Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2 (11)

kostjalt summas 23250,24 eurot, sõltumata sellest, et hageja on kandnud täiendavaid kulusid suuremas summas 31 802,82 eurot. Kuna hageja on tasaarvestanud 09.05.2023 osaliselt kostja deposiiti tasutud summaga osalised hageja enda kantud kulud, on hagejal õigus kostjalt saada hüvitist 15500,16 eurot. Pooled sõlmisid 2022.a. novembris suulise laolepingu (nr 12112020), millega hageja osutas kostjale laoteenust. Kostja ei kirjutanud kirjalikule lepingule alla, ent asus hageja teenust kasutama. Hageja esitas kostjale teenuse eest tasumiseks 8 arvet, kostja jäi võlgu osaliselt vaid ühe arvega nr O22-0071 28.02.2022. Teiste laoteenuste eest esitatud arvete tasumine kinnitab laoteenuste kokkulepet nr 12112020. Laoteenused hõlmasid kauba peale- ja mahalaadimise töid, tellimuste komplekteerimist, sissetuleku-, väljamineku orderite vormistamist. Kostja pidi maksma 28.02.2022 arve nr O22- 0071 järgi teenuse eest 1494,29 eurot ja jäi võlgu 1208,27 eurot. Kostja rikkus rendilepingust tulenevat rendi tasumise kohustust, kulude hüvitamise kohustust ja laolepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlga kokku 78709,07 eurot, mis koosneb rendivõlast 77500,80 eurot ja laoteenuse võlast 1208,27 eurot ning lisaks võlgneb kostja kulude hüvitise 15500,16 eurot. Hagejal on õigus nõuda rendilepingu alusel viivist 0,035% päevas ja laoteenuse lepingu järgi viivist 0,1% päevas. Viivis on hagi esitamise aja seisuga 17.08.2023 rendivõlalt 16549,13 eurot ning laoteenuse võlalt 701,62 eurot, kokku 17250,75 eurot (hagi lisa 6a, 6b). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 78709,07 eurot, kulude hüvitist 15 500,16 eurot ja kuni 17.08.2023 välja arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist17250,75 eurot; edasiulatuvalt viivist 78709,07 euro suuruselt põhinõudelt määraga 0,035% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja edasiulatuvalt viivist 15500,16 euro suuruselt kulude hüvitamise nõudelt määraga 0,1% päevas arvestatuna alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kulude hüvitamiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja väidetega (dtl 2, 445, 476). Kostja vastuväited Kostja pole hagiga nõus. Kostja ja hageja pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku rendimaksete peatamises. Hageja esitas arveid ja arvestas neilt käibemaksu pika aja jooksul selliselt, et oli tegelikult teadlik, et mingeid rendimakseid ei tehta, kuna äri seisab. Hageja ei ole tõendanud kulude hüvitamise nõuet. Esitatud tõendid ei kinnita esitatud kujul tehtud kulusid ja seda, et need oleksid kostjaga kokku lepitud. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal on rendivõlgnevuse osas siiski kohustus hageja ees, palub kostja seda vähendada miinimumini. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte 3 (11)

majanduslikku seisundit. Hageja esitatud tõendid ei tõenda laoteenuse kokkulepitud tingimusi. Pole aru saada, kes milles ja mida kokku leppis ning milliseid teenuseid siis kostja tellis ja mille eest ta väidetavalt ei tasunud. Hageja seadusliku esindaja peeti läbirääkimisi ja jäi mulje, et hageja seaduslik esindaja on rendilepingu peatamisega nõus; see oleks kasvõi näiteks käibemaksu arvestuse peatanud. Viivisemäär on alusetult suur ning viib vaid hageja rikastumiseni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda (dtl 435, 475). Kohtu põhjendused Kohus märgib kohalduvad normid (I), seejärel vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja siis määrab kindlaks kulude jaotuse, suuruse ja tsiviilasja hinna (IV). I Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti, lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist, p 4 alusel lepingu üles öelda. 4 (11)

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele, § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine), lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtude. VÕS § 313 lg 1, 2 ja § 316 lg 1 p 1 alusel võib üürileandja tähtajalise lepingu erakorraliselt üles öelda (mõjuval põhjusel), kui üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega. II Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 01.12.2020 lepingu NR 81_2020/KM tähtajaga 01.12.2025 ja kostja sai lepingu p-i 1.1 järgi kasutusse lao-/tootmishoone (897m2) ning kohustus lepingu p-de 3.1, 3.3 järgi maksma asja kasutamise eest tasu (lepingus nimetatud rent) ja kõrvalkulusid. Kõrvalkuludeks on tasu elektri, prügiveo, vee - ja kanalisatsiooni, kütte eest. Need asjaolud on tõendatud ka kohtule esitatud lepinguga (dtl 20, 41). Hageja on esitatud lepinguga tõendanud, et kostja pidi maksma üüri (edaspidi ka rent) iga kuu 3229,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepinguga on tõendatud, et vastavalt selle p-le 3.5 esitab hageja järgmise kuu rendi eest arve eelmise kuu 15. kuupäeval ja maksetähtaeg on kuni jooksva kuu 30/31. kuupäevani. Lepinguga on tõendatud, et kõrvalkulude eest esitab hageja kostjale arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja kõrvalkulude tasumine toimub lepingu lisa 3 järgi (p 3.3, 3.6, lisa 3, dtl 41). Seega on poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping VÕS § 271, § 292 lg 1 järgi. III Võlg

5 (11)

Kostja väitis, et pooled sõlmisid kokkulepe rendi mittetasumiseks ehk muutsid lepingut. Lepingu p 5.1 järgi on pooltel õigus lepingut muuta kirjalikul kokkuleppel. Hageja esitas 20.10.2022 kirjaliku avalduse kostjale, millega palus kostjal rendivõla 77500,80 eurot ja kõrvalkulude võla 862,76 eurot ära tasuda 03.11.2022, vastasel korral loeb lepingu ülesöelduks (dtl 43). See kiri on kostjale e-postiga saadetud 20.10.2022 kl 14:55 (dtl 453). Kostja vastas hagejale 02.11.2022 (dtl 80), et tal ei ole vastuväiteid hageja ülesütlemise avalduses toodud võlale, mainis vaid seda, et kõrvalkulud 862,76 eurot on kirja koostamise ajaks tasutud, soovib peatada rendilepingu ja arvete väljastamise ja tegi ettepaneku lepingu peatamiseks, mitte lõpetamiseks. Hageja vastas 10.11.2022 kostjale (dtl 83), et leping on 03.11.2022 lõppenud ja ning palus tasuda kogu võla jäägi 97529,56 eurot hiljemalt 24.11.2024. Viidatud hageja kirjavahetus ei kinnita seda, et hageja oleks nõustunud kostja ettepanekuga lepingut muuta VÕS § 13 lg 1, 2 järgi muus vormis kui kirjalikult, vastupidiselt on hageja sellest keeldunud. Nii on kostja väited lepingu muutmisest tõendamata ja pole õiged. Hageja väitis, et kostja jäi võlgu renti 77500,80 eurot perioodi 17.02.2021-15.09.2022 eest. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvetega, sellel perioodil pidi kostja maksma renti kokku 77500,80 eurot (olevad arved hagiavalduse lisaks 12-31, dtl 90-109). Kostja pole tõendanud, et viidatud perioodi eest oleks rendivõlg 77500,80 eurot tasutud. Kohus märgib, et hageja on tõendanud ka ülalviidatud kostja 02.11.2022 e-kirjaga, et tal ei olnud vastuväiteid rendivõlale (kõrvalkulud 862,76 eurot on väidetavalt tasutud; hageja ei nõua seda hagis). Kuna kostja pole tõendanud, et pooled sõlmisid kokkulepe rendi mittemaksmiseks ning kostja pole ka oma 02.11.2022 kirjas rendivõla olemasolu ja suurust vaidlustanud, on hageja 20.10.2022 kirjaga ja kostja 02.11.2022 vastusega ning esitatud rendiarvetega tõendatud, et kostjal oli lepingu p 3.1 järgi kohustus tasuda ajavahemiku 17.02.2021-15.09.2022 eest renti kokku 77500,80 eurot VÕS § 76 lg 1, 2, § 271 järgi. Kostja pole tõendanud, et see on tasutud. Nii on õige ja tõendatud hageja väide, et kostja rikkus lepingust tulenevat rendi tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rendivõlga 77500,80 eurot. Kulude hüvitamise nõue Lepingu p 5.4.1 järgi on hagejal õigus leping üles öelda, kui rentnikul on tekkinud võlgnenus enam kui kahe kuu rendi ja kõrvalkulude summa ulatuses. Kohus tuvastas, et kostja jäi hagejale perioodi 17.02.2021-15.09.2022 eest võlgu renti 77500,80 eurot ja pooled ei muutnud lepingut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja 20.10.2022 e-kirjaga on tõendatud, et leping on kostjale ka kohustuse rikkumise tõttu lepingu p 5.4.1, VÕS § 195 lg 1, § 196 lg 1, 2, § 313 lg 1, 2, § 316 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 4 järgi 03.11.2022 üles öeldud. Lepingu p 5.6 sätestab, et juhul kui üks lepingu pool põhjustab lepingu ennetähtaegse lõpetamise, siis peab lepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjustanud pool maksma teisele poolele tekkinud kulud kuue kuu renditasu ulatuses kahju hüvitusena 3 (kolme) kuu rendisumma ülesöeldud rendipindadelt ja kompenseerib muud tekkinud ja tõestatud kulud kuid mitte rohkem, kui 6 (kuue) kuu rendisumma ulatuses. 6 (11)

Hageja esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest 12.11.2020 nähtub (dtl 594), et kostja töötaja I.Q on läbirääkimiste käigus selgitanud hagejale, millele peab rendipind vastama, et kostjal oleks võimalik rendipinda kasutada sihtotstarbeliseks tootmisprotsessiks. Ta teatas, et hinna sisse kuulub hageja (kirjas Teie) poolse investeeringuna kanalisatsiooniühenduse igasugune vorm, peale sadevee kanalisatsiooni; elektrivõimsus peab olema kuni 500 Am, veevoolu maht peab olema 3000m2/h; põranda katmine peab olema tehtud EPO-ga ja et kostja investeerib ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisse. Rendilepingu p 4.2 sätestab, et rentnikule on vajalikud rentniku sihtotstarbeliseks tootmisprotsessiks: 1. veevarustus min 3000 m3/h; 2. elektrivõimsuse tõstmine 500 Am-ni;

7 (11)

Hageja väitis, et pooled sõlmisid lisaks rendilepingule ka suuliselt teenuse lepingu, millega hageja osutas kostjale laoteenust. Hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja töötaja A.N 23.11.2020 kl 17:33 e-kirjaga, et saatis kostjale (I.Q e-postile) rendilepingu ja selle lisaks oli ka laoteenuse lepingu projekt koos vastava hinnakirjaga (dtl 482, 519-531, 534). Kostja vastas 24.11.2020 (dtl 533), et pole jõudnud laolepingut läbi vaadata. Kostja pole väitnud, et ta oleks laoteenuse lepingu sõlmimise ettepaneku tagasi lükanud või teatanud, et ta teenust ei soovi. Hageja väitis, et kostja kasutas hageja teenuseid ja tasus ka nende eest, jättes tasumata vaid ühe arve 28.02.2022 022-0071 1208,27 eurot (dtl 110). Hageja esitas kohtule kassa sissetuleku orderid 18, 23, 24, 25, 26 06.01.2022 ja 07.01.2022, kostja tellimused INNORD00005, INNORD00006, INNORD00007, INNORD00008, INNORD00009 ja saatelehed 2021-007, 2021-005, 2021-006, 2021-008, 2021-009 erinevate kaupade koguste kohta (15.05.2024 dokumendi lisas 5a-9e, dtl 560-591). Pooltevahelisest e-kirjavahetusest 25.10.2022 nähtub, et kostja pole vaidlustanud laoteenust ja nende maksumust, sh arves nr 022-0071 (28.02.2022, dtl 110, hagiavalduse lisa 32) märgitud teenust ja selle suurust. Nimelt kirjutas hageja 25.10.2022 e-kirjas kostjale, et kostja on tasunud laoteenuste arvete eest, osa topelt ja et kostjal jäi veel ettemaks, mida hagejal on võimalik kasutada arve 022054 järgi 6 euro tasumiseks ning vaidlusaluse arve 022-0071 (1494,29 euro) tasumiseks 217 euro ulatuses (dtl 592). Kostja vastas 25.10.2022 kl 12:18:16 (dtl 592) et ta nõustub hageja ettepanekuga arvete tasumiseks ja tasaarvelduseks nagu hageja eelnevalt välja pakkus. Eelviidatud tõenditega (e-kirjaga lepingu projekti saatmine, saatelehed, sissetulekuorderid, tellimuskirjad ja 25.10.2022 vastastikune e-kiri tasaarvestuse kohta) on hageja tõendanud, et pooled sõlmisid 2022.a. novembris suulise laoteenuse osutamise lepingu, kuna kostja on oma käitumisega (esitanud tellimused, tasunud ositi teenuse osutamise eest tasu, nõustunud tasaarvestusega) avaldanud TsÜS § 68 lg 3 mõttes tahet vastav laoteenuse leping sõlmida. Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks vaidlustanud kordagi, sealjuures ka vaidlusaluses arves nr 022-0071 toodud teenuseid, nende kogust ja hinda. Eelviidatud tõenditega ja asjaoluga, et kostja pole vaidlustanud teenuse hinda, on kohtu arvates pooled saavutatud ka kokkulepe hageja väidetud teenuse hinnas: väljamineva orderi vormistamise tasu 5 eurot, sissetuleku orderi vormistamise tasu 5 eurot, laadimise tasu lattu 3,10 eurot/t, laadimine laost välja 3,10 eurot/t ja ka viivise määras 0,1% päevas. Kuna hageja osutas kostjale laoteenust, mille eest pidi kostja tasuma, siis on poolte vahel 2022.a. novembris sõlmitud VÕS § 8 lg 1, 2, § 613 järgi käsundusleping. Hageja esitas kostjale laoteenuse arve 022-0071 28.02.2022 1494,29 eurot, mis tuli tasuda arvest nähtuvalt 07.03.2022 ning mis on tasumata 1208,27 euro ulatuses. Seega oli teenuse eest tasu maksmise tähtaeg määratud VÕS § 82 lg 2 lause järgi, mille kohaselt tuleb kohustus täita võlausaldaja poolt määratud tähtaja jooksul ja mille hageja andis kostjale esitatud arves. 25.10.2022 e-kirja kohaselt tegi hageja tasaarvestuse 217 euro ulatuses (1494,29-217=1277,29), kuid hageja väidab, et kostjal on tegelikult tasumata vaid 1208,27 eurot. Kostja ei ole pärast hageja 15.05.2024 täpsustusi mingeid vastuväiteid esitanud ega esitanud tõendeid, et märgitud summa oleks tasutud. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et õige ja tõendatud on hageja väide, et kostja rikkus laoteenuse osutamise lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Kostja vastupidised väited on seega ümber lükatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse

8 (11)

täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 621 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laoteenuse tasuvõlga 1208,27 eurot. Viivis Pooltevahelise rendilepinguga on tõendatud, p-s 7.4 leppisid pooled kokku, et rentlikul tuleb võlalt tasuda viivist 0,035% päevas. Kohus tuvastas, et laoteenuse lepingus on kokku lepitud viivise määr 0,1% päevas võlalt. Rendivõla viivis on 17.08.2023 seisuga 16549,13 eurot ja laoteenuse võlalt vastavalt 701,62 eurot (dtl 16,17, hagiavalduse lisad 6a, 6b). Kostja ei ole viivise arvestust sisuliselt vaidlustanud. Seega on viivisearvestus õige. Kostja väitis, et viivis on ebamõistlikult suur, kuid pole seda millegagi põhjendanud, miks majandus-kutsetegevuses tegutsevate ettevõtjate vahelises lepingus ei või viivise määr olla 0,035% ja 0,1% päevas. Kohtu arvates ei ole mainitud viivisemäärad ebamõistlikult suured, arvestades, et pooled tegutsevad majandus-kutsetegevuses. Kuna kohus tuvastas, et kostja on jätnud oma rendi-, kulude hüvitamise ja laoteenuse võla tasumata, rikkudes lepingutest tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, siis on ta ka kohustuste täitmisega samal ajal viivituses. Nimetatud põhjustel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi rendivõlalt viivist 17.08.2023 (hagi esitamise aeg) seisuga 16549,13 eurot ja laoteenuse võlalt vastavalt 701,62 eurot. Hagejal on õigus nõuda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi alates 18.08.2023 (hagi esitamisele järgnevast päevast) kulude hüvitamise nõudelt viivist, kuid mitte määras, milles hageja viivist sellelt hüvitiselt nõuab. Nimelt. Hageja soovib kulude hüvitise nõudelt viivist 0,1% päevas, kuid kulude hüvitist kui sellist saab hageja nõuda rendilepingu p 5.6 järgi. Seega saab hageja nõuda ka sellelt võlgnetavalt hüvitiselt viivist sama lepingu vastava p 7.4 järgi ehk 0,035% päevas mitte 0,1% päevas, kuna viimases kokkulepet pole. Seega on hageja viivisenõue osaliselt õiguslikult põhjendamata osas, milles hageja nõuab kulude hüvitise nõudelt (15500,16 eurot) edaspidist viivist 0,1% päevas. Hagejal on õigus nõuda alates 18.08.2023 kulude hüvitamise võlgnetavalt nõudelt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 76 lg 1, 2, TsMS § 367 järgi 0,035% päevas kuni võlgnetava hüvitise tasumiseni. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis punktis 2 nõudnud edasiulatuvat viivist võlalt 78709,07 eurot 0,035% päevas. Nimetatud summa koosneb rendivõlast 77500,80 eurot ja laoteenuse võlast 1208,27 eurot. Hagejal on õigus nõuda laoteenuse võlalt tegelikult viivist 0,1% päevas, kuid hageja on, arvestades resolutsiooni punktis 2 märgitut, nõudnud laoteenuse võlalt viivist edaspidi (77500,80+1208,27) hoopis 0,035% päevas. Märgitu ei riku kostja õigusi. Seega on hagejal õigus nõuda viivist muult võlgnetavalt põhivõlalt (78709,07 eurot) alates 18.08.2023 0,035% päevas VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 76 lg 1, 2, TsMS § 367 kuni selle võla tasumiseni. Kostja pole esitanud tõendeid VÕS § 113 lg 8 ja 162 järgi, mis võimaldaks viivist vähendada ja seega on tema taotlus viivise vähendamiseks alusetu.

9 (11)

Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele järgmiselt: kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 78709,07 eurot ja alates 18.08.2023 võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,035% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kulutuste hüvitist 15500,16 eurot ja alates 18.08.2023 võlgnetavalt kulude hüvitiselt viivist 0,035% päevas kuni selle tasumiseni, 17.08.2023 seisuga viivist 17250,75 eurot. TsMS § 442 lg 5 I lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tagas 24.08.2023 määrusega hagi, mis jääb käesoleva otsuse täitmist TsMS § 445 lg 5 I lause mõtte kohaselt tagama. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks on tehtud otsus ning lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et kulude hüvitiselt viivise nõudmine hagetud määras (0,1% päevas) pole põhjendatud, mis on terve nõude suhtes marginaalne ja olemuslikult tähendab, et hagi on praktiliselt terves ulatuses rahuldatud. Nimetatud kaalutlustel pole õiglane jätta osa menetluskulusid hageja kanda TsMS § 163 lg 1 mõttes ja õiglane on TsMS § 162 lg 4, § 162 lg 1,2 järgi jätta hageja ja kostja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 1, 2, § 144 p 1, 5 § 175 lg 1 järgi on menetluskuludeks lõiv, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud, lepingulise esindaja kulud. Hageja 04.09.2023 menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 23.11.2023 (kättetoimetamise portaali kaudu), 16.10.2024 nimekiri on kätte toimetatud 17.10.2024 (kättetoimetamise portaali kaudu). Hageja esitas 21.10.2024 kohtule kulude nimekirja osa õigeid lisasid ja need on kostjale kätte toimetatud 22.10.2024 (kättetoimetamise portaali kaudu). Kostjal oli õigus vastata hageja menetluskuludele 28.10.2024 (dtl 629, kohtu e-kiri). Kostja ei ole hageja kuludele vastuväiteid esitanud. Hageja arvestuse järgi on menetluskulud kokku 8957,50 eurot:  hagiavalduselt tasutud lõiv 2100 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud lõiv 70 eurot;  hagi tagamise määruse täitmisega seotud täituri kulud 100 eurot;  lepinguliste esindajate kulud kokku 6787,50 eurot (8957,50-2100-70) 53,5 tunni eest. Tunnitasu määr on 125 eurot pluss käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane ja kulud on arvestatud käibemaksuta.

10 (11)

Asjas oli esitatud hagiavaldus, tõendid, hagi tagamise avaldus, kostja vastused. Seejärel pidi hageja, tulevalt kostja vastustest ja kohtu selgitustest, täpsustama oma nõude asjaolusid ja esitama täiendavaid tõendeid. Kohus pidas 2 istungit, millest vaid ühel osales kostja. Korraldav istung kestis ligikaudu 0,5 tundi (dtl 470) ja kohtuistung ligikaudu 40 minutit (dtl 632). Kostja ei esitanud palju väiteid, kostja ei esitanud tõendeid, kuid kostja väidete tõttu pidi hageja esitama oma kõigi nõuete tõendamiseks hulgaliselt tõendeid. Hageja ei esitanud asjakohatud taotlusi ega tõendeid. Kohus leiab, et hageja esindajate töö oli korrektne ja kooskõlas asja mahuga 53,5 tunni eest (peaaegu 7 8-tunnist tööpäeva), mistõttu esindajate kulud on nõutud ulatuses põhjendatud. Lepinguliste esindajate tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Asja materjalidest nähtub, et hageja maksis lõivu hagi tagamise avalduselt ja hagiavalduselt kokku 2100 eurot ning on tasunud hagi tagamise määrusega seonduvalt täituritasu 100 eurot (ilma käibemaksuta, täitur R. Sepp ́a põhitasu väljamõistmise otsus 24.08.2023 nr 027/2023/3824, hageja konto väljavõte, dtl 392, 393). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja menetluskulud kokku 8957,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 2100 eurot, hagi tagamisega seotud kohtutäituri tasu ja kulud 100 eurot käibemaksuta ning lepinguliste esindajate kulud 6787,50 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud 8957,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ning hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlgnetavatelt kuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust, kuna need jäävad kostja kanda. TsMS § 122 lg 1, 2, 4, § 124, § 133 lg 1, 2, § 134 lg 1 järgi on käesoleva tsiviilasja hind hageja esitatud avalduse järgi 127172,60 eurot ((võlanõue 78709,07 eurot + hüvitise nõue 15500,16 eurot + viivisenõue 17250,75 eurot + edaspidine viivisenõue 10055,08 eurot (78709,07*365*0,035%) + edaspidine viivisenõue 1657,558 eurot (15500,16*365*0,1%)).

(digitaalne allkiri) Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.