Võlaõigus

139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 2 (13)

10.03.2031 10.04.2031 10.05.2031 10.06.2031 10.07.2031 10.08.2031 10.09.2031 10.10.2031 10.11.2031 10.12.2031 10.01.2032 10.02.2032 10.03.2032 10.04.2032 10.05.2032 10.06.2032 10.07.2032 10.08.2032 10.09.2032 10.10.2032 10.11.2032 10.12.2032 10.01.2033 10.02.2033 10.03.2033 10.04.2033 10.05.2033 10.06.2033 10.07.2033 10.08.2033 10.09.2033 10.10.2033 10.11.2033 10.12.2033 10.01.2034 10.02.2034

139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 138,68

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

kohustusteks 288 eurot ning lisas elatusmiinimumi 338,20 eurot (kokku 626,20 eurot). Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Kostja vastuväited

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5 (13)

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 9,19% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 16.02.2024 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 52,08%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 9,84% (arvestades, et laenusumma oli 14 900 eurot; lepingutasu 149 eurot, intressimäär 9,19% aastas; osamakseid 121). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-2113098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

Hageja hinnangul järgis ta vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja arvestas kostja sissetulekuks 1365 eurot, kohustusteks 288 eurot ning lisas elatusmiinimumi 338,20 eurot (kokku 626,20 eurot). Hageja esitas kohtule tõendina kostja pangakonto väljavõtte perioodi 08.08.2023–15.02.2024 kohta. Konto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu suurused olid 2023. aasta augustis 1406,86 eurot, septembris 1328,83 eurot, oktoobris 1391,02 eurot, novembris 1362,22 eurot, detsembris 1366,44 eurot ning 2024. aasta jaanuaris 1680,19 eurot ja veebruaris 1040,87 eurot. Eeltoodud kuude keskmine töötasu suurus on 1368,06 eurot kuus. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal kaks alaealist last, kelle osas eeldatakse, et nende vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses sätestatud elatise 1⁄2 miinimummäär, s.o 2024. aastal lepingu sõlmimise ajal kahele lapsele kokku 481,61 eurot kuus (s.o kostjale langev osa; 260,33 ja 221,28). Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas laenutaotluses ülalpeetavate arvuks 0. Arvestades, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad ülekanded lastele, siis tuli hagejal välja selgitada, mis väljaminekutega on tegemist. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). Praegusel juhul ei nähtu, et hageja oleks kontrollinud teavet kostja ülalpeetavate kohta või teinud selleks mõistlikke pingutusi. Konto väljavõttest nähtub et kostjal olid igakuised laenukohustused AS-i LHV Finance ees summas 287,73 eurot kuus. Perioodil 2023. aasta septembrist kuni 2024. aasta jaanuarini (täiskuud) oli kostja igakuiseks keskmiseks väljaminekus poodides 380 eurot kuus ja sularaha väljavõtmised 550 eurot kuus. Sularaha väljavõtmised vähendasid hetkega kontojääki ning kostjal ei olnud kuude lõikes püsivat finantspuhvrit. Hagejaga sõlmitud lepingu igakuised maksed olid 238,19 eurot kuus. Kuigi kostja töötasu oli näiliselt piisav, ületasid tema igakuised kogukulud reaalselt sissetulekut. Kohus märgib, et üldjuhul tuleb lähtuda tarbija tegelikest regulaarsetest (majapidamis)kuludest, mitte arvestuslikust elatusmiinimumist (vt Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23129943, p 9). Kohtu hinnangul ei saanud hageja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks hageja VÕS § 403 4 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et hageja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

kokku 868,59 eurot; põhiosa maksed perioodil 10.03.2024–10.11.2025 kokku 1307,41 eurot; lisaks 10.12.2025 põhiosa makse osaline tasumine 0,72 eurot. Kostja põhivõla suuruseks on 13 442,87 eurot, arvestades, et kostjale anti krediiti 14 751 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 11.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 363,24 eurot ja seadusjärses määras arvutatud intressivõla perioodi eest 11.11.2025– 10.04.2026 eest 119,15 eurot. Need ümberarvestuse järgsed hageja nõuded on põhjendatud ja kohus rahuldab need hageja nõuded. Hageja ümberarvestuse kohaselt on lepingu viimase osamakse tähtpäev 10.02.2034 (ümberarvestuse maksegraafiku järgi, dtl 98–100), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt (dtl 98 jj). Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole hagejale pikka aega makseid teinud, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 10.05.2026 sissenõutavaks muutunud, on (põhiosa summas 13 079,63 eurot): Maksetähtpäev 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027

Põhiosa summa 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15

10.06.2027 10.07.2027 10.08.2027 10.09.2027 10.10.2027 10.11.2027 10.12.2027 10.01.2028 10.02.2028 10.03.2028 10.04.2028 10.05.2028

139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 10 (13)

10.06.2028 10.07.2028 10.08.2028 10.09.2028 10.10.2028 10.11.2028 10.12.2028 10.01.2029 10.02.2029 10.03.2029 10.04.2029 10.05.2029 10.06.2029 10.07.2029 10.08.2029 10.09.2029 10.10.2029 10.11.2029 10.12.2029 10.01.2030 10.02.2030 10.03.2030 10.04.2030 10.05.2030 10.06.2030 10.07.2030 10.08.2030 10.09.2030 10.10.2030 10.11.2030 10.12.2030 10.01.2031 10.02.2031 10.03.2031 10.04.2031 10.05.2031 10.06.2031 10.07.2031 10.08.2031 10.09.2031 10.10.2031 10.11.2031 10.12.2031 10.01.2032 10.02.2032 10.03.2032 10.04.2032 10.05.2032 10.06.2032

139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 11 (13)

10.07.2032 10.08.2032 10.09.2032 10.10.2032 10.11.2032 10.12.2032 10.01.2033 10.02.2033 10.03.2033 10.04.2033 10.05.2033 10.06.2033 10.07.2033 10.08.2033 10.09.2033 10.10.2033 10.11.2033 10.12.2033 10.01.2034 10.02.2034

139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 139,15 138,68

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude eeltoodud graafiku järgi. Kohus märgib, et hageja taotlus näha ette, et kostja poolt ümberarvestatud maksegraafiku järgse ühe makse tasumata jätmisel muutub kogu ülejäänud kohustus viivitamata sissenõutavaks ja sundtäidetavaks, ei ole õiguslikult põhjendatud.

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 774,20 eurot.

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.