lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-16744/31

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-16744/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
29.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 2019/1111Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16744

Kohtuasi

X avaldus Y vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks alaealise Q elu- ja viibimiskoha määramise osas ning hariduse küsimustes Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja (lapse ema) X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Puudutatud isik (lapse isa) Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2026 määrus muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.

2-24-16744 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 18.08.20262-26-10383/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 17.08.20262-26-14893/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 11.08.20262-26-108932/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20262-26-4492/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) avaldus Q (laps) suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ning hariduse küsimustes. Lapse ema esitas koos avaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata lapse isal asjas tehtava lahendi jõustumiseni lapse ema nõusolekuta lapse Eesti Vabariigi piiridest väljaviimise.
2.Maakohus määras lapse isale tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks. Lapse isa esitas 19.11.2024 kirjaliku seisukoha, milles palus jätta lapse ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning peatada praeguse asja menetluse lapse tagastamise taotluse lahendamise menetluse lõppemiseni.
3.Harju Maakohus peatas 20.11.2024 määrusega praeguse tsiviilasja menetluse kuni lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel algatatud lapse tagastamise menetluse lõppemiseni (tsiviilasi nr 2-24-18693).
4.Harju Maakohus rahuldas 10.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18693 lapse isa taotluse lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1111 alusel. Maakohus otsustas tagastada lapse Prantsuse Vabariiki. Maakohtu määrus jõustus 08.07.2025, kuna Riigikohus keeldus lapse ema määruskaebuse menetlusse võtmisest.
5.Maakohus uuendas 05.08.2025 määrusega tsiviilasja nr 2-24-16744 menetluse ning keeldus lapse ema avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud lapse ema kanda. Maakohtu 05.08.2025 määrus jõustus 23.08.2025.
6.Lapse isa esitas 08.08.2025 (täiendatud 29.08.2025) menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli lapse isa lepingulise esindaja toimingute ajakulu praeguses menetluses kokku 17 tundi 30 minutit, s.o kokku 4274 eurot (käibemaksuga) ja tõlkekulud 937,57 eurot (käibemaksuga). Lapse isa palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega.
7.Lapse ema vaidles lapse isa menetluskuludele vastu. Lapse ema hinnangul on lapse isa menetluskulud põhjendatud 7 tunni 20 minuti ulatuses s.o 1466,67 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Lapse ema tõi vastuväidetes esile, et lapse isa praeguses asjas 19.11.2024 esitatud seisukoht kattub sisult suures ulatuses tsiviilasjas nr 2-24-18693 12.12.2024 esitatud avalduse täiendusega. Lapse isa lepinguline esindaja koostas 19.11.2024 esitatud seisukohta

2-24-16744 15.11.2024, 18.11.2024 ja 19.11.2024. Viidatud toimingute tulemusena valmis menetlusdokument nii praeguses menetluses kui ka tsiviilasja nr 2-24-18693 menetluses. Seetõttu ei saa lapse isa nõuda sama töö eest topelt hüvitist kajastades tööd mõlema menetluse menetluskulude nimekirjas. Lapse isa esindas mõlemas menetluses sama esindaja. Seetõttu ei saa 08.11.2024 kliendiga nõupidamise ja edasise tegevuskava arutamise kulu ja 12.11.2024 kliendi saadetud tõenditega tutvumise kulu pidada üksnes tsiviilasja nr 2-24-16744 kuluks. Kui paralleelselt on käimas kaks kohtumenetlust, mis on omavahel seotud ning milles esitatu kattub, on nõupidamise sisuks mõlema kohtuasjaga seonduv ning esindaja tutvub tõenditega seoses mõlema kohtuasjaga. Kuigi suhtlus kliendiga on esindamiseks vältimatult vajalik, ei ole põhjendatud selle täies ulatuses hüvitamine avaldaja poolt. Lisaks menetlusdokumentide sisule kattuvad tsiviilasja nr 2-24-18693 12.12.2024 avalduse täienduse ja praeguses asjas 19.11.2024 esitatud seisukoha lisad, sh esitatud tõlked. Kuna lapse isal tuli praeguses menetluses esitada seisukoht üksnes esialgse õiguskaitse taotlusele, on praeguses asjas tõlkekulu tervikuna põhjendamatu ning tuleb lugeda tsiviilasja nr 2-24-18693 kuluks. Tsiviilasjas nr 2-24-18693 jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu taotleb lapse isa teises menetluses tehtud kulude hüvitamist praeguses menetluses. Seda ei saa pidada lubatavaks. Maakohtu määrus ja põhjendused

8.Harju Maakohus rahuldas 19.01.2026 määrusega lapse isa menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning määras lapse isa menetluskulude rahaliseks suuruseks 1793,34 eurot. Maakohus mõistis menetluskulud lapse emalt välja koos seadusjärgses määras viivisega.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapse isa lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot põhjendatud. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu pidas maakohus ülemääraseks leides, et praeguses menetluses esitatud seisukohti ja tõendeid on lapse isa esitanud ka tsiviilasjas nr 2-24-18693. Kuigi viidatud kohtuasi registreeriti pärast praeguse menetluse registreerimist, algatati lapseröövi menetlus juba 05.11.2024, s.o enne praeguses menetluses 06.11.2024 e-kirjaga lapse isalt seisukoha küsimist. Seega oli lapse isale juba enne praeguses asjas kohtule vastamist teada, et Eesti kohus asub menetlema ka lapse tagastamise vaidlust ning samu väiteid ja tõendeid sai lapse isa esitada ka lapse tagastamise menetluses. Lapse tagastamise menetluses jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole praeguses menetluses, kus maakohus ei lahendanud asja sisuliselt, vaid küsis lapse isalt seisukohta üksnes esialgse õiguskaitse taotlusele, põhjendatud avaldajalt lapse isa kõigi õigustoimingute kulude ja tõlkekulude väljamõistmine. Suuri tõlkekulusid oleks saanud esialgse õiguskaitse menetluses vältida, esitades kohtule esmalt võõrkeelsed tõendid ja paludes kohtul määrata tõlgete esitamiseks tähtaeg, kui kohus peab tõlkimist vajalikuks. Lisaks sellele on lapse isa kasutanud tavapärasest kallimat vandetõlgi teenust, kuigi kohus seda ei nõudnud ning tavapäraselt ka ei nõua. Neil põhjustel jättis maakohus tõendite tõlkimise kulud tervikuna lapse isa kanda ning vähendas lepingulise esindaja toimingute ajakulu. Maakohus leidis, et lapse isa lepingulise esindaja ajakulu on asja sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud 7 tunni 20 minuti ulatuses. Maakohus arvestas siinjuures, et lapse isa vastas praeguses menetluses üksnes esialgse õiguskaitse taotlusele, esitas menetluskulude nimekirja ning tutvus asja materjalide ja 05.08.2025 kohtumäärusega.
9.2.Kuna lapse isa ei ole käibemaksukohustuslane ning on seda kinnitanud, mõistis maakohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.

2-24-16744

9.3.Kokkuvõttes määras maakohus lapse isa menetluskulude rahaliseks suuruseks 1466,67 eurot (7 tundi 20 minutit × 200 eurot/h), millele lisandub käibemaks 326,67 eurot, seega on kindlaksmõistetud menetluskulud koos käibemaksuga 1793,34 eurot. Maakohus määras, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral kohustub lapse ema tasuma menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis lapse isa menetluskulud 1793,34 eurot (koos käibemaksuga) ületavas osas rahuldamata. Lapse isa palus teha uue määruse, millega rahuldada lapse isa menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tervikuna ning mõista lapse emalt lapse isa kasuks välja täiendavad menetluskulud 3418,23 eurot (koos käibemaksuga). Isa palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras viivisega.
10.1.Lapse isa pidi maakohtu menetluses oma seisukohtade kaitsmiseks esitama prantsusekeelseid tõendeid, mis tuli tõlkida TsMS § 33 lg 1 nõude täitmiseks eesti keelde. Esitatud tõendid olid asjakohased. Lapse isa ei pidanud tõendite esitamise ajal teadma, kas kohus jätkab asjas menetlust või peatab menetluse tsiviilasja nr 2-24-18693 tõttu. Lapse isa tegi kulutused tõlgetele ja õigusabile praeguses menetluses ajaliselt oluliselt varem kui tsiviilasjas nr 2-24-18693. Kuigi tsiviilasi nr 2-24-18693 oli 19.11.2024 menetlusdokumendi seisuga juba algatatud, ei olnud tõendeid ja faktiväiteid, mida lapse isa esitas tsiviilasjas nr 224-18693 kohtule 12.12.2024, praeguses menetluses 19.11.2024 seisuga olemas/esitatud. Seega olid lapse isa kulud õigusabile ja tõlgetele kronoloogiliselt tehtud esmalt praeguses menetluses, mistõttu neid saab pidada vajalikeks ja põhjendatud kuludeks.
10.2.Ekslik on maakohtu määruse p-s 17.1 toodud seisukoht, et kuna praeguses asjas küsis maakohus lapse isalt seisukohta eeskätt lapse ema esialgse õiguskaitse avaldusele, ei ole põhjendatud jätta tõlke- ja õigusabikulusid tervikuna lapse ema kanda. Lapse isa pidi arvestama võimalusega, et praegune menetlus võib edasi minna sõltumata tsiviilasjast nr 224-18693 ega saanud võtta menetluslikku riski jätta mõni oluline vastuväide ja/või tõend/selle tõlge esitamata.
10.3.Maakohus leidis, et lapse isa kasutas keskmisest kallimat tõlketeenust, kuid ei toonud täpsemalt välja, millise summa ulatuses olid tõlkekulud liiga kallid võrreldes tavapärase analoogse tõlketeenusega. Lapse isa hinnangul on Dussan tõlkebüroo arve tavapärase turuhinnaga, eriti arvestades, et lapse isal oli piiratud ajaressurss tõlgete valmimiseks. Isegi kui Dussan tõlkebüroo hind võib olla tavapärasest kõrgem, ei õigusta see tõlkekulu täielikku välja mõistmata jätmist. Kokkuvõttes jättis maakohus tõlkekulud 937,57 eurot (koos käibemaksuga) põhjendamatult kindlaks määramata ja lapse emalt välja mõistmata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele lapse ema seisukohta.
12.Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-16744

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17 ja RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).
16.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses menetluses oli õigustoimingute ajakulu ülemäärane ning maakohus on lapse isa lepingulise esindaja õigustoimingute ajakulu põhjendatud ulatuses vähendanud. Maakohus arvestas menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel siinjuures, et praeguses asjas oli vaja lahendada üksnes esialgse õiguskaitse taotlus ning lapse isa esitatud menetluse peatamise taotlust ja lapse ema avaldust sisuliselt ei lahendatud. Maakohtu otsustust toetab täiendavalt ka asjaolu, et nii praeguses menetluses, kui ka lapse tagastamise menetluses tsiviilasjas nr 224-18693 esindas lapse isa sama esindaja. Seega tegeles lapse isa esindaja korraga mõlema menetlusega ja seega sai asja sisu arvestades mõlema menetluse menetlustoiminguid korraga teha. Lapse isa tsiviilasjas nr 2-24-18693 esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et neis väljendatud seisukohad kattuvad praeguses asjas esitatud seisukohtadega (vt tsiviilasjas nr 224-16744 19.11.2024 esitatud seisukoht (dtl 91-95) lapse ema EÕK taotlusele ja tsiviilasjas nr 2-24-18693 12.12.2024 esitatud avalduse täiendus (tsiviilasja nr 2-24-18693 dtl 128-131). Seega vähendas maakohus põhjendatult praeguses menetluses lapse isa ja tema lepingulise esindaja nõupidamiste ajakulu ning dokumentide koostamise ajakulu.
17.Vastuseks lapse isa määruskaebuse väidetele, et lapse isa ei pidanud tõendite esitamise ajal teadma, kas maakohus jätkab asjas menetlust või peatab praeguse menetluse tsiviilasja nr 2-24-18693 tõttu, leiab kolleegium, et kuna lapse isa on koos vastusega lapse ema esialgse õiguskaitse taotlusele esitanud menetluse peatamise taotluse, tuginedes lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni vastavatele sätetele, ei saanud lapse isal tekkida kõhklusi, kas maakohus peatab lapse tagastamise menetluse ajaks praeguse asja menetluse. Viidatud konventsiooni artiklist 16 tulenevalt ei saa kohus lapse tagastamise menetluse ajal jätkata lapse hooldusõigusega seotud kohtuvaidlust, vaid peab selle peatama. Seega oli lapse isa praeguse menetluse käigust lapse ema esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse esitamise ajaks 19.11.2024 oma lepingulise esindaja vahendusel teadlik. Seega ei saa nõustuda lapse isa väitega, et kui ta oleks jätnud praeguses menetluses mahukad tõlked ja seisukoha esitamata, oleks ta võtnud menetlusliku riski, olulised faktid või tõendid jäävad esitamata. Maakohus küsis seisukohta üksnes esialgse õiguskaitse taotlusele, mitte põhiavaldusele.
17.1.Eelneva tõttu tuleb nõustuda maakohtuga ka tõlkekulude hüvitamata jätmise osas. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks mahukate tõlgete esitamine ning vandetõlgi

2-24-16744 kasutamine ei olnud hädavajalik. Seda eelkõige põhjusel, et toimiku materjalidest nähtuvalt oli Eesti Vabariigi Justiitsministeerium lapse isa 19.11.2024 seisukoha esitamise hetkeks maakohtule lapseröövi menetlusest juba teada andnud (vt dtl 83, Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse 18.11.2024 kiri) ning vastav kiri on samal päeval (18.11.2024) ka lapse isa lepingulisele esindajale teatavaks tehtud. Seda asjaolu arvestades võis lapse esindaja eeldada, et maakohus ei vaja lapse ema esialgse õiguskaitse ja menetluse peatamise taotluse lahendamiseks täiendavaid kaalukaid tõendeid ning nende tõlkeid, mistõttu puudus vajadus need toimikusse esitada teadmises, et maakohus algatab Justiitsministeeriumi avalduse alusel ka lapse tagastamise menetluse.

18.Kolleegium ei nõustu lapse isa väitega, et maakohus ei ole lapse isa menetluskulusid sisuliselt hinnanud. Maakohus ei pidanud lapse isa menetluskulusid üksikasjalikult analüüsima. Riigikohus on selgitanud, et väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Seda on maakohus ka teinud.
19.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuna maakohus ei ole lapse isa menetluskulusid praeguses menetluses põhjendamatult vähendanud, jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja