Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
7391,71 eurot Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom, vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: K L (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistungil 15.05.2026
RESOLUTSIOON
Kinnitada Bondora AS ja K Li vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
Kostja tasub punktis 1 nimetatud maksed Bondora AS arvelduskontole nr EE937700771004427510 selgitusega „11913924“.
3.Kui kostja jääb viivitusse kolme järjestikuse kompromissilepingust tuleneva maksega, on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses ning sellisel juhul on hagejal õigus arvestada tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Pooled kinnitavad, et punktis 1 nimetatud summa tasumisega on kostjal täidetud kõik lepingutest nr XXXX ja XXXX tulenevad kohustused hageja ees.
5.Tagastada Bondora AS-le pool hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõivust, s.o 229,73 eurot Bondora AS pangakontole nr EE937700771004427510. Edasikaebamise kord Kohtumäärust ei saa edasi kaevata, kuivõrd pooled avaldasid soovi loobuda kompromissi kinnitava määruse peale edasi kaebamise õigusest.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 20.05.2024 hagi ja 10.09.2025 täpsustatud hagi kostja vastu ning 19.11.2025 alternatiivse nõude. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXXX tulenev tagastamata krediidisumma 2652,83 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 447,02 eurot, lepingu haldustasu 47,04 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, lisateenuste tasu 328,77 eurot, viivis perioodi 02.04.2024-20.05.2024 eest 116,61 eurot ja viivis alates 21.05.2024 kuni tagastamata
krediidisumma (2652,83 euro) täieliku tasumiseni määras 31,62% aastas.
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXXX tulenev tagastamata krediidisumma 1908,31 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 321,41 eurot, lepingu haldustasu 33,60 eurot, viivis perioodi 02.04.2024-20.05.2024 eest 83,89 eurot ja viivis alates 21.05.2024 kuni tagastamata krediidisumma (1908,31 euro) täieliku tasumiseni määras 31,62% aastas. Alternatiivse nõudena võttis kohus menetlusse hageja nõude mõista kostjalt välja mõlema lepingu alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud osamaksed vastavalt 19.11.2025 esitatud menetlusdokumendi lisadele 3 ja 4 ning viivis seadusjärgses määras sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Lepingu XXXX alusel andis hageja kostjale laenu 2977 eurot. Lepingujärgne intressimäär oli 31,62% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuine haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingutasu 177 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. XXXX krediidi kulukuse määr oli 48,73%. Lepingu XXXX alusel andis hageja kostjale laenu 2126 eurot. Lepingujärgne intressimäär oli 31,62% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuine haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Laenulepingu XXXX krediidi kulukuse määr oli 48,67%. Laenulepingute intressimäär on märgitud eritingimuste p-s 1.20, haldustasu p-s 1.21, lepingu sõlmimise tasu p-s 1.22 ning tasumisele kuuluv kogusumma p-s 1.24. Krediidi kulukuse määr moodustubki laenupikkusest, intressimäärast, haldustasust, lepingu sõlmimise tasust. Lepingust tulenevalt lähtuvalt pooled 30-päevasest kuust ja 360- päevasest aastast. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. Lepingud on sõlmitud sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID voĩ SmartIDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt kontakttelefoni numbrile saadetud PIN-koodi. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal temaga seotud laenulepingu(te)ga, maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu aega. Hageja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.
2.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited. Kostja on laenutaotluses märkinud „elab koos vanematega“, perekonnaseisu ja ülalpeetavate arvu kostja ei deklareerinud, haridustase – keskharidus, tööandja - xxxx, tööstaaž kuni 1a, sissetulek 1100 eurot, igakuised kohustused ja elamiskulud 0 eurot. Kostja on edastanud enda pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja tegi päringu krediidiinfosse ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet (krediiditoimiku alamlehelt Bank Statrement read 257 kuni 2216). Laenulepingu sõlmimisel on võimalik esitada mitmete pankade arveldusarvete väljavõtted, vaja on esitada kindlasti selle pangakonto väljavõte, millele laekub regulaarne
sissetulek. Selle tulemusel selgus, et enne lepingu nr XXXX sõlmimist kostjal maksehäired puudusid, sissetulek oli 907,33 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, elamiskuludeks arvestas hageja 272 eurot. Laenulepingu XXXX igakuine makse hakkas olema 109,21 eurot. Enne lepingu nr XXXX sõlmimist olid kostjal maksehäired, mis on lõpetatud kuni 6 kuud tagasi, sissetulek 443,19 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, elamiskuludeks arvestas hageja 250 eurot, kehtivate Bondora laenude kuumaksed 114 eurot (20.05.2025 hagis, et 109,21 eurot). Laenulepingu XXXX igakuine makse hakkas olema 78,01 eurot.
2.3.Kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse 27.12.2023, st alates sellest ajast ei ole kostja kordagi tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Kostja tasus 2023.a detsembris osalise makse võlgnevuse katteks ning jättis tasumata 2024.a jaanuari, veebruari ning märtsi maksed täielikult. Hageja on hoiatanud lepingute ülesütlemisest kostjat 28. veebruaril 2024.a ning on öelnud lepingud üles 1. aprillil 2024.a. Ülesütlemishoiatusega andis hageja täiendava 30-päevase tähtaja vula tasumiseks.
2.4.Laenulepingu XXXX osas on tehtud põhiosa katteks makseid kokku 324,17 eurot, mis tähendab, et laenulepingu põhiosa jääk on 2652,83 eurot (2977-324,17). XXXX on intressinõude jääk 447,02 eurot, mis moodustub perioodil 26.09.2023-27.03.2024 sissenõutavaks muutunud intressist kokku 552,42 eurot. Kuivõrd kostja on 27.12.2023 tasunud intressinõude katteks 105,4 eurot, on intressijääk 447,02 eurot. Kostja on jätnud perioodil 26.01.2024 kuni 27.03.2024 tasumata igakuise haldustasu 15,68 eurot, mis on arvestatuna 3 kuu eest on kokku 47,04 eurot. Kokku tuli kostjal lepingu nr XXXX alusel tasuda perioodil 26.09.2023-27.03.2024 lepingu haldustasu 109,27, kostja on tasunud 62,23 eurot selle katteks, järelikult on jääk 47,04 eurot. Lepingu ülesütlemisel 01.04.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 4,77 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja viivist põhivõlalt 2652,83 eurolt. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamist 10 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 28.01.2024 ja 01.01.2024.
2.5.Laenulepingu XXXX osas on tehtud põhiosa katteks makseid kokku 217,69 eurot, mis tähendab, et laenulepingu põhiosa jääk on 1908,31 eurot (2126-1908,31). XXXX on intressinõude jääk 321,41 eurot, mis moodustub perioodil 26.09.2023-27.03.2024 sissenõutavaks muutunud intressist kogusummas 397,39 eurot. Kuivõrd kostja on 27.12.2023 tasunud intressinõude katteks 75,98 eurot, on intressijääk 321,41 eurot. Kostja on perioodil 26.01.2024 kuni 27.03.2024 jätnud tasumata igakuise haldustasu 11,2 eurot, mis on arvestatuna 3 kuu eest on kokku 33,6 eurot. Kokku tuli lepingu nr XXXX alusel tasuda perioodil 26.09.2023-27.03.2024 lepingu haldustasu 78,05, kostja on tasunud 44,45 eurot, järelikult on jääk 33,6 eurot. Lepingu ülesütlemisel 01.04.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3,44 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja viivist põhivõlalt 1908,31 eurolt.
2.6.Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Hinnakiri on kättesaadav ka hageja veebilehel, https://www.bondora.ee/bondorast/hinnakiri.
Ülaltoodust lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud tellitud lisateenuste eest tasumata perioodil 27.01.2023 - 28.08.2023, so 8 kuud. Seega on tekkinud võlgnevus 223,84 eurot. Alates 27.09.2023 kuni 27.03.2024 on kostja jätkanud üksnes B Secure lisateenusega (summas 14,99 eurot). Seega on tekkinud võlgnevus 104,93 eurot. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 328,77 eurot.
2.7.Hageja määras maksed uuesti tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 ja esitas alternatiivse nõude puhuks, kus kohus hindab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei ole tõendatud. Alternatiivse nõude korral hageja: (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (st väljastatud krediidisumma) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka mitte seadusjärgset ning (iii) nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses (s.o VÕS § 113 lg 1 ls 2) määras viivist. Hageja märgib, et ka uuesti määratud maksete puhul olid lepingud kehtivalt üles öeldud 01.04.2024 (vt hagi lisa 5 – ülesütlemisavaldus), sest ka uuesti määratud maksete korral kostja oli jätnud tegemata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed. Kostja kõigi lepingute puhul jättis tasumata 2023 aasta detsembrikuu ja 2024. aasta jaanuarikuu, veebruarikuu ja märtsikuu osamaksed. Hageja määras tagasimaksed uuesti kahel korral, teisel korral lähtudes kohtu poolt antud juhistest.
3.Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud (15.01.2025 ja 02.12.2025 kättetoimetamisportaalis). Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 15.05.2026 võtsid osa hageja ja kostja.
4.Menetluse vältel oli kohus andnud kahel korral hagejale ka tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks (millele hageja kirjalikult ei vastanud):
4.1.01.04.2025 selgitas kohus hagejale (dtl 286), et hageja selgitustest nähtuvalt ei ole krediidiandja enne laenu väljastamist kontrollinud tarbija regulaarsete kulude, sh majapidamiskulude ja finantskohustuste suurust. Eeltoodut pole võimalik kindlaks teha ilma küsitud pangakonto väljavõtet analüüsimata. Pole esitatud pangakontolt nähtuvate kulude analüüsi, mille põhjal saaks kohus tuvastada, et krediidiandja veendumus oli põhjendatud krediidivõime osas (st regulaarsete igakuiste kohustuste osas); kohtu ette pole toodud asjaolusid, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust; kohtu ette pole toodud asjaolusid, et oleks kontrollitud teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid, väljavõtteid laenujäägi kohta. Kohus andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks.
4.2.29.10.2025 andis kohus hagejale tähtaja ja palus selgitada, kuidas hageja veendus selles, et kostjal veel 2022. a jaanuaris olemas olnud kohustused Bondora, Inbank ASi, Fresh Finance OÜ, BB Finance OÜ, Esto ASi ees ning detsembris 2021 lisaks eeltoodule olemas olnud kohustused Placet Group OÜ ja Ferratum Bank Plc ees olid 2022. a aprilliks lõppenud ning kohtuistungil selgitada, milline tõend seda veendumust ka tõendab. Samuti palus kohus hagejal selgitada, millisest allikast (konkreetne ettevõte) saadud tulu (milline tulu liik) arvestas hageja kostja püsiva sissetulekuallikana, mille alusel hageja arvestas kostja keskmise sissetuleku. Kohus juhtis tähelepanu, et lõppenud töösuhtest saadud sissetulekut ei ole kohane arvestada edasiulatuvalt püsiva sissetuleku suuruse hindamisel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kostja kinnitas kohtuistungil, et on sõlminud hagejaga nõude aluseks olevad lepingud ning saanud ühe lepingu alusel 2800 eurot ja teise lepingu alusel 2000 eurot. Hageja tegi istungil ettepaneku lahendada asi kompromissiga. Hageja pakkus välja, et kostja tasub hagejale kokku 4100 eurot kahest lepingust tulenevate kohustuste ja käesoleva tsiviilasja
menetluskulude katteks 4 aasta jooksul igakuiste osamaksetena.
6.Kohus arutas pooltega 4100 euro kujunemist. Hageja selgitas, et selle summa sisse on arvestatud kahe lepingu põhivõlg kokku 2471,56 eurot, viivis 41,36 eurot, 1260 eurot hageja õigusabikulusid ja 332,5 eurot riigilõivu (koondsumma ümardatud 4100 euroni).
7.Kohus selgitas kostjale, et kui kohus lahendaks asja otsusega, siis hindaks kohus hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Ning juhul, kui kohus asuks seisukohale, et hageja on seda kohustust rikkunud, tuleks kostjalt välja mõista võlg vastavalt hageja poolt esitatud nõude ümberarvestusele. Hageja väitel on kostja lepingu nr XXXX katteks kokku teinud makseid 1404,04 eurot ja lepingu nr XXXX katteks kokku 924,40 eurot. Hageja esitas kohtule alternatiivsed tagasimaksete uuesti määramise graafikud (dtl 351 ja 353) vastavalt kohtu poolt antud juhistele. Intressi seadusjärgses määras uuesti määratud tagasimaksed ei sisalda (see ei olnud kohtu poolt antud juhis, vaid hageja enda valik; hagejal olnuks seaduse järgi õigus lisada maksegraafikusse ka intress seadusjärgse intressimäära alusel). Lepingu nr XXXX puhul määras hageja uuesti 60 makset perioodile 12.05.2022 – 12.04.2027 46,67 eurot kuus (viimane makse 46,66 eurot), mis teeb kokku 2800,19 eurot. Lepingu nr XXXX puhul määras hageja uuesti 60 makset perioodile 13.06.2022 – 12.05.2027 33,33 eurot kuus (viimane makse 33,53 eurot), mis teeb kokku 2000 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu uuesti määratud maksete katteks, oleks kostjal lepingu nr XXXX alusel 1404,04 euro arvel tasutud kuni 14.10.2024 osamakseteni ning osaliselt 12.11.2024 osamakse 3,94 euro ulatuses. Tasumata on kostjal alates 12.11.2024 osamaksest summas 42,73 eurot ja edasi. Lepingu nr XXXX alusel oleks kostjal 924,40 euro arvel tasutud kuni 12.08.2024 osamakseteni ning osaliselt 12.09.2024 osamakse 24,49 euro ulatuses. Tasumata on kostjal alates 12.09.2024 osamaksest summas 8,84 eurot ja edasi. Eeltoodu kohaselt tulnuks kostja maksta koheselt sissenõutavaks muutunud põhivõlg (882,79 + 675,44 =) 1558,23 eurot ning edasiulatuvate maksetena ca aasta jooksul ca 80 eurot kuus kokku (513,17 + 400,16=) 913,33 eurot põhivõlga. Lisaks oleks arvestatud sissenõutavaks muutunud kuid tasumata summadelt viivist seadusjärgse viivisemäära alusel (mis praegu on 10,15% aastas). Täitemenetluses oleks lisandunud täituritasu (nt 1500-eurose nõude pealt 300 eurot). Samuti selgitas kohus seaduse reegleid menetluskulude suuruse hindamise ja jaotuse kohta.
8.Kohus arutas kostjaga läbi ka kostja sissetuleku ja suutlikkuse võetavat igakuist kohustust maksta ning selgitas tagajärgi, kui kostja kompromissiga võetavat kohustust ei täida. Kohus veendus, et kostja mõistis kohtu poolt antud selgitusi (kostja arvutas ja ise kaasa). Kostja kinnitas, et soovib sõlmida eeltoodud summale maksegraafiku 4 aasta peale.
9.Kuivõrd kompromissi summa sisaldas üksnes lepingutest tulenevat põhivõlga, mis oli arvestatud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, ilma seadusjärgse intressita ja väikeses ulatuses seadusjärgses määras viivistega, puudub vajadus viia läbi täiemahulist vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise hindamist. Kohus arvestas, et kuigi kompromiss sisaldas hageja õigusabikulusid täies ulatuses, ei olnud hageja kasutanud seadusjärgset õigust arvestada seadusjärgses määras intressi ning viivist ei arvestata seni, kuni kostja ei jää võlgu kolme järjestikuse kompromissijärgse maksega. Seega kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul kompromiss seadusega vastuolus.
10.Kohus selgitas pooltele, et kompromissi kinnitamise kohtumäärusel on samasugune õigusjõud kui kohtuotsusel, st tegemist on täitedokumendiga. Kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumise järel ei saa hageja samadest lepingutest tulenevate nõuetega uuesti kohtusse pöörduda.
11.Riigilõivu tagastamine Pooled paluvad tagastada EE937700771004427510.
pool
tasutud
riigilõivust
Bondora
AS
kontole
nr
Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (7391,71 eurot) tasunud riigilõivu 665 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 205,54 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt 459,46 eurot. Kohus tagastab Bondora AS-le pool hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõivust, s.o 229,73 eurot määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.