku, et lapse isa kohtuks lapsega igal paaris nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00-18.00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses. Lapse isa kohtuks lapsega igal paaritul nädalal teisipäeval kell 16.00-18.00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses ja laupäeval kell 11.0015.00 lapse isa elukohas. Lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida emal või ema poolt määratud lapsele lähedasel isikul. Kui kumbki nimetatutest ei saa kohtumise juures viibida, toimub kohtumine ilma kolmandate isikute juuresolekuta. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 25.03.2025 määrusega isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks isa ja lapse vahelise suhtlemise korra järgmiselt: - Isa ja laps kohtuvad igal esmaspäeval kell 17-19.00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses. (p 2) - Isa ja laps kohtuvad iga paarisnädala laupäeval kella 10-16.00 isa elukohas. (p 3) - Kui lapse ja isa kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, kohtuvad laps ja isa lapse tervenemisele järgneval paaritu nädala laupäeval kell 10-16.00 isa elukohas (asenduskohtumine). Asenduskohtumine ei mõjuta käesoleva kohtumääruse punktides 2 ja 3 kindlaks määratud suhtlemise korda. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine. (p 4) - Kui lapsest tuleneval põhjusel jääb kohtumine ära, tuleb emal sellest isa teavitada eposti teel kohtumisele eelneval päeval, hiljemalt kell 20.00. Lapse isal on õigus küsida lapse haigestumise kohta arstitõendit, kui lapse haigestumine ei nähtu digiloost. Lapse tervenemisest tuleb emal lapse isa teavitada esimesel võimalusel e-posti teel. (p 5) - Lapse transpordi kõikidele kohtumistele korraldab ema. (p 6) - Lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida emal. (p 7) - Kui emal ei ole võimalik kohtumise juures viibida, toimub kohtumine ilma kolmanda isiku juuresolekuta. (p 8) Maakohus märkis, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata (TsMS § 562 1 lg 3), määruse täitmiseks võib algatada täitemenetluse ning kohus võib määrata käesoleva määruse täitmist takistanud isikule trahvi. Ühtlasi tühistas maakohus 09.10.2023 ning 21.06.2024 kohtumäärustega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra ning jättis menetluskulud poolte endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
6.1.Kohus märkis, et ei pidanud põhjendatuks kuulata isiklikult ära hetkel 3 aastast last, kuna sellises vanuses laps ei ole üldjuhul veel suuteline omaenda põhjendatud seisukohta omama
ega avaldama. Lapse arvamus on piisavas ulatuses (kuidas vanus ja arengutase võimaldab) selgitatud välja ka lapse heaolu spetsialistide ning lapse esindaja poolt.
6.2.Maakohus tugines PKS § 123 lg-le 1, PKS § 143 lg-le 1 ja 2 1. Maakohus luges tõendatuks, et mõlema vanema kodus on lapse kasvatamiseks vajalikud tingimused, mõlemad vanemad soovivad lapse eest hoolitseda ning lapsel on soe suhe mõlema vanemaga. Lapse isal ei ole takistusi lapse eest hoolitsemisel, tal on nii ajaline kui majanduslik valmisolek lapsega tegeleda. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on lapse isal sellised vaimse tervise probleemid, mis võivad periooditi eskaleeruda ning sellisel ajal ei pruugi isa olla võimeline lapse eest kohaselt hoolitsema.
6.3.Käesolevalt toimub lapse ja isa suhtlemine 21.06.2024 kohtumääruse järgi, mille kohaselt laps kohtub isaga iga paarisnädala laupäeval kell 10:00-18:00 lapse isa elukohas. Laps kohtub isaga iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 9:30-11:00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses. Neljapäevased kohtumised igal paaritul nädalal toimuvad isa elukohas ajavahemikul kella 17:00-19:00. Kohtumine kestab tund aega. Lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida emal või lapsehoidja Gl. Kohus arutas 05.03.2025 ärakuulamisel vanematega määratud suhtluskorra toimimist. Isa selgitas, et kohtumised on lühikesed ning on tekkinud konflikt kohtumiste juures viibivate isikutega (lapsehoidja ja lapse vanaema). Lapse ema või kohtumise juures viibiv isik ei ole olnud paindlik, st kui laps soovib isaga kauem aega koos veeta, siis kui „kell kukub“, viiakse laps minema. See takistab isa väitel tema ja lapse vahel sooja suhte ning turvatunde tekkimist. Mitmed kohtumised on ka ära jäänud. Ema on avaldanud, et kohtumised on ära jäänud, kuna laps on haige. Laps läheb sügisest ka lasteaeda. Samuti on ema avaldanud, et last väsitab neljapäevane sõitmine isa elukohta, laps on seetõttu väsinud ning see lööb segamini tema päevakava. Lapsega koos kohtumisel viibivad isikud (vanaema, lapsehoidja) ei ole kohustatud olema paindlikud, kuna nad on lapse isa jaoks võõrad inimesed ning neil on ka muid kohustusi. Selle tõttu on kohtumised lõppenud täpselt õigel ajal ning vastutulekuid ei ole olnud.
6.4.Maakohus asus seisukohale, et lapse huvidele ning vanemate võimalustele vastab suhtlemise kord, mille kohaselt isa ja laps kohtuvad igal esmaspäeval kell 17-19 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses. Isa ja laps kohtuvad iga paarisnädala laupäeval kell 10-16 isa elukohas. Eeltoodud suhtlemise kord arvestab lapse nädalakava selliselt, et ühel korral nädalas esmaspäeviti on võimalik lapsel veeta aega isaga lapsele sobilikus keskkonnas, näiteks mänguväljakul või mängutoas. Tulevikus arvestab selline aeg ka lapse lasteaiapäevaga, laps läheb kohtumisele pärast lasteaiapäeva lõppu. Samuti arvestaks esmaspäevane kohtumine kõige tõenäolisemalt nii isa kui ema tulevasi töögraafikuid, kuna tegemist on tavapäraselt töövälise ajaga. 05.03.2025 ärakuulamisel on mõlemad vanemad kinnitanud, et esmaspäevased kohtumised võiksid selliselt toimuda.
6.5.Iga paarisnädala laupäeval kohtuvad laps ja isa isa elukohas. Kaks korda kuus lapse transport isa elukohta ei ole kohtu hinnangul lapsele ebamõistlikult koormav. Kuna tegemist on pikema kohtumisega, jääb sinna sisse ka lapse lõunauni ja söömine. See aitab isal praktiseerida oma vanemlikke oskusi ning arvestab isa soovi, et ta saaks osa lapse tavapärastest päevastest tegevustest. Kohus on ärakuulamisel avaldanud, et laupäevase kohtumise kestuse võiks sõltuvusse seada lapse lõunaunest – nt et kohtumine toimuks ka veel 2 tundi pärast lapse lõunaune lõppu. Samas lapse ja isa kohtumise kestuse sõltuvusse seadmine lapse lõunaune pikkusest ei pruugi olla täidetav. Esiteks on lapse lõunaune kellajad ajas ja lapse vanuse kasvades muutuvad. Samuti ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt lapsevanemad kohtumiste kestuste osas olnud üksteise suhtes vastutulelikud, mistõttu võib
tekkida probleeme lapse lõunaune fikseerimisel. Eelnevat arvestades määras kohus lapse ja isa laupäevase kohtumiste kellajaks 10-16.00. Nimetatud kellaajavahemik on lapse huvides, kuna arvestab lapse lõunaune pikkust, isa saab tegeleda lapsega nii enne kui pärast lõunaund, isa saab tegeleda nii lapse magama panemisega, kui tegeleda puhanud lapsega pärast lõunaund. Kohus arvestas sellise kellajavahemiku määramisel ka lapse ema soovi käia lapsega nädalavahetustel Viljandis.
6.6.Menetlusse on esitatud seisukohad, mille kohaselt lapse esindaja, Harku ja Viimsi vald ning lapse ema on taotlenud, et lapse ja isa kohtumiste juures viibiks kolmas isik. Selline nõue tuleneb isa tervislikust seisundist. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on lapse isal sellised vaimse tervise probleemid, mis võivad periooditi eskaleeruda ning sellisel ajal ei pruugi isa olla valmis lapse eest kohaselt hoolitsema. Seega asus kohus seisukohale, et lapse ja isa kohtumiste juures tuleks viibida kolmandal isikul. Ema on palunud, et see isik peaks olema kas tema või muu ema poolt määratud usaldusisik. Isa on palunud, et tema ja lapse kohtumiste juures võiks viibida isapoolne vanavanem. Kohtu hinnangul tuleb kohtumääruses märkida, et edaspidi on lapse ja isa kohtumiste juures õigus viibida lapse emal. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik nimetada kohtumääruses teisi kohtumiste juures viibivaid inimesi, kes ei pruugi perekonna juures alaliselt elada (näiteks lapsehoidja). Esialgse õiguskaitse kohaldamise perioodil on tekkinud konfliktid lapse isa ja vanaema vahel. Lisaks on lapse isa avaldanud, et tal ei ole kohustust kolmandaid võõraid inimesi oma koju lubada. Kohtu hinnangul on ema isik, kes tunneb oma lapse vajadusi kõige paremini ning saab lapsega tegelevat isa vajadusel kõige paremini juhendada. Samuti on emal võimalik hinnata isa tervislikku seisundit, kuna suudab tõenäoliselt kõige paremini öelda, kas tegemist on tavapärasest erineva käitumisega. Lisaks on lapse jaoks oluline näha, et tema vanemad suudavad vähemalt neutraalselt ühes ruumis viibida. Lapse isa on tunnistanud, et teda küll segab, et lapse ema on tema ja lapse kohtumiste juures viibinud, samas möönab, et konflikte isa ja ema vahel ei ole toimunud, sest ka omavahelist suhtlust ei ole toimunud. Mõlemad vanemad on öelnud, et isa ja lapse kohtumiste ajal istub ema toas telefonis. Kohtu hinnangul on mitte suhtlemine sellisel viisil hetkel parem ja last säästvam lahendus, kui aktiivne konflikt, mis on juhtunud isa ja lapse vanaema vahel. Vältimaks vanemate vahelisi vaidlusi selle üle, kas mõni isa ja lapse kohtumine peaks ära jääma ema haiguse tõttu märgib kohus, et kui emal ei ole võimalik temast tuleneval põhjusel kohtumise juures viibida, toimub kohtumine ilma kolmanda isiku juuresolekuta. Selline kohtu seisukoht põhineb muuhulgas tõdemusel, et ekspertide hinnangul ei ole isa tervislik seisund üldjuhul last ohustav ning isegi haiguse puhangu hetkel ei pruugi isa käituda last kahjustavalt. Lapse isa möönab, et tema tervislik seisund võib olla ajas muutlik, kuid on avaldanud, et kui tervis lubab, soovib ta oma lapsega suhelda eraldi, ilma järelevaatajate juuresolekuta. Kohus on käesolevalt märkinud, et kõigi lapse ja isa kohtumiste juures on õigus viibida emal.
6.7.Lapse isa on esitanud taotluse nii avalduses, kui 05.03.2025 ärakuulamisel, et kui kohtumine jääb lapse haigestumise vms lapsest tuleneval põhjusel ära, asendatakse kohtumine esimesel võimalusel selliselt, et isa ja lapse suhtluskorrajärgne koosolemise aeg ei vähene. Ema on kohtumiste asendamisele sellisel viisil vastu vaielnud, kuna laps on tihti haige. Seega tuleks hakata pidevalt tegelema asenduskohtumiste korraldamisega. Lapse esindaja on 05.03.2025 ärakuulamisel välja pakkunud, et kui lapse ja isa kohtumine jääb ära lapsest tuleneval põhjusel, siis lapse haiguse perioodi lõppedes korraldatakse asenduskohtumine tervenemise järgsel paaritu nädala laupäeval. Kohus nõustus osaliselt selle ettepanekuga, kuid piirab asenduskohtumiste regulatsiooni selliselt, et igas kalendrikuus saaks olla maksimaalselt üks laupäevane asenduskohtumine. Kui lapse ema teavitab isa kohtumisele eelneval päeval hiljemalt kell 20.00, et laps on haigestunud, toimub ärajäänud kohtumise asemel
asenduskohtumine. Asenduskohtumine toimuks sellisel viisil, nagu tavapärane laupäevane kohtumine. Selline piiritlemine maksimaalselt ühe asenduskohtumisega kalendrikuus on lapse ja mõlema lapsevanema huvides. Kohus nõustus emaga, et kui laps on tihti haige, võib juhtuda, et enamasti tuleb hakata tegelema asenduskohtumiste korraldamisega. Samuti on ema menetluses korduvalt avaldanud, et tema soovib lapsega nädalavahetustel käia Viljandis. Kui lapse ja isa asenduskohtumised toimuksid iga nädala laupäeval, võib juhtuda, et laps ja ema ei saaks kunagi tervet nädalavahetust Viljandis veeta. Kohus määras asenduskohtumiste päevaks laupäeva, sest isa on avaldanud, et ta käib pühapäeviti kirikus. Kuna lapse ja isa koosolemise aeg on vähene, on kohtu hinnangul mõistlik arvestada isa soovi ja suutlikust kohtuda lapsega laupäeviti. Samuti on ema avaldanud, et tema töögraafik on paindlik, mistõttu või ema pärast laupäevaseid asenduskohtumisi Viljandisse sõita ning viibida seal ka näiteks laupäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Määruskaebus
7.Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3, 4, 5 ja 8 ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määratakse isa ja lapse suhtluskord kindlaks järgmiselt: - Isa ja laps kohtuvad igal esmaspäeval kell 17.00-19.00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses. - Isa ja laps kohtuvad iga kuu esimesel paarisnädala laupäeval kella 11.00-16.00 isa elukohas. Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00. - Kui lapse ja isa esmaspäevane kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, asendatakse kohtumine samal ajal, s.o esmaspäeval kell 17.00 toimuva lapse ja isa videokõnega. - Kui lapse ja isa laupäevane kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, kohtuvad laps ja isa lapse tervenemisele järgneval paarisnädala laupäeval kell 11.0016.00 isa elukohas (asenduskohtumine). Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00. Kui lapse tervenemisele järgnev paarisnädala laupäev langeb kuu esimesele paarisnädala laupäevale, toimub asenduskohtumine sellest järgmisel paarisnädala laupäeval. Asenduskohtumine ei mõjuta suhtluskorra punktides 1 ja 2 kindlaks määratud suhtlemise korda. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine. - Kui lapsest tuleneval põhjusel jääb kohtumine ära, tuleb emal sellest isa teavitada eposti teel (XXX) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 tundi enne kohtumist. Lapse isal on õigus küsida lapse haigestumise kohta arstitõendit, kui lapse haigestumine ei nähtu digiloost. Lapse tervenemisest tuleb emal lapse isa teavitada esimesel võimalusel e-posti teel. - Lapse transpordi kõikidele kohtumistele korraldab ema. - Lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida emal. - Kui emal ei ole võimalik lapse ja isa kohtumise juures viibida, viibib kohtumise juures ema määratud lapsele lähedane isik, v.a Q. Alternatiivselt palub ema määrata asenduskohtumiste korra kindlaks selliselt, et kui lapse ja isa esmaspäevane kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, asendatakse see lapse tervenemisele järgneval teisipäeval kella 18.00 kuni 19.30 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses toimuva kokkusaamisega (asenduskohtumine). Asenduskohtumine ei mõjuta suhtluskorra punktides 1 ja 2 kindlaks
määratud suhtlemise asenduskohtumine.
korda.
Ühes
kalendrikuus
toimub
maksimaalselt
üks
Kui lapse ja isa laupäevane kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, kohtuvad laps ja isa lapse tervenemisele järgneval paarisnädala reedel või pühapäeval kell 11.00-16.00 isa elukohas (asenduskohtumine). Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella
14.00.Asenduskohtumine ei mõjuta suhtluskorra punktides 1 ja 2 kindlaks määratud suhtlemise korda. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine. Kui lapse haigusest tulenevalt jääb ära nii esmaspäevane kohtumine või esmaspäevased kohtumised kui laupäevane kohtumine, asendatakse ärajäänud kohtumised ühe laupäevase kohtumisega, mis toimub lapse tervenemisele järgneval paarisnädala reedel või pühapäeval kell 11.00-16.00 isa elukohas. Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine.
7.1.Määruskaebuse kohaselt määras maakohus määruse resolutsiooni punktis 7, et lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida emal. Samas määruse punkt 8 näeb ette, et kui emal ei ole võimalik kohtumiste juures viibida, toimub kohtumine ilma kolmanda isiku juuresolekuta. Ema on seisukohal, et maakohtu määruse punkt 8 ei lähtu lapse huvidest ning määrus on kõnealuste punktide osas vastuoluline. Maakohus ei ole arvestanud asjas arvamuse andnud ekspertide arvamusega, asjas tuvastatud asjaoludega ning vallavalitsuste ja laste esindaja seisukohtadega. Arvestades ekspertiisiaktis esile toodut lapse isa tervisliku seisundi, ravi ja käitumise kohta, on lapse huvide ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik, et kõigi lapse ja isa kohtumiste juures viibib kolmas isik. Lapse vanusest tulenevalt ei ole laps juhul, kui isa seisund ei võimalda tal lapse järele valvata, võimeline enda eest ise hoolitsema ega hoidma ära tema enda käitumisest tuleneda võivate ohtude realiseerimist. Samuti ei ole laps võimeline tõrjuma isast tulenevat võimalikku ohtu. Ema hinnangul ei ole seaduslik ja põhjendatud rajada määrust lootusele, et ka tervisliku seisundi halvenedes ei kahjusta isa last. Ema rõhutab, et nii tema tervislikust seisundist kui töökohustustest tulenevalt võib esineda olukordi, mil tal ei ole võimalik viibida isa ja lapse kokkusaamise juures. Lapse huvide ja heaolu tagamiseks peaks sellisel juhul viibima kokkusaamise juures ema asemel mõni muu isik. Emal leiab, et selleks peaks olema ema poolt määratud lapsele lähedane isik. Ema on nõus välistama, et vastavaks isikuks on lapse emapoolne vanaema. Lapse huvi kolmanda isiku viibimiseks lapse ja isa kokkusaamiste juures kaalub käesoleval juhul üles isa huvi, et tema ja lapse kohtumiste juures ning tema kodus ei viibi nö võõraid isikuid.
7.2.Maakohtu määruse kohaselt algavad isa ja lapse laupäevased kokkusaamised kell 10.00 isa juures. Ema avaldas 05.03.2025 toimunud ärakuulamisel, et lapse ja isa kokkusaamised võiksid puhkepäeval toimuva kokkusaamise puhul alata kell 11.00. Ema tõi esile, et laps ärkab nädalavahetusel sageli kell 8.30. Kuna sõit ema elukohast Tabasalust isa elukohta Viimsisse võtab aega ca 1 tunni ja laps vajab enne sõitu aega pesemiseks, riietumiseks ja söömiseks, on lapse huve arvestavaks isa ja lapse kokkusaamise algusajaks kell 11.00. Seoses laupäevaste kokkusaamistega märgib ema, et maakohus on kokkusaamiste kestuse määramisel lähtunud eeldusest, et laps magab lõunaund isa elukohas. Ema on seisukohal, et kui laps ei suuda isa juures uinuda, ei ole lapse huvidega kooskõlas isa ja lapse kohtumise toimumine kuni kella 16.00ni. Lapsele, kes on harjunud lõunaund magama, on ilma magamata sedavõrd kaua üleval olemine väsitav ja koormav. Sellel on ka negatiivne mõju lapse päevakavale, kuna eelduslikult jääb laps isa juurest tagasi koju sõites autos magama ning see omakorda mõjutab õhtul magama jäämist ja ööune kestust. Suhtluskord peaks
eeltoodud põhjustel sisaldama tingimust, mille kohaselt seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse laupäevane kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00. Sellisel juhul on lapsel võimalik mõistlikul ajal lõunaund magada.
7.3.Üle nädala laupäeval toimuv lapse ja isa kokkusaamine on nii lapsele kui emale ebamõistlikult koormav. Kuna lapse ja isa kokkusaamiste juures viibib ka tema (mis on ema hinnangul lapse huvide tagamiseks vajalik ja põhjendatud), tuleb suhtluskorra tingimuste määramisel arvestada sellega, milline koormus langeb seoses isa ja lapse kokkusaamiste korraldamise ja toimumisega emale. Arvestades ema ja isa elukohtade kaugust, s.o ca 1 tunni pikkust sõitu elukohtade vahel, tähendab see nii ema kui lapse jaoks üle nädala laupäeval kella 9.00 kuni 17.00 kodust eemal viibimist ning vähemalt kahetunnist autosõitu. Ema on seisukohal, et arvestades seda, et lapse ja isa kokkusaamised toimuvad igal nädalal esmaspäeviti, oleks nii lapse kui ema huve paremini arvestav lahendus, mille kohaselt toimuksid lapse ja isa laupäevased kokkusaamised ühel korral kuus. Ettepaneku sellise suhtluskorra määramiseks tegi ema asja lahendamisel maakohtus ning seda toetas ka Viimsi Vallavalitsus. Kord kuus toimuvate pikemate kokkusaamiste puhul oleks ka lihtsam korraldada asenduskohtumisi.
7.4.Maakohus on määruse resolutsiooni punktis 5 määranud, et kui lapsest tuleneval põhjusel jääb kohtumine ära, tuleb emal sellest isa teavitada e-posti teel kohtumisele eelneval päeval, hiljemalt kell 20.00. Ema leiab, et lapse haigestumisest teavitamise aja piiritlemine eelneva päeva kella 20.00 ei ole õige ega põhjendatud. Laps võib haigestuda ka hiljem kui isa ja lapse kohtumisele eelneval päeval kell 20.00, sh kohtumise päevale eelneval ööl. Ema ei vaidle vastu sellele, et tal on kohustus isa teavitada, kui lapsel ei ole haigestumise tõttu võimalik isaga kohtuma minna, kuid vastava kohustuse emale panemisel tuleb arvestada võimalusega, et laps võib haigestuda pärast maakohtu määruses sätestatud teavitamise aega. Isa teavitamine kokkusaamise ärajäämisest peaks toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 tundi enne suhtluskorras ette nähtud isa ja lapse kohtumist.
7.5.Lapse ja isa ärajäänud kokkusaamiste asendamist on maakohus reguleerinud selliselt, et kui lapse ja isa kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, kohtuvad laps ja isa lapse tervenemisele järgneval paaritu nädala laupäeval kell 10-16.00 isa elukohas (asenduskohtumine). Asenduskohtumine ei mõjuta käesoleva kohtumääruse punktides 2 ja 3 kindlaks määratud suhtlemise korda. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine. Ema ei nõustu sellega, et mistahes lapse haigestumise tõttu ärajäänud isa ja lapse kohtumine, s.o nii kahetunnine esmaspäevane kokkusaamine kui kuuetunnine laupäevane kohtumine asendatakse kuuetunnise laupäevase kohtumisega lapse tervenemisele järgneval esimesel paaritu arvuga laupäeval, s.o laupäeval, mil laps peaks vastavalt nö tavapärasele suhtluskorrale eelduslikult ema juures olema. Maakohus ei ole põhjendanud, miks toimub nii esmaspäevase kui laupäevase kohtumise asendamine ühetaoliselt. Ema on esile toonud, et laps on sageli haige. Sügis-talvisel perioodil on tõenäoline, et vähemalt üks esmaspäevane või laupäevane kokkusaamine jääb igas kuus lapse haigestumise tõttu ära. Maakohtu määratud suhtluskorra kohaselt viibiks laps seetõttu ühel paaritu arvuga laupäeval kuus, mil ta peaks vastavalt nö tavapärasele suhtluskorrale ema juures viibima, isa juures. Kuna lapse ja isa kohtumise juures viibib ka ema, peab ka ema veetma täiendavalt nö tavapärase suhtluskorra aegadele ühe paaritu arvuga laupäeva kuus isa elukohas. Suhtluskorra tingimuste määramisel tuleb arvestada ka sellega, milline koormus langeb emale seoses isa ja lapse kokkusaamiste korraldamise ja toimumisega. Mõistlikuks ja ema huve arvestavaks ei saa pidada seda, et ema veedab kolm laupäeva kuus koos lapsega isa elukohas. Ema märgib, et regulatsioon, mille kohaselt peab ema olema kogu aeg valmis selleks, et nö tema
nädalavahetusele langeva laupäeva veedavad laps ja ema isa elukohas, ei võimalda emal lapsega nädalavahetusteks pikaajalisi plaane teha või peab ema olema alati valmis neid muutma. Lapse haigestumise tõttu ärajäänud isa ja lapse kokkusaamiste asendamise regulatsioon peaks arvestama sellega, et ka emal peaks oma tegevusi, sh ühistegevusi lapsega, planeerides olema võimalik lähtuda eeldusest, et paaritu nädala nädalavahetustel, sh laupäevadel, saab ema lapsega planeeritud tegevustega tegeleda. Maakohtu määratud regulatsiooni kohaselt peab ema jätma ära lapsega paaritu arvuga nädala nädalavahetuseks planeeritud tegevused, kui isa ja lapse nn asenduskohtumine langeb vastava nädalavahetuse laupäevale. Põhjendatud ei ole lahendus, mille kohaselt toimuvad asenduskohtumised nö ema nädalavahetustel.
7.6.Kui lapse haigestumise tõttu jääb ära üksnes esmaspäevane kahetunnine kokkusaamine, võiks ärajäänud kokkusaamise asendada samal ajal, s.o esmaspäeval kell 17.00, toimuva videokõnega. Kuna laps hakkab käima lasteaias, oleks ärajäänud esmaspäevase kohtumise asendamine videokõnega lapsele kõige vähem koormavam lahendus. Alternatiivselt, kui lapse haigestumise tõttu on jäänud ära kahetunnine esmaspäevane kokkusaamine, tuleks see asendada pooleteisetunnise kohtumisega lapse tervenemisele järgneval teisipäeval kella 18.00 kuni 19.30 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses toimuva kokkusaamisega. Ema hinnangul on põhjendatud, et ärajäänud esmaspäevaste kohtumiste asenduskohtumiste arv on piiratud ühe asenduskohtumisega kuus. Mõistlikuks ei saa pidada seda, kui laps peaks mitmel korral kuus mitmel õhtul nädalas pärast lasteaeda isaga kohtuma. Seoses asenduskohtumise ajaga selgitab ema, et kuna asenduskohtumine lisandub nö tavapärastele kohtumistele ja emal ei ole võimalik mitmel päeval nädalas lõpetada tööpäeva varem, s.o nii, et ta jõuaks viia lapse isaga kohtumisele kella 17.00, võiks teisipäeval toimuv asenduskohtumine alata kell 18.00 ja kesta kella 19.30, et laps jõuaks enne uneaega mõistlikul ajal koju.
7.7.Ema hinnangul peaks ka ärajäänud isa ja lapse laupäevase kokkusaamise asendamise regulatsioon olema paindlikum kui maakohtu määratud regulatsioon ning jätma asenduskohtumise korraldamiseks mitu valikut. Kui lapse ja isa kokkusaamised toimuvad laupäeval ühel korral kuus, s.o iga kuu esimesel paarisarvuga laupäeval, peaks lapse haigestumise tõttu ärajäänud laupäevase kohtumise asenduskohtumine toimuma vastava kuu teisel paarisarvuga laupäeval. Juhul, kui ringkonnakohus leiab vaatamata eeltoodud ema väidetele, et lapse ja isa kokkusaamised peavad toimuma kõikidel paarisnädalate laupäevadel, oleks ema hinnangul nii lapsele kui emale võrreldes maakohtu määratud suhtluskorraga nö vähemkoormav lahendus see, kui lapse ja isa ärajäänud kokkusaamine asendatakse lapse tervenemisele järgneval paarisnädala reedel või pühapäeval toimuva kokkusaamisega. Selline lahendus võimaldab ka emal teha nö enda nädalavahetusteks (paaritu arvuga nädalad) plaane ja veeta nädalavahetusi oma perega. Kui lapse haiguse tõttu jäävad ära nii esmaspäevane kohtumine või esmaspäevased kohtumised kui laupäevane kohtumine, peaks nende kohtumiste asendamine toimuma ühe laupäevase asenduskohtumisega kuus. Seoses isa poolt ärakuulamisel avaldatuga, et ta käib pühapäeviti kirikus, märgib ema, et kui lapse ja isa kokkusaamised algavad kell 11.00, on isal võimalik enne lapsega kohtumist kirikus ära käia. Kuna laupäevase kohtumise asenduskohtumised toimuvad ühel korral kuus, ei saa seda, et isa käib pühapäeval kirikus ära nii, et ta jõuab kella 11.00 koju tagasi, pidada ebamõistlikuks. Nagu eespool märgitud, on asenduskohtumist võimalik korraldada ka paarisnädala reedel, kui isa ei pea võimalikuks korralda pühapäevast kirikus käimist nii, et ta on kella 11.00 kirikust tagasi.
Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8.Isa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pidev kolmanda isiku juuresolek kohtumistel pärsib isa ja lapse suhte arengut ning ei ole seetõttu lapse huvides. Kuna kohtumised toimuvad lapse isa kodus, siis ei saa kohus rahuldada lapse ema taotlust lubada kohtumiste juurde ema poolt määratud suvalist isikut. Kui kohus peaks leidma, et kolmanda isiku juuresolek kohtumiste juures on siiski vajalik, peaks selleks kolmandaks isikuks olema lapse isapoolne vanaema. Isa ei nõustu lapse ema seisukohaga, et laupäevaste kohtumiste algusaega tuleks ühe tunni võrra edasi lükata. Sõit ema kodust isa koju kestab umbes 35 minutit. Kui laupäevaste kohtumiste algusaega veel tunni võrra edasi lükata, siis jääks aeg, mida isa ja laps saavad koos veeta, veelgi lühemaks. Kohtumiste võimalikult varajane algusaeg on oluline ka seetõttu, et kuna laps magab lõunaund, siis on ilmselge, et laps nii enne kui ka vahetult peale uneaega ei ole valmis aktiivselt tegutsema ja mida varem kohtumine algab, seda rohkem saavad isa ja laps selle aja jooksul ühiseid tegevusi ette võtta. Kui määrusesse lisada, et juhul kui laps ei uinu, tuleb kohtumine varem lõpetada, võib see viia olukorrani, kus lapse ema hakkab meelega tegema vastutegevust lapse uinumisele, et kohtumine varem lõppeks. Lapse ja isa vahelist sidet ei ole võimalik säilitada, kui lapsel ja isal on võimalik pikemaajaliselt koos aega veeta üksnes üks kord kuus. Lapse ema soovimatus kohtumiste juures määratud mahus viibida, ei saa aga olla põhjuseks, miks isa ja lapse koosveedetavat aega veelgi vähendada. Isa teavitamine kohtumise ärajäämisest kohtumisele eelneva päeva õhtul hiljemalt kell 20.00 on asjakohane. Ka lapse isa jaoks on oluline võimalikult varakult ette teada, kas kohtumine toimub või mitte. Seni on ema saatnud teateid lapse haigestumise kohta enamasti kella 22.00 paiku. Lapse ema senine käitumine annab alust arvata, et ilma kindlat kellaaega määramata jätab ema isa teavitamise tahtlikult viimasele minutile. Arvestades, et siiani on lapse haigestumise tõttu kohtumisi ära jäänud väga sageli, tähendab see seda, et ilma kindlat kellaaega määramata, peaks isa enne iga kohtumist pidevalt oma e-kirju kontrollima. Juhul kui laps haigestub tõesti vahetult enne kohtumist, peaks ema isale kohtumise ärajäämisest teada andma telefoni teel, et vältida olukorda, et isa ei märka saabunud e-kirja ja sõidab kohtumisele kohale. Isa ei nõustu ka sellega, et kohtu poolt määratud ärajäänud kokkusaamiste asendamise regulatsiooni tuleks muuta. Videokõne ei saa pidada samaväärseks isa ja lapse vahetu kohtumisega. Lisaks, võttes arvesse lapse senist sagedast haigestumist, võib ette tulla, et asenduskohtumine on ainus kord kuus, kui isa ja laps saavad koos aega veeta. Emal on võimalik oma tegevusi planeerida selliselt, et need ei kattuks võimalike asenduskohtumiste päevadega.
9.Viimsi Vallavalitsus toetab määruskaebust. Kohtumised peaksid toimuma vaid kolmanda isiku juuresolekul, kes suudab hinnata olukorda ja sekkuda vajadusel lapse kaitseks. Lapse huvidest ja peredünaamikast lähtuvalt ei ole soovitav korraldada isa ja lapse asenduskohtumisi ema nädalavahetusel, kuna ema nädalavahetused on mõeldud lapse taastumiseks ja stabiilsuse tagamiseks. Kui need nädalavahetused asendatakse asenduskohtumistega isaga, kaob lapse jaoks vajalik rahu ja stabiilsus, mis ohustab tema psüühilist heaolu. Kui isa kohtumised toimuvad ajal, mis segavad uneaega või vajavad päevakavast kõrvalekaldumist, võib see tekitada lapses ärevust, hirmu või keeldumist kohtumisest. Selline olukord ei toeta lapse arengut ega soodusta ka vanema-lapse suhte kujunemist.
10.Harku Vallavalitsus toetab määruskaebust osas, mis puudutab vajadust tagada kolmanda isiku kohalolek olukorras, kus emal ei ole võimalik kohtumisel viibida. Kolmanda isiku sobivus peab lähtuma lapse huvidest – see isik peab olema lapsele usaldusväärne ja turvaline. Lapse huvide tõhusamaks kaitseks tuleks esitada kohtule konkreetne ettepanek selle kohta, kes võiks sobiva kolmanda isikuna kohtumistel osaleda, et vältida korralduslikke raskusi ja
täitmise ebakindlust. Ema ettepanek alustada laupäevaseid kohtumisi kell 11.00 on lapse tavapärast päevakava ja hommikust ettevalmistust arvestades põhjendatud. Kohtumise nihutamine tunni võrra hilisemaks toetab lapse heaolu ning vähendab kiirustamise ja stressi riski kohtumise eel. Ema ettepanek viia laupäevased kohtumised kord kuus toimumise graafikule (senise üle nädala asemel) on arvestatav ema koormust vähendava meetmena. Samas ei pruugi see lahendus olla piisav, arvestades vajadust tagada lapse ja isa vahel regulaarne ja stabiilne kontakt. Harku Vallavalitsus toetab lahendust, mille kohaselt säilib senine kohtumiste sagedus, kuid nende sisu ja kestus võivad olla lapsele ja emale sobivamad – näiteks lühemad või mängulised kohtumised, väljasõidud või tegevused lapse arengu seisukohast toetavas keskkonnas. Harku Vallavalitsus nõustub ema tähelepanekuga, et määruses sätestatud kohustus teavitada lapse haigestumisest kohtumise ärajäämise korral eelneval päeval, hiljemalt kell 20.00, võib praktikas osutuda liiga jäigaks. Vallavalitsus toetab esitatud ettepanekut muuta asenduskohtumiste kord paindlikumaks, võimaldades vajadusel määrata alternatiivse kohtumisaja, nt teisipäeva õhtul, reedel või pühapäeval. Samas tuleb arvestada, et lapse puhul on suhtluse vorm ja kvaliteet eriti olulised, kuna laps on arenguliselt varases eas ning tema side vanemaga alles kujuneb. Seetõttu ei pruugi kaudsed suhtlusviisid, nagu videokõned, olla piisavad lapse ja vanema suhte säilitamiseks või süvendamiseks. Lapse huvidest lähtuvalt on aga eelistatud vahetu ja otsene suhtlus, mis aitab kujundada emotsionaalset kontakti.
11.Lapsele määratud esindaja toetab määruskaebust osaliselt. Lapse huvides on vajalik, et lapse ja isa kohtumiste juures saaks ema puudumise korral (nt haigestumine) viibida kolmas ema poolt määratud isik. Lapse esindaja hinnangul on põhjendatud ka määruskaebuses taotletu, et paarisnädala laupäevased kohtumised algaksid 1 tund hiljem ja juhtudel, kui laps lõunaund ei maga, siis kestaksid kohtumised kuni 14.00. Arvestades, et magades ei saaks lapse isa ja laps nagunii omavahel suhelda, kaaluvad lapse huvid üle isa huvid lapsega koos aega veeta. Samas ei nõustu lapse esindaja määruskaebuses taotletuga, et lapse ja isa pikemad kohtumised peaksid toimuma ainult 1 kord kuus laupäeviti. 2 korda kuus laupäeviti isa juures 11.00-14.00/16.00 viibimine ei ole lapse elukorraldust oluliselt häiriv. Lapsele ja isale peab säilima mõistlikus ulatuses ühine aeg, et neil saaks tekkida omavaheline side. Isegi juhul, kui lapse haiguse tõttu peaks jääma ära näiteks 1 nädalavahetuse kohtumine, siis asenduskohtumise tulemusel tähendaks see jätkuvalt kahte lapse ja isa 3- või 5-tunnist kohtumisi, mida ei saa pidada lapse jaoks ülemäära kurnavateks. Kohtumiste asendamine võib mõjutada küll lapse ema päeva/nädalakava, kuid kui kohus peaks võimaldama lapse ja isa kohtumistel osaleda ema asemel ka ema määratud lähedasel isikul, siis ema saaks laupäevaste kohtumiste ajal tegeleda endale sobivate toimetustega ja laps saaks kohtuda isaga, et säilitada sidet ka isaga. Lapse esindaja toetab taotlust, et kui lapse ja isa esmaspäevane kohtumine jääb ära, siis ei asendataks seda laupäevase pika kohtumisega. Samuti on mõistlik ja ka lapse huvides määruskaebuse palvepunktis 2.5. toodu, et kui lapsest tuleneval põhjusel jääb kohtumine ära, tuleb emal sellest isa teavitada e-posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 tundi enne kohtumist.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on ema vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt suhtluskorra punktide 3, 4, 5 ja 8 osas,
s.o lapse ja isa laupäevaste kokkusaamiste, asenduskohtumiste ning kokkusaamise ärajäämisest teavitamise korra osas ja osas, millega maakohus määras, et kui emal ei ole võimalik lapse ja isa kokkusaamiste juures viibida, toimuvad lapse ja isa kokkusaamised kolmanda isiku juuresolekuta. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
14.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb muuta maakohtu määruse punkte 3, 4, 5 ja 8 laupäevaste kohtumiste arvu ja toimumise aja, asenduskohtumiste toimumise aja ning kohtumiste ärajäämisest teavitamise korra osas ja reguleerida olukorda, kus ema ei saa kohtumise juures viibida. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 1 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113- 14, p 28).
16.Vastavalt maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorrale kohtuvad isa ja laps igal esmaspäeval kell 17.00-19.00 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses ning lisaks iga paarisnädala laupäeval kell 10.00-16.00 isa elukohas. Ema on määruskaebuses palunud muuta suhtluskorda laupäevaste kohtumiste osas selliselt, et isa ja laps kohtuvad iga kuu esimesel paarisnädala laupäeval kell 11.00-16.00 isa elukohas. Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00ni. Ema on toonud määruskaebuses esile, et laps ärkab nädalavahetustel ca 8.30 ning sõit ema elukohast Tabasalust isa elukohta Viimsisse võtab ca 1 tunni ning laps vajab enne sõitu aega pesemiseks, söömiseks ja riietumiseks. Samuti tõi ema esile, et kohtumistel on tulnud ette, et laps ei jää isa juures lõunaunne, misjärel on ta uinunud pärast seda koju sõites autos ning see omakorda mõjutab õhtul magama jäämist ja tema ööune kestust. Eelnevat arvestades peaks ema hinnangul sisaldama suhtluskord tingimust, et seni kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kuni 14.00-ni. Laupäevase kohtumise kestvusega seotud muudatusi on toetanud ka lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutused. Viimsi Vallavalitsus on toonud sealjuures esile, et lapse ja isa vahelise kohtumise kvaliteet ei sõltu ajaliselt selle pikkusest, vaid sellest, kas see toimub lapse jaoks sobival ajal, mil ta on puhanud, rahulik ja võimeline kontaktiks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades lapse päevakava ning vahemaad ema ja isa elukohtade vahel, on põhjendatud muuta kohtumise algusaega 1 tunni võrra hilisemaks. Viidatud muudatus aitab vältida kiirustamist isaga kohtumise eel ning loob seeläbi ka paremad eeldused isa ja lapse vaheliseks suhtluseks. Samuti on põhjendatud täpsustada suhtluskorda lapse lõunaunega seonduvalt. Olukorras, kus laps isa juures ei uinu, on lapse huvides põhjendatud lõpetada kohtumine varem, et lapsel oleks võimalik magada lõunaund mõistlikul ajal kodus, et uinaku ära jäämine või selle edasilükkumine ei mõjutaks oluliselt tema päevakava. Viidatud suhtluskorra täpsustus puudutab kohtumisi üksnes kuni ajani, mil laps vajab lõunast uinakut.
17.Ema on määruskaebuses palunud vähendada isa ja lapse vaheliste laupäevaste kohtumiste arvu kahelt korralt ühe korrani kuus. Ema arvates tuleks suhtluskorra määramisel arvestada ka sellega, milline koormus langeb seoses isa ja lapse kokkusaamiste korraldamise ja toimumisega temale, kuna ema korraldab lapse transpordi ja viibib kohtumiste juures. Lisaks on ema toonud 23.03.2026 seisukohas esile, et maakohtu määruse tegemise järgselt on mitmed isa ja lapse vahelised kohtumised jäänud ära isast tulenevatel põhjustel ning määratud sagedusega kokkusaamisi ei ole toimunud. Sealjuures on ema viinud lapse isa elukohta kohtumisele, kuid isa ei olnud kodus. Ema hinnangul ei ole lapse huvides, kui nad peavad olema valmis üle nädala nädalavahetusel toimuvateks kokkusaamisteks, kuid need kokkusaamised võivad jääda isast tulenevalt sageli ära. Kohtumiste ärajäämine mõjutab ema ja lapse elukorraldust ning on tekitanud lapses segadust ja arusaamatust. Arvestades eeltoodut ning seda, et suhtluskorra järgi saavad isa ja laps kohtuda regulaarselt esmaspäeviti, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud reguleerida laupäevaste kohtumiste arvu selliselt, et need toimuvad iga kuu esimesel paarisnädala laupäeval. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab ka selline suhtlemise sagedus hoida lapse isiklikke suhteid lahuselava vanemaga.
18.Maakohus reguleeris kohtumiste asendamist vaidlustatud määruse punktis 4 selliselt, et kui lapse ja isa kohtumine jääb ära lapse haigusest tuleneval põhjusel, kohtuvad isa ja laps lapse tervenemisele järgneval paaritu nädala laupäeval kell 10.00-16.00 isa elukohas ning ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine. Ema ei nõustu sellega, et lapse haigestumise tõttu mistahes ära jäänud kohtumine asendatakse kuuetunnise laupäevase kohtumisega lapse tervenemisele järgneval laupäeval, mil laps peaks tavapärase suhtluskorra järgi olema emaga. Selline kohtumiste asendamise kord ei võimalda emal lapsega pikaajalisi plaane teha või siis peab ema olema alati valmis neid muutma. Ema leiab, et esmaspäevased kohtumised võiks asendada samal ajal toimuva videokõnega või alternatiivselt lapse tervenemise järgsel teisipäeval kella 18.00 kuni 19.30 Tabasalus või Tiskres mänguväljakul või Rocca al Mare keskuses toimuva kokkusaamisega ning laupäevase kohtumise asendada lapse tervenemisele järgneval paarisnädala laupäeval kell 11.00-16.00 isa elukohas toimuva kohtumisega. Ringkonnakohus leiab, et lapse haigestumise tõttu ära jäänud esmaspäevast kohtumist ei ole põhjendatud asendada samal ajal toimuva videokõnega, kuna laps ei pruugi olla haiguse tõttu valmis videokõnes osalema. Samuti ei saa seda pidada samaväärseks isa ja lapse vahetu kohtumisega. Kohtumise asendamine lapse tervenemisele järgneval teisipäeva õhtul toimuva kohtumisega võib lapsele olla koormav, kuna sellisel juhul toimuks kohtumine mänguväljakul või kaubanduskeskuses peale lasteaiapäeva kahel õhtul järjest. Võttes arvesse, et ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osas, milles laupäevased kohtumised toimuvad kord kuus, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud asendada vajadusel ka esmaspäevane lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumine nädalavahetusel toimuva asenduskohtumisega. Eeltoodut arvestades muudab ringkonnakohus asenduskohtumist reguleerivat suhtluskorra punkti selliselt, et lapse haiguse tõttu ärajäänud kohtumine toimub lapse tervenemisele järgneval paarisnädala laupäeval kell 11.00-16.00 isa elukohas (asenduskohtumine). Seni, kuni laps magab igapäevaselt lõunaund, kestab isa ja lapse kohtumine juhul, kui laps ei jää isa juures lõunaunne, kella 14.00-ni. Kui lapse tervenemisele järgnev paarisnädala laupäev langeb kuu esimesele paarisnädala laupäevale, toimub asenduskohtumine sellest järgmisel paarisnädala laupäeval. Asenduskohtumine ei mõjuta kindlaks määratud suhtlemise korda. Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt üks asenduskohtumine. Ringkonnakohus leiab, et selliselt on ka emal võimalik planeerida ette lapsega ühiseid tegevusi paaritutel nädalavahetustel.
19.Maakohus sätestas suhtluskorra punktis 5, et kui lapsest tuleneval põhjusel jääb kohtumine ära, tuleb emal sellest isa teavitada e-posti teel kohtumisele eelneval päeval, hiljemalt kell 20.00. Lapse isal on õigus küsida lapse haigestumise kohta arstitõendit, kui lapse haigestumine ei nähtu digiloost. Lapse tervenemisest tuleb emal lapse isa teavitada esimesel võimalusel e-posti teel. Ema on palunud osaliselt vastavat punkti muuta ning reguleerida, et emal tuleb teavitada isa lapse haigestumisest e-posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 tundi enne kohtumist. Ema on selgitanud, et teavitamise kord peaks olema paindlikum, kuna laps võib haigestuda ka hiljem kui isa ja lapse kohtumisele eelneval päeval kell 20.00, sh kohtumise päevale eelneval ööl. Isa on toonud esile, et tema jaoks on oluline võimalikult varakult ette teada, kas kohtumine toimub või mitte ning ilma kindlat kellaaega määramata võib ema jätta isa teavitamise tahtlikult viimasele minutile. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu arvates põhjendatud reguleerida, et emal tuleb isa lapse haigestumisest teavitada eelneval päeval hiljemalt kell 20.00 ning kui laps haigestub hiljem, tuleb emal teavitada isa esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks tundi enne kokkulepitud kohtumise algust.
20.Maakohus reguleeris määruse p-s 7, et lapse ja isa kõigi kohtumiste juures on õigus viibida lapse emal ning määruse p-s 8, et kui emal ei ole võimalik kohtumise juures viibida, toimub kohtumine ilma kolmanda isiku juuresolekuta. Ema on määruskaebuses leidnud, et kui temal ei ole võimalik lapse ja isa kohtumise juures viibida, peaks lapse huvides viibima kohtumise juures tema poolt määratud lapsele lähedane isik. Seejuures on ema nõus välistama lapse emapoolse vanaema Q, kellega isal on esinenud konflikte. Seda, et kohtumiste juures viibiks kolmas isik, on vajalikuks pidanud ka eestkosteasutused ning lapsele määratud esindaja. Ringkonnakohus leiab, et vastavas osas on ema määruskaebus põhjendatud. Menetluses teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi aktist nr 2024-45 nähtuvalt on isal vaimse tervise probleemid ning episoodide esinemisel võib isal olla raske lapsevanema rolli täita. Samuti võib häire ägenemisel esineda last ohustav käitumine. See, kuidas isa võib käituda, ei ole ette prognoositav (dtl 381). Ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on põhjendatud, et kohtumised isa ja lapse vahel saaksid toimuda ka olukorras, kus ema ei saa kohtumise juures viibida. Samas tuleb ka sel juhul tagada, et lapse heaolu ei satuks isa terviseseisundi halvenemise korral ohtu. Isa on toonud esile, et ta ei ole kohustatud lubama võõraid isikuid oma koju ning on pakkunud välja, et kohtumiste juures võiks viibida lapse isapoolne vanaema. Ema on 05.03.2025 toimunud ärakuulamisel avaldanud, et tal puudub lapse isapoolse vanaema suhtes usaldus ning vanaema ei jaga emaga olulist infot, mistõttu ei saaks selleks kolmandaks isikuks määrata lapse isapoolset vanaema. Määruskaebusest nähtuvalt on ema ise valmis leidma lapsele lähedase isiku, kes saaks vajadusel tema asemel kohtumiste juures viibida. Ema on toonud menetluses esile, et selliseks isikuks võiks olla näiteks tema õde või lapsehoidja.
20.1.Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eeltoodust ning arvestades lapse praegust vanust, on lapse huvides põhjendatud reguleerida, et olukorras, kus emal ei ole võimalik kohtumiste juures viibida, on kohtumistel õigus viibida ema poolt määratud lapsele lähedasel isikul (välja arvatud Ql). Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka seda, et laupäevane kohtumine (sh asenduskohtumine) toimub suhtluskorra järgi isa elukohas, mistõttu ei saa kohtumise juurde määrata isikuid, keda isa ei ole nõus enda elukohta lubama. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt reguleerida, et olukorras, kus isa ei nõustu laupäevase kohtumise ajal ema või tema poolt määratud isikut enda elukohta lubama, toimub kohtumine vahemikus 11.00-14.00 Viimsis või Tallinnas mängutoas või mänguväljakul.
21.Ülaltoodust tulenevalt kuulub ema määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei ole vaja muuta. Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.