Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.01.2026 esitatud ning 19.01.2026 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on K V (hageja) I Vi (kostja) täisealine laps, kes õpib päevases õppevormis xxxx. Hagejal puudub iseseisev sissetulek ning seoses õpingutega ei ole tal võimalik ennast iseseisvalt ülal pidada. Hageja elab koos emaga, kes tagab eluaseme ja katab igapäevased elamiskulud, sealhulgas eluasemelaenukulud, kommunaalkulud, side- ja internetiteenused ning muud elamiskulud. Hageja kulud moodustavad aastas kokku 18 782,60 eurot, s.o 1565,20 eurot kuus. Praegu kannab kostja hageja vajadustest ainult 200 eurot kuus. Ülejäänud hageja vajadused kannab hageja ema, kelle juures hageja elab. Samuti toetab hagejat vanaema. Kuna hagejale pole teada kostja praegune sissetulek, siis hageja on seisukohal, et vähemalt 380 eurot kuus hageja vajalikest kuludest peab kandma kostja. Hageja ülalpidamisvajadused ja -kulud ei lõpe suvevaheajal ning ka sel perioodil puudub hagejal iseseisev sissetulek. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 380 eurot alates 01.01.2026 kuni 29.03.2027. Kostja vastus Kostja leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust ja pole seda rikkunud. Hageja ise küsis elatist 200 eurot. Kui hagejal oleks olnud rohkem vaja, siis oleks võinud ta seda kohe küsida või pöörduda hiljem kostja poole. Samuti oli kostja seisukohal, et hageja väljatoodud kulud on ebareaalselt suured nii koguseliselt kui esemeliselt. Vaatamata kõigele on kostja nõus tasuma elatist alates 1. veebruarist summas 300 eurot kuus. Elatist ei ole nõus maksma juunist kuni septembrini kuna hageja on täiskasvanud isik, kel on suveperioodil võimalik töötada. Kohtu põhjendused

muude väiksemate kulude osas (dtl 4-10, 14, 17, 106, 174, 182-190). Kohus selgitab, et nimetatud maksedokumendid kinnitavad üksnes kaupade maksumust teatatud ajahetkel, mitte nende konkreetset seost hagejaga. 5.2 Hageja on välja toonud igakuised kulud toidule 600 eurot (tabelis nr 25), hügieenile (s.h juuksur) aastas 1692,50 eurot, s.o kuus 141,04 eurot (tabelis nr-d 24, 33-39, 41-42, 45-47, 71-72), tervisele aastas 660 eurot, s.o kuus 55 eurot (tabelis nr 17, 43, 44), riietele ja jalanõudele aastas 3007 eurot, s.o kuus 250,58 eurot (artiklid 1-15, 18-23) ning kodutarvetele (s.h toidunõud, linad, rätikud jms) aastas 695 eurot, s.o kuus 59,72 eurot (artiklid nr 26, 54-61). Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid (s.h valuvaigistid, külmetuse leevendamine, vitamiinid) on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hageja on küll esitanud ka tõendi talle kirjutatud retseptide osas (dtl 100-101), kuid puuduvad tõendid, et antud ravimeid tuleks terve aasta tarvitada või et nendest tulenevalt oleks tema keskmine ravimikulu kallim. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist ega ka kodutarvete soetamist (s.h nt padi, lina, rätikud). Samas märgib kohus, et majanduslike võimaluste puudumisel tuleks eelistada kodutoitu (s.h ka võtta kooli kaasa) ning vältida väljas söömist ning valida ka, kust ja millise hinnaga riideid ja jalanõusid osta. Eelduslikult ei kasva hageja ka enam oma riietest ja jalanõudest välja ning seega on võimalik teatud tooteid kasutada mitu hooaega (s.h nt joped, jalanõud). Samuti on ebamõistlik kohtu hinnangul osta igal aastal suuremas koguses vooditarbeid ja rätikuid (s.h nt hagis välja toodud 2 tekki, 4 tekikotti, 4 patja, 12 voodilina, 6 padjapüüri, 12 käterätikut, 4 saunalina) ning iga aasta uusi toidunõusid. Kõiki nimetatud tooteid on võimalik pesta ning õige hoolduse korral kestavad ka padjad ja tekid rohkem kui aasta. Kohus peab eelnimetatud kulusid mõistlikuks igakuiselt kokku 520 euro ulatuses, s.h toidu-, kodu- ja hügieenitarbed 400 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, tervisekulu 40 eurot. 5.3 Hageja on välja toonud eluasemekulud, s.o kommunaalmaksed summas 150-270 eurot kuus (tabelis nr 27) ning esitanud nimetatud kulu tõendamiseks mai 2025 kommunaalarve summas 148,48 eurot, juuni 2025 arve summas 137,97 eurot, juuli 2025 arve summas 132,19 eurot ning jaanuari 2026 arve 263,92 (dtl 107-112, 122-123). Seega on tõendatud keskmiseks kommunaalkuluks ühes kuus 170,64 eurot. Kuna hageja elab emaga kahekesi, siis tuleb antud kulu jagada kahega ehk hageja põhjendatud osa moodustab sellest 85,32 eurot. Hageja on välja toonud ka veekulu summas 252 eurot, s.o 21 eurot (tabelis nr 52). Samas ei ole ühtegi tõendit nimetatud kulu osas esitatud. Seega ei pea kohus nimetatud kulu põhjendatuks. 5.4 Hageja on välja toonud kulu seoses spordiklubi kuupiletiga 65 eurot ning jalgratta hoolduse kulu aastas 100 eurot, s.o kuus 8,33 eurot (artiklid nr 16 ja 40). Kohtule on esitatud MyFitness AS-i arved täispaketi eest juuni 2025 summas 57,03 eurot, juuliseptember 2025 summades 59 eurot kuus (dtl 96-99). Samuti on esitatud OÜ xxxx arve summas 63,65 eurot seoses jalgratta hooldusega (dtl 102). Igasugune sportimine on

iseenesest kohtu hinnangul tervisele kasulik. Samas märgib kohus, et kui täisealisel ei ole majanduslikult võimalik spordiklubis osaleda, siis on võimalik spordiga tegeleda ka tasuta ja treenida kodustes tingimustes, sh on võimalik kasutada ka parkides olevaid õue jõusaale või lihtsalt käia rattaga sõitmas ja jooksmas. Kohus peab seega põhjendatuks üksnes rattaga seotud hoolduskulu 5,30 eurot kuus (63,65 eurot/12 kuuga). 5.5 Hageja on välja toonud koolikulud kokku aastas 182,80 eurot, s.o 15,23 eurot kuus (artiklid nr 62-68). Kuigi ühtegi tõendit nimetud kulu osas ei ole hageja esitanud, siis arvestades, et hageja tegeleb õppetegevusega, siis on eluliselt usutav, et kulud erinevatele koolitarvetele tekivad (s.o vihikud, kirjatarbed). Kohus peab summat 15,23 eluliselt usutavaks. 5.6 Hageja on esitanud oma nimekirjas ka kulud seoses mobiilside, interneti ja Netflixiga kokku aastas summas 1060,80 eurot, s.o 88,40 eurot kuus (nimekirjas nr-d 30, 31, 53). Kohtule on esitatud tõendina üks Telia Eesti arve summas 62,54 eurot (dtl 18) ja Elisa teenuste arve 31,46 eurot, s.h viivis 0,31 eurot (dtl 15-16). Kuna Telia Eesti arvel kajastub kaks erinevat telefoninumbrit, mille mõlema paketitasu on 14,50 eurot kuus, siis kohus peab põhjendatuks hageja telefonikuluks üksnes 14,50 eurot kuus. Kõik ülejäänud arves märgitud teenused kuuluvad kohtu hinnangul ebavajalike lisateenuste ja mugavuse alla (parkimine, Apple ostud jms). Interneti teenuste osas tuleb arvest maha arvestada viivis ja seejärel teenus jagada kahega ehk hageja osa moodustab sellest 15,57 eurot. Netflixi osas ei ole hageja aga ühtegi tõendit esitanud, samuti juhib kohus hageja tähelepanu, et tegemist on nö mugavuskuluga, mitte igakuise hädavajaliku kuluga. Seega võib tele/side/interneti teenuseid pidada hageja osas põhjendatuks 30,07 euro ulatuses. 5.7 Hageja on välja toonud ka muud kulud seoses, arvuti, arvuti tooli, kapi, voodi, kosmeetika, kosmeetiku, dokumentide (ID-kaart, pass) ning erinevate kottide osas aastakuluga 1580 eurot, s.o ühes kuus 131,67 eurot (artiklid 28, 29, 32, 48-51, 69, 70, 73). Hageja on esitanud tõenditena 2025 aastast 3 kosmeetiku arvet kogusummas 150 eurot (dtl 103-105), riiuli arve summas 8,99 eurot (dtl 180) ning laua ja tooli arve summas 206,09 eurot (dtl 181). Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi mööbli ostu ei saa pidada ebavajalikuks, siis tuleb arvestada, et seda ostetakse aastateks (vähemalt ca 5 aastat). Seega võib pidada tõendatud ostetud mööbli osas igakuiseks kulusuuruseks ca 4 eurot. Eluliselt on usutav, et dokumentide uuendamiseks on vajalik tasuda riigilõivu. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et tal oleks olnud tarvidus dokumente käesoleval ajal uuendada. Samuti puuduvad tõendid, et igal aastal oleks vajalik osta erinevaid uusi kotte või käia iga kuu kosmeetiku juures või osta kosmeetikat. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Eeltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja eluliselt usutavaks täiendavaks igakuiseks kuluks 50 eurot (s.o mööbel, kosmeetika, kosmeetik). 5.8 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku ca 706 euro ulatuses.

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.