lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-8457/56

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-8457/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4291
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-24-8457 T.D hagi R.B vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

339 eurot 48 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.B apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja) T.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja W.U Kostja (apellant) R.B (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata R.B taotlus määrata molekulaar-geneetiline (DNA) ekspertiis isaduse kindlakstegemiseks.
2.Jätta rahuldamata R.B taotlus määrata võlgnevuse tasumine osade kaupa.
3.Jätta R.B apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuli 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-8457 muutmata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 18.08.20262-26-10383/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20262-26-14893/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.T.D (hageja) esitas 29.05.2024 Viru Maakohtule hagi R.B (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras alates 01.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (22.09.2034) ning tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.08.2023 kuni 31.05.2024 eest 1791,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja W.U (hageja ema) ühine alaealine laps. Hageja ja tema ema elavad kostjast eraldi alates 2023. a augustist. Hageja igakuised kulud, sh tagasiulatuvalt, on 960 eurot, sh 77 eurot eluasemele, 8 eurot teleteenustele, 33 eurot sidele, 100 eurot transpordile, 25 eurot tervishoiule, 10 eurot hügieenitarvetele, 100 eurot riietele ja jalanõudele, 150 eurot toidule, 20 eurot koolitarvetele, 150 eurot reisimisele, 80 eurot meelelahutuseks ja vältimatuteks kuludeks ning 207 eurot trennile. Kostja ei andnud hagejale ajavahemikul 2023. a augustist kuni 2024. a maini piisavalt ülalpidamist. Alates 2024. a kevadest on kulud väiksemad, sest hageja ei käi kõigis trennides. Ajavahemikul august 2023 kuni märts 2024 ei viibinud hageja kostja juures üle nelja päeva kuus. 2023. a augustis oli hageja kostja juures rohkem päeval, kuid ööbis ema juures, v.a kui viibis koos kostjaga Türgis puhkusel. Osad kulud jagati kostjaga pooleks, kuid suurema osa kuludest maksis hageja ema. Alates 2023. a septembrist viis või võttis kostja hageja koolist või trennist. Hageja ööbis koolipäevadel kodus, mõnikord oli kostja juures nädalavahetusel. See oli ebaregulaarne. Alates 2024. a märtsist on hageja ja kostja suhtlemine katkenud. Hageja käis 2024. a märtsis kostja juures kolm korda, aprillis nägi kostjat viis minutit pärast trenni, mais kohtusid hageja ja kostja viimase venna sünnipäeval, kuid ei suhelnud. Hageja keeldub kostjaga kohtumistest ja tema nägemisest. Hageja palus telefoni või e-kirja teel enne hagi esitamist maksta kostjal elatist, kuid kostja ütles, et ta ei tee seda. Kostja on ajavahemikul 01.06.2024–30.06.2025 maksnud hagejale elatist kokku 1260,93 eurot. Kostja on PKS § 101 alusel arvutatud elatisest maha arvanud kostja ostetud telefoniga seotud kulud. Hageja ei kasuta seda telefoni, sest sellega oli võimalik helistada vaid vanematele ja hädaabinumbrile. Kostjal oli kontroll telefoni üle. Hageja ema ostis hagejale uue telefoni.
2.Kostja tunnistas edasiulatuvat elatise nõuet osas, millest on maha arvatud hageja telefoniga seotud kulud. Kostja tagasiulatuva elatise nõuet ei tunnistanud. Hageja vanemad osalesid

lepitusteenusel ning hageja ema ei ole kostjale varem teatanud, et tal on kostjale etteheiteid hageja ülalpidamiskulude kandmisel. Tagasiulatuva elatise nõue on kostja jaoks üllatuslik ja ebaõiglane, sest ta on hagejat vahetult ülal pidanud. Hageja viibis regulaarselt kostja juures ööbimistega ning kostja on talle asju ostnud. 2023. a augustist kuni 2024. a veebruarini ei ole kostjal hageja ees elatise võlgnevust. Samuti ei ole võlgnevust 2024. a märtsi eest, sest eelneval perioodil olid kostja kulud hagejale suuremad. Aprillis kandis hageja ema kostjale raha tagasi, öeldes, et ta ei soovi ülekandeid. Seega puudub alus tagasiulatuva elatise nõudmiseks. Kostja andis hageja emale 2024. a mais ja juunis raha lapse telefoni ja kõnede jaoks. Suvel puuduvad kulud trennidele ja koolikohustuse täitmisele. Kostja arvab elatisest maha telefoniga seotud kulud, sest tal on lapse telefoniga seotud kaheaastane leping, mida ta ei saa üles öelda. Telefonis on piiratud vaid sotsiaalmeedia kasutamist. Ajavahemikul august 2023 kuni mai 2024 tegi kostja hagejale tõendatud kulutusi 3314,65 euro ulatuses ning sel ajavahemikul oli laps kostja juures vähemalt 109 päeva. Tegelikult olid kulud vähemalt 4097,97 eurot. Alates 01.06.2024 on kostja maksnud elatist 1260,93 eurot ning lisaks telefoni eest 293,75 eurot, s.o kokku 1554,68 eurot. Ajavahemikul 14.05.2024–04.11.2024 oli kostja töötu. Kostja mõistab, et tal on tekkinud elatise võlgnevus alates 01.06.2024 ja ta palub maksegraafikut võla tasumiseks. Kostja esitas 27.06.2025 taotluse viia läbi ekspertiis isaduse kindlakstegemiseks. Kuna elatise näol on tegemist pikaajalise kohustusega, vajab see juriidilist selgust.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 14. juuli 2025. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 823,89 eurot ajavahemiku 01.08.2023–31.05.2024 eest, sissenõutavaks muutunud elatise 2823,23 eurot ajavahemiku 01.06.2024–31.07.2025 eest ning alates 01.08.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (22.09.2034) igakuise elatise 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja ema nimetatud pangakontole selgitusega „T.D elatis 01.08.2023–31.07.2025”. Igakuine elatis tuleb tasuda pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „T.D elatis” ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Maakohus keeldus vastu võtmast ja tagastas kostjale 15.07.2024 esitatud pildid ja videod ning korduvad tõendid. Maakohus jättis rahuldamata kostja 27.06.2025. a taotluse ekspertiisi tegemiseks. Maakohus jättis kostja taotluse tõendi kogumiseks (molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemiseks isaduse kohta) rahuldamata. Sellisel tõendil ei ole asja lahendamisel tähtsust (vrdl TsMS § 238 lg 1). Ülalpidamiskohustuse aluseks on põlvnemine (PKS § 82, § 96 lg 1). Hageja põlvnemine kostjast on toimunud isaduse omaksvõtuga (PKS § 84 lg 1 p 2). Kostja isaduses vaidlus puudub. Kostja ei ole isadust vaidlustanud PKS § 91 lg 1 mõistes ega vastuhagi esitanud. Kostja ei ole ka oma varasemates avaldustes välja toonud asjaolusid, misjärel kohus oleks sellise vastuhagi esitamise võimalusi pidanud kostjale selgitama. Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Hageja on kostja alaealine laps (vt sünnitõend, dtl 10). Pooled vaidlevad selle üle, kui palju aega oli hageja kostjaga koos ajavahemikul 01.08.2023–28.02.2024 ja mis ulatuses tegi kostja hagejale kulutusi ning mis ulatuses saab neid asjaolusid arvestada elatise vähendamisel alla miinimummäära. Samas

puudub vaidlus, et hageja ja kostja ei ela koos. Seega võib hageja nõuda elatist raha perioodilise maksmisega. Eelduslikult vajab laps ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud kahekordse elatise miinimumsumma ulatuses. Miinimumsumma ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Kui kulud ja vajadused ületavad miinimumsummat, tuleb kulusid ja vajadusi tõendada. Hageja pole soovinud tõendada kahekordsest elatise miinimumsummast suuremaid igakuiseid kulusid. PKS § 101 arvutatud elatise miinimumsumma on hageja puhul igakuiselt 260,33 eurot ajavahemikul 01.08.2023–31.03.2024, 287,72 eurot ajavahemikul 01.04.2024–31.03.2025 ja 301,74 eurot alates 01.04.2025 (vt elatiskalkulaatori väljavõtted, dtl 714–717). Kostja ei vaidle edasiulatuvale elatisenõudele vastu, kuid peab põhjendatuks arvestada sellest maha hageja telefoniga seotud maksed 19,29–51,38 eurot kuus. Kostja sõnul maksab ta igakuiselt hageja telefoni eest ega saa lepingut üles öelda. Eelistungil täpsustas kostja, et leping on kaheaastane. Hageja ema on märkinud, et pidi hagejale uue telefoni ostma, sest kostja ostetud telefonil oli peal vanemlik kontroll ning helistada sai vaid vanematele ja hädaabinumbrile. Hageja esitatud telefoniarvetest nähtub, et hageja ema on talle telefoni ostnud 2024. a aprillis. Asjaolu, et hageja telefoniga ei saanud helistada igale numbrile ja telefon oli vanema kontrolli all, luges maakohus hageja esitatud tõendiga tõendatuks. Maakohus pidas põhjendatuks, et hageja ema pidi ostma hagejale uue telefoni ja sõlmima eraldi lepingu. Hageja on 8-aastane ning on loomulik, et ta soovib helistada ka teistele numbritele (nt vanavanematele, sõbrannadele vms). Seetõttu ei ole põhjendatud arvestada edasiulatuvast elatisest maha telefoniga seotud kulusid. Kostja ei ole välja toonud muid asjaolusid, miks peaks edasiulatuv elatis olema miinimumsummast väiksem. Maakohus rahuldas seetõttu hageja hagi elatise väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates 01.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (22.09.2034). Arvestades elatise miinimumsummade suurust sel ajavahemikul (287,72 eurot ajavahemikul 01.06.2024–31.03.2025 ja 301,74 eurot 01.04.2025–31.07.2025), tuli kostjal hagejale elatist maksta 4084,16 eurot (287,72 x 10 + 301,74 x 4 = 4084,16). Kostja on maksnud hagejale selle ajavahemiku jooksul elatist 1260,93 eurot (dtl 887). Ajavahemiku 01.06.2024– 31.07.2025 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2823,23 eurot (4084,16 - 1260,93 = 2823,23). Tagasiulatuva elatise nõude osas rahuldas maakohus hagi osaliselt. Hageja hinnangul on ajavahemiku 01.08.2023–31.05.2024 eest kostjal tema ees elatise võlgnevus 1791,55 eurot. Seejuures võib hageja tagasiulatuva elatise arvestusest järeldada, et ta on lugenud kostja poolt elatise tasumiseks ülekanded hageja ema arveldusarvele ja sularahas üle antud summad ning tagasiulatuva elatise nõue on kujunenud miinimumsumma ning üle kantud ja sularahas üle antud summade vahest. Hageja on seisukohal, et 2023. a augusti eest on kostja elatise võlgnevus 260,33 eurot. Maakohus nõustus kostjaga, et 2023. a augustis oli hageja kostja vahetul ülalpidamisel: hageja viibis kostjaga Türgis puhkusereisil ajavahemikul 08.08.2023–15.08.2023, s.o 7 ööd, kus kostja tagas hagejale eluaseme ja toidu. Samuti on kostja veetnud hagejaga aega augusti teistel päevadel, mis on kostja töögraafikut puudutavaid selgitusi arvestades võimalik, taganud talle toidu ja eluaseme ning ostnud kooliks asju ja maksnud telefoni eest 17,70 eurot. Hageja ema ja kostja on ka selgitanud, et nad kolisid alates 2023. a augustist eraldi ning leppisid kokku, et suuremad kulud jagatakse omavahel. Seega 2023. a augustikuu eest ei ole kostjal hageja ees elatise võlgnevust.

Hageja on seisukohal, et 2023. a septembri eest on kostja elatise võlgnevus 76,33 eurot. Kostja maksis sel kuul hageja emale 184 eurot. Hageja on välja toonud, et 2023. a septembris oli hageja kostja juures kahel ööl. Kuna algas kool, ööbis hageja selgituste järgi koolipäevadel kodus ning kostja juures oli nädalavahetustel. Arvestades kostja töögraafikut ja esitatud fotosid 2023. a septembri kohta, loeb kohus tõendatuks, et hageja ööbis kostja juures 09.09.– 10.09.2023 ja 22.09–23.09 (2 ööd). Lisaks kandis kostja sel kuul hageja telefonikulud 22,50 euro ulatuses, millest kohus loeb põhjendatuks paketitasu koos soodustusega ja seadmetasu 17,70 eurot. MMS-i saatmise tasu 4,80 eurot ei pea kohus põhjendatuks, arvestades, et pilte ja videoid saab saata tasuta erinevate rakenduste vahendusel. Samuti on kostja näidanud hagi vastuses ja 27.06.2025 vastusele lisatud Exceli tabel konto väljavõttes muid vabatahtlikke kulusid suures ulatuses. Arvestades esitatud tõendeid, leiab kohus, et kostja osales 2023. a septembris hageja põhjendatud vajadusi arvestades hageja ülalpidamises piisaval määral. Hageja leiab, et 2023. a oktoobri eest on kostjal elatise võlgnevus 112,88 eurot. Kostja andis sel kuul hageja emale 147,45 eurot. Arvestades hageja selgitusi, et nädala sees viibis hageja öösel kodus ja oli nädalavahetustel isaga, ööbimiste tabelit, kostja tööajagraafikut ja kostja esitatud pilte, luges maakohus tõendatuks, et 2023. a oktoobris oli hageja kostja juures 10.10.–11.10.2023, 14.10.–15.10.2023, 25.10–28.10.2023 (5 ööd). Lisaks kandis kostja hageja telefonikulud 19,94 euro ulatuses (dtl 282), ning on näidanud hagi vastuses ja 27.06.2025. a vastusele lisatud Exceli tabelis kajastatud konto väljavõttes vabatahtlikke kulutusi. Arvestades esitatud tõendeid, leidis maakohus, et kostja osales 2023. a oktoobris hageja põhjendatud vajadusi arvestades hageja ülalpidamises piisaval määral. Hageja leiab, et 2023. a novembri eest on kostjal elatise võlgnevus 198,83 eurot. Kostja andis sel kuul hageja emale 61,50 eurot. Arvestades hageja selgitusi, et nädala sees viibis hageja öösel kodus ja oli nädalavahetustel isaga, ööbimiste tabelit, kostja tööajagraafikut ja kostja esitatud pilte, loeb kohus tõendatuks, et 2023. a novembris oli hageja kostja juures 03.11.– 04.11,2023, 10.11.–12.11.2023, 20.11–21.11 (5 ööd). Lisaks kandis kostja hageja telefonikulud 19,94 euro ulatuses ning on näidanud hagi vastuses ja 27.06.2025. a vastusele lisatud Exceli tabelis kajastatud konto väljavõttes vabatahtlikke kulutusi 62,99 euro ulatuses. Arvestades esitatud tõendeid, leidis maakohus, et kostja ei osalenud 2023. a novembris hageja põhjendatud vajadusi arvestades hageja ülalpidamises piisaval määral. Maakohus leidis, et kostja elatise võlgnevus 2023. a novembri eest on 90,50 eurot [198,83 - 19,94 - 28 - 14,99 (77 : 30 x 6) - (150 : 30 x 6) = 90,50]. Maakohus arvestas hageja arvestatud elatise võlgnevusest maha hageja eelduslikud eluaseme- ja toidukulud kuuel päeval. Hageja leiab, et 2023. a detsembri eest on kostjal elatise võlgnevus 205,83 eurot. Kostja andis sel kuul hageja emale 54,50 eurot. Arvestades hageja selgitusi, et nädala sees viibis hageja öösel kodus ja oli nädalavahetustel isaga, ööbimiste tabelit, kostja tööajagraafikut ja kostja esitatud pilte, luges maakohus tõendatuks, et 2023. a detsembris oli hageja kostja juures 01.12–03.12, 08.12–09.12, 16.12–17.12, 24.12.–25.12, 29.12–30.12 (6 ööd). Lisaks kandis kostja hageja telefonikulud 20,08 euro ulatuses, millest kohus loeb põhjendatuks 19,95 eurot (dtl 340). Kostja pole näidanud Prantsusmaa mobiilile tehtud telefonikõne põhjendatust. Samuti on kostja näidanud hagi vastuses ja 27.06.2025. a vastusele lisatud Exceli tabelis kajastatud konto väljavõttes vabatahtlikke kulutusi 348,79 euro ulatuses. Arvestades esitatud tõendeid, leiab kohus, et kostja osales 2023. a detsembris hageja põhjendatud vajadusi arvestades hageja ülalpidamises piisaval määral. Hageja leiab, et 2024. a jaanuari eest on kostjal elatise võlgnevus 174,33 eurot. Kostja andis sel kuul hageja emale 86 eurot. Arvestades hageja selgitusi, et nädala sees viibis hageja öösel kodus ja oli nädalavahetustel isaga, ööbimiste tabelit, kostja tööajagraafikut ja kostja esitatud pilte, luges maakohus tõendatuks, et 2024. a jaanuaris oli hageja kostja juures 04.01.–06.01,

20.01–21.01 (3 ööd). Lisaks kandis kostja hageja telefonikulud 22,72 euro ulatuses, millest kohus luges põhjendatuks 20,28 eurot. MMS-i saatmise tasu 2,44 eurot ei pea kohus põhjendatuks, sest pilte ja videoid saab saata tasuta erinevate rakenduste vahendusel. Samuti on kostja näidanud hagi vastuses ja 27.06.2025. a vastusele lisatud Exceli tabelis kajastatud konto väljavõttes muid vabatahtlikke kulutusi 173,77 euro ulatuses. Arvestades esitatud tõendeid, leidis maakohus, et kostja ei osalenud 2024. a jaanuaris hageja põhjendatud vajadusi arvestades hageja ülalpidamises piisaval määral. Kohus leiab, et kostja elatise võlgnevus 2024. a jaanuari eest on 83,01 eurot [174,33 - 20,28 - 4,3 x 4 - 24,50 - (77 : 31 x 4) - (150 : 31 x 4) = 83,01]. Maakohus arvestas hageja arvestatud elatise võlgnevusest maha hageja eluaseme- ja toidukulud neljal päeval. Kostja kantud meelelahutusega seotud kulusid ei pea kohus põhjendatuks maha arvestada. 2024. a veebruari eest ei ole kostjal hageja ees elatise võlgnevust. Hageja leiab, et 2024. a märtsi eest on kostjal elatise võlgnevus 187,58 eurot. Kostja andis sel kuul hageja emale 72,75 eurot. Hageja selgituste kohaselt ei olnud ta sel kuul kostja juures öösel. Kohus loeb selle tõendatuks, sest menetluses on mõlemad pooled väitnud, et 2024. a märtsis hageja suhtlemine kostjaga katkes. Kostja kandis hageja telefonikulud 20,28 euro ulatuses. Samuti on kostja näidanud hagi vastuses ja 27.06.2025. a vastusele lisatud Exceli tabelis kajastatud konto väljavõttes vabatahtlikke kulutusi 51,80 euro ulatuses. Arvestades esitatud tõendeid, leiab kohus, et kostja ei osalenud 2024. a märtsis hageja põhjendatud vajadusi arvestades hageja ülalpidamises piisaval määral. Maakohus leidis, et kostja elatise võlgnevus 2024. a märtsi eest on 115,50 eurot [187,58 - 20,28 - 51,80 = 115,50]. Hageja leiab, et 2024. a aprilli ja mai eest on elatise võlg kummagi kuu eest 287,72 eurot. Maakohus luges põhjendatuks arvata nendel kuudel elatisest maha telefoniga seotud kulud 40,56 eurot (20,28 x 2 = 40,56, dtl 416–418). Kostja ei ole välja toonud, mis kulu arvel on 23,99 eurot. Seega ei ole võimalik hinnata selle põhjendatust. Elatise võlgnevus nende kuude eest on seega kummagi kuu eest 267,44 eurot (287,72 - 20,28 = 267,44). Kostja ei ole muid hagejaga seotud kulusid kandnud. Kuna kostja hageja eest midagi ei maksnud, hageja tema juures ei ööbinud, vanemal on alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja vanemad olid varem kulude kandmisest rääkinud, siis puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Eelneva põhjal rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt: ajavahemiku 01.08.2023–31.05.2024 eest 823,89 eurot (90,50 + 83,01 + 115,50 + 267,44 + 267,44 = 823,89); ajavahemiku 01.06.2024–31.07.2025 eest 2823,23 eurot (4084,16 - 1260,93 = 2823,23); alates 01.08.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (22.09.2034) igakuiselt 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohus määras TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra. Pooltel on kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni võimalik lahendada asi endiselt kompromissiga (leppida kokku tagasiulatuva ja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumises maksegraafiku alusel).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja selle täiendused, paludes tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 1.08.2023 kuni 31.05.2024 eest elatis summas 823,89 eurot, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi eest 1.06.2024 kuni 31.07.2025 eest 2823 eurot 23 senti, vähendades väljamõistetud elatist 293 euro 75 sendi võrra ning mõista kostjalt hageja kasuks välja nimetatud perioodi eest 2529,48 eurot. Kostja palub muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 6 selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 1.08.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis 250 eurot kuus. Kostja palub hinnata võlgnevuse tasumist osade kaupa. Kostja palub viia läbi molekulaar-geneetiline ekspertiis (DNA) isaduse kindlakstegemiseks. Maakohus võttis aluseks ülalpidamiskohustuse tagantjärele nõudmise, kuigi puuduvad tõendid, et kostjat oleks nõuetekohaselt teavitatud ülalpidamiskohustuse nõudest vaidlusalusel perioodil kohtuväliselt (kirja teel vms viisil). See rikub TsMS § 3-s sätestatud hea usu põhimõtet ning seab tagantjärele nõude seaduslikkuse kahtluse alla. Maakohus eiras hea tahte kulusid, kuigi kostja esitas tõendid (maksedokumendid, fotod, muud tõendid) kulutuste kohta summas vähemalt 3314,65 eurot ning teise arvutuse järgi 4097,97 eurot, mis hõlmavad toitu, riideid, lapse juures olemise aega (vähemalt 109 päeva), vaba aja tegevusi ja sidekulusid. Need kulud ületavad või on võrdväärsed seaduses sätestatud minimaalsete ülalpidamiskuludega. Elatise tagantjärele nõudmine pole seega põhjendatud. Kostjal on lapse huvides sõlmitud kahe-aastane leping mobiilseadme ja sideteenuste osas, mille eest maksab kostja regulaarselt, kuigi telefon on lapse ema valduses. Maakohus jättis need kulud arvestamata, tuginedes ema esitatud fotodele, mis ei kinnita uue telefoni ostu fakti. Kostja taotles molekulaar-geneetilist ekspertiisi (DNA) isaduse kindlakstegemiseks, mis on seaduslik ja põhjendatud ebastabiilsetes suhetes lapse emaga ning isaduse ametliku tunnustamata jätmise tõttu. Ekspertiis on vajalik, kuna kostja isadus pole juriidiliselt kinnitatud kohtu otsusega. Kostjal on objektiivsetel asjaoludel põhinevad põhjendatud kahtlused oma isaduse suhtes. Maakohus keeldus ekspertiisi määramisest ilma piisava põhjenduseta, rikkudes seeläbi kostja õigust tõe väljaselgitamiseks. Maakohus keeldus kostja esitatud fotode ja videote aktsepteerimisest, millel olid selged kuupäeva- ja kellaajamärgendid, mis kinnitavad regulaarset suhtlust ja koosviibimist lapsega augustist 2023 kuni maini 2024, kuid võttis vastu kahtlased ema esitatud fotod ilma metainformatsioonita, rikkudes seega poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Maakohus kostja tõendeid (fotosid, makseid, lepinguid) ei hinnanud. Maakohus nõudis ise hagejalt täpsustusi, tõendeid, selgitusi, tõlkeid, mida hageja ei esitanud. Sellest hoolimata tegi kohus otsuse hageja kasuks ilma objektiivse analüüsita. Kostja palub arutada võlgnevuse tasumist osade kaupa. Kostja oli töötu ajavahemikul 9.05.2024 – 04.11.2024. Alates 04.11.2024 on kostja ametlikult tööl, kuid sissetulek on alla Eesti keskmise palga.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis elatise nõude osas perioodi eest 01.08.2023–31.05.2024, et kostja kulud koosnesid valdavas osas mittehädavajalikest väljaminekutest (reisid, maiustused jms), mida ei saa lugeda lapse igapäevasteks ja vältimatuteks kuludeks. Hageja esitatud tõendid (pangaülekanded, igapäevakulud, lapse elukoht ja hooldus) kinnitasid, et laps viibis ema juures ja ema ülalpidamisel. Maakohus arvestas tõendeid õigesti. Elatise nõude osas ajavahemiku eest 01.06.2024–31.07.2025 leidis hageja, et tegelikult tasusid telefoni eest mõlemad vanemad kuni märtsini 2025. Pärast seda ostis hageja ema

lapsele uue telefoni, kuna kostja poolt hallatud number oli blokeeritud. Sellest hetkest ei ole põhjendatud kostja väited telefoniga seotud kulutuste osas. Lisaks soetas hageja ema lapsele ka tahvelarvuti ja internetipaketi, mis olid vajalikud õppe ja suhtlemise jaoks. Kostja esitatud arvetest ei selgu eraldi lapse telefoni osa, kuna need on ühised nii tema enda kui lapse numbri eest. Edasiulatuva elatisenõude (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) osas leidis hageja, et kostja põhjendab oma maksevõimetust väidetava töötusega, kuid kohtule on esitatud Töötukassa andmed, samuti on tõendatud, et alates novembrist 2024 on kostja töötanud ja saanud palka, mis oli ligikaudu 1700 eurot kuus. Hageja ema sissetulek on püsivalt madalam (936 eurot kuus) ning laps on olnud juba üle pooleteise aasta täielikult hageja ema ülalpidamisel. Kostja reisid ja isiklikud kulutused ei saa olla põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostja taotlus DNA-ekspertiisi määramiseks on põhjendamatu ja vastuolus tema enda varasema käitumise ning ütlustega. Ei lapse suhtlemiskorra menetluses ega varasemalt elatise menetluses ei ole kostja kordagi väljendanud kahtlust isaduse osas. Vastupidi – ta on osalenud lapse elus ja suhelnud temaga kui isa, kuid samal ajal järjekindlalt väljendanud soovi vältida elatise maksmist. DNA-testi taotlus on ilmne katse menetlust venitada ja vastutust vältida. Kostja on paralleelselt taotlenud lapse suhtlemiskorra määramist. Kostja väited tema raskest majanduslikust olukorrast ei vasta tegelikkusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
7.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses taotluse määrata molekulaar-geneetiline (DNA) ekspertiis isaduse kindlakstegemiseks, kuivõrd maakohus on jätnud vastava taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud vastava maakohtus esitatud taotluse rahuldamata ning ringkonnakohus ei pea ka apellatsioonimenetluses põhjendatuks ekspertiisitaotlust rahuldada. Ülalpidamiskohustuse aluseks on põlvnemine (PKS § 82, § 96 lg 1) ning hageja põlvnemine kostjast on toimunud isaduse omaksvõtuga (PKS § 84 lg 1 p 2 alusel). Praegusel juhul ei ole kostja isadust vaidlustanud PKS § 91 lg 1 mõistes ega ka vastavat vastuhagi esitanud. Ringkonnakohus ei pea olukorras, kus isadus on omaks võetud PKS § 84 lg 1 p 2 alusel ja isadust pole vaidlustatud, põhjendatuks rahuldada elatise vaidluses ekspertiisi taotlust. Põhjendamatu on seejuures kostja väide, justkui peaks isadus olema tuvastatud kohtuotsusega. Lisaks nähtub kostja apellatsioonkaebusest, et kostja on osaliselt elatise maksmisega nõus, mistõttu jääb ka arusaamatuks, miks peab kostja ekspertiisi taotlemist vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja taotlus määrata molekulaar-geneetiline (DNA) ekspertiis isaduse kindlakstegemiseks rahuldamata.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
9.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Kostja tugineb sellele, et kuna hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks varem kohtuväliselt kostjalt elatist nõudnud perioodil, mis puudutab tagasiulatuvat elatist, on vastavas osas nõue hea usu põhimõttega vastuolus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et hageja, kellel on seadusest tulenevalt õigus elatist oma vanemalt nõuda, ei ole esitanud varem kohtuvälist nõuet, ei võta õigust esitada hiljem tagasiulatuva elatise nõue kohtumenetluses. Sel põhjusel pole alust maakohtu otsust ka vaidlustatud osas tühistada.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult hinnanud esitatud tõendeid ja asjaolusid ning leidnud, et osaliselt on tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Seejuures on hinnatud põhjalikult ka kostja esitatud tõendeid. Asjaolu, et maakohus ei pidanud kõiki kostja tehtud kulutusi põhjendatuks ega lugenud neid elatise katteks tasutuks, ei anna alust maakohtu lahendit selles osas tühistada. Maakohus on veenvalt põhjendanud, mis osas saab tehtud kulusid arvestada elatise katteks ja mis osas on elatise nõue tagasiulatuvalt põhjendatud. Seejuures on maakohus mõistnud välja tagasiulatuvalt elatise oluliselt väiksemas summas sellest, mida hageja taotles, arvestades just kostja tehtud kulutuste ja tõenditega.
9.3.Maakohus on hinnanud ka poolte väiteid mobiiltelefoni ja sideteenuste osas, mille osas ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu lahendi põhjendusi korrata. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust maakohtu järeldusi selles osas muuta.
9.4.Kostja heidab maakohtule ette kostja esitatud fotode ja videote mitteaktsepteerimist, kuigi need olid varustatud kuupäevade ja kellaaegadega. Samuti heidab kostja ette maakohtule seda, et kostja esitatud tõendeid pole maakohus hinnanud. Maakohus on otsuses osa tõendite vastuvõtmisest keeldumist põhjendanud, leides mh, et asjaolu, et laps viibis isaga Türgis, pole vaidluse all. Seega ei keeldunud maakohus kostja esitatud tõendite vastuvõtmisest põhjusel, et need ei tõendaks kostja soovitut, vaid põhjusel, et vastavat asjaolu pole vaja rohkem tõendada. Mh on kohtuotsusega tagastatud tõendid, mis on toimikus juba olemas. Asjas on maakohus ka kostja esitatud erinevaid muid tõendeid hinnanud, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et maakohus kostja tõendeid ei hinnanud. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuvastada asja materjale arvestades poolte võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
9.5.Ringkonnakohus ei nõustu sellega, nagu oleks maakohus teinud otsuse hageja kasuks ilma analüüsita. Maakohus palus hagejal selgitada ja täpsustada 12.06.2025. a määrusega erinevaid asjaolusid, esitada tõendeid, tõlkeid jne. Seepeale on hageja ka selgitusi ja tõendeid esitanud. Maakohus on hagi rahuldades hinnanud põhjalikult nii hageja kui kostja esitatud tõendeid, hinnanud hageja ja kostja väiteid kulutuste ja hageja kostja juures viibimise osas, seejuures on põhjalikult analüüsinud kostja poolt elatise maksmise kohustuse täitmist eraldi kuude lõikes, tuues välja konkreetsed tõendid, mille alusel järeldusteni jõudis.
10.Kostja palub arutada võlgnevuse tasumist osade kaupa, kuna kostja oli töötu ajavahemikul 9.05.2024 – 04.11.2024. Alates 04.11.2024 on kostja ametlikult tööl, kuid sissetulek on alla Eesti keskmise palga. Ringkonnakohus mõistab kostja soovi taotlusena määrata kindlaks täitmise kord TsMS § 445 lg 1 järgi. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline taotluse rahuldamine on mõistlik ega kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus hageja nõue on sissenõutav, ei ole pelgalt kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel aluseks hageja nõude täitmise edasilükkamiseks, kuna TsMS § 445 lg 1 ei anna selleks alust (vt RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188, p 17). Kuna tasumine osade kaupa riivab paratamatult hageja huve, siis on see võimalik üksnes erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole esitanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse taotluse rahuldamiseks, mistõttu jääb kostja taotlus rahuldamata. Asjaolu, et kostja oli töötu ajavahemikul 9.05.2024 – 04.11.2024, ei anna alust määrata elatisvõla tasumist osade kaupa.
11.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja