Swedbank P&C Insurance AS avaldus XXX korteriühistu vastu kahjuhüvitise 6238,60 euro, viivise 67,66 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Puudutatud isik XXX korteriühistu (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Helen Trelin
Eelistungi toimumise aeg
14. jaanuar 2026, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista XXX korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks kahjuhüvitis (põhinõue) 6238,60 eurot ja seisuga 15. september 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 67,66 eurot.
3.Välja mõista XXX korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6238,60 eurolt) alates 16. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Välja mõista XXX korteriühistult menetluskuludena riigilõiv 50 eurot.
Swedbank
P&C
Insurance
AS-i
kasuks
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX korteriühistul tasuda Swedbank P&C Insurance AS-ile käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 15.09.2025 Harju Maakohtule avalduse XXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhinõude 6238,60 eurot, seisuga 15.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 67,66 eurot ja viivise põhinõudelt alates 16.09.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimusid 15.09.2022 ja 29.09.2022 Harju maakonnas XXX korteris nr x (vara) kahjujuhtumid. Kahjujuhtumite põhjuseks oli korteri nr x kohal asetsevalt avatud terrassilt alla valgunud sadevesi, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr XXXX. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud kodukindlustusepoliis nr XXXX. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 6238,60 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 06.10.2022 fikseeriti varal järgmised kahjustused: 1) magamistoa betoonlael veemull, kollased laigud, praod ja värv eemaldunud; 2) magamistoa parkettpõrand õrnalt pundunud; 3) elutoa betoonlael kollased laigud ning värv kobrutab. 09.10.2022 edastas XXXX OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 5748,60 eurot, 12.10.2022 tegi avaldaja rahalise hüvitisotsuse kahjude taastamiseks ja hüvitas 70% taastusremondi kalkulatsiooni lõppmaksumusest (3834,02 eurot). Hüvitisotsuses oli avaldaja arvanud maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot, mis on vara omanikule tagastatud. Vara omanik teavitas avaldajat, et lisandunud on uued lekked, mille tagajärjel on magamistoa seintel olev tapeet rikutud. Avaldaja hüvitas arve alusel tapeedi maksumuse summas 490 eurot. Ülejäänud 30% hüvitisest tasuti peale tööde teostust ja fotode esitamist. Vara omanik teavitas tööde lõpetamise osas ja edastas fotod. Avaldaja hüvitas vara omanikule täiendava 30% 1234,58 + 490 = 1724,58 ehk 30 % summast 5748,60 eurot. 07.07.2025 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr XXXX, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 6238,60 eurot hiljemalt 21.07.2025. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud. Kahjustada sai XXX korter nr x, sest sadevesi valgus läbi hoone konstruktsiooni korterisse. Korteriühistu teatas, et kahjujuhtumi põhjustas korteri nr x terrass, mis asub osaliselt korteri nr x magamistoa ja elutoa kohal ja täidab katuse funktsiooni. Korteri nr x avatud terrass täidab osaliselt korteri nr x katuse funktsiooni ning on hoone konstruktsiooni osa, mille otstarve on mh kaitse pakkumine väliskeskkonna mõjude eest. Sadevee voolamine korterisse nr x näitab, et kaasomandi eseme korrashoiukohustust ei olnud puudutatud isik nõuetekohaselt täitnud. Korteri nr x omanik teavitas avaldajat rõdu äravoolu probleemidest.
2.Kohus võttis 19.09.2025 määrusega avalduse menetlusse, mis on asendatud 06.10.2025
määrusega.
3.Puudutatud isik esitas 02.10.2025 vastuse, milles vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei näe ennast kahju põhjustajana. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 07.07.2025 kahjujuhtumite 15.09.2022 ja 29.09.2022 osas, mille avaldaja rahuldas korteri nr x kodukindlustuse lepingu raames. See tähendab, et avaldaja menetluse aeg on olnud ligikaudu kolm (3) aastat ja menetluse algatamisest ei ole puudutatud isikut varem teavitatud. 04.08.2025 saatis puudutatud isik täiendava vastuskirja avaldajale selgitusega, et nõude võimalikuks rahuldamiseks on vaja üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku kokkukutsumiseks oleks vaja normaalne etteteatamise aeg, mille aktsepteerimiseks ega tagasilükkamiseks ei ole avaldaja poolt kirjalikult vastatud. Avaldaja ei ole puudutatud isikule andnud mingeid võimalusi oma õiguste ja argumentide kaitsmiseks enne kohtumenetluse alustamist jättes vastamata kirjadele ning ettepanekutele konstruktiivseks koostööks olukorra lahendamisel. Avaldaja on rakendanud viivistasu arvestust ilma situatsiooni läbirääkimiseta ning ilma konstruktiivse koostööta, vastamata puudutatud isiku täiendavatavatele päringutele selgituste saamiseks, sellega ei ole puudutatud isik nõus. Puudutatud isik palus menetluskulud jätta avaldaja kanda.
4.20.10.2025 esitas avaldaja seisukoha, milles jäi esitatud avalduse juurde ning leiab, et ta on piisavalt põhjendanud ja tõendanud, et kahju eest vastutab puudutatud isik. Avaldajale jääb arusaamatuks, kas praeguseks on üldkoosolek toimunud või millist aktsepti puudutatud isik avaldajalt ootab. Puudutatud isik ei ole esitanud täiendavaid vastuväiteid ega tõendeid peale vajaduse kutsuda kokku üldkoosolek.
5.07.01.2026 esitas puudutatud isik täiendava vastuse. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud ERGO (kindlustuspoliis nr xxxx) varakindlustuse ja vastutuskindlustuse kaitsetega koguriskikindlustuse lepingu alusel. Avaldaja ei tuvastanud enne korterile nr x hüvitise makse 12.10.2022 otsuse tegemist nõuetekohaselt, millest on korteris veekahju põhjustatud. Avaldaja jättis hüvitise otsuse tegemisel veendumata, et korter nr x hüvitise alus ja hüvitamise põhjus ei ole hoone ehituskonstruktsioonis, mille korrashoid on puudutatud isiku kohustus. Puudutatud isiku hoone konstruktsioon ja ehitis ei ole ka korteri nr x kodukindlustuslepingu objektiks ja remondi teostamine korteriomandis ning hoone ehituslikust konstruktsiooniveast tuleneva kahjustuse likvideerimine korter nr x enda kohustus/õigus, vaid nii nagu avaldaja õigesti märkis, kuuluvad puudutatud isiku kohustuste hulka hoone korrashoid ja ehituskonstruktsioonid. Puudutatud isik alustas septembris 2022. a hoone ehitusekspertiisi tellimisega. Ekspertiis hindas hoone konstruktsioone ja selgitas välja korter nr x veelekke põhjuse. Puudutatud isik andis korter nr x omanikule sellest tegevusest ka nõuetekohaselt teada. Puudutatud isiku hoone ehitusekspertiisi tulemus saabus 01.10.2022, milles kinnitati, et hoone konstruktsiooni ehitusviga põhjustas korter nr x seina ja lae veelekke ja kahjustused. Ekspertiisi tulemustest teavitati ka korter nr x omanikku, kes keeldus lahendusest, mida pakkus puudutatud isik ning taotles kodukindlustuslepingu alusel kohest hüvitist avaldajalt. Avaldaja tegi korterile nr x hüvitise makse arvestamata asjaolu, et veelekke põhjus on hoone ehituskonstruktsioonis ning eelnevalt kontrollimata, kas hüvitise maksmine koduskindlustuse lepingu alusel on õiguspärane ja hüvitise saajal on õigus hoone ehituskonstruktsioonist põhjustatud kahju eest hüvitist saada. Puudutatud isiku ERGO kindlustusleping kattis ära ka hoone kaasomandi ehk selle osa, mida korteriomanikud ühiselt kasutavad – hoone välisseinad, kandekonstruktsioonid, aknad, vundament, katus, küttesüsteem, liftid. Sealhulgas ka hoone kõik üldised seadmed – kütte- ja jahutusseadmed, ventilatsiooniseadmed jms. Samuti oli kindlustatud vastutus – see tähendab vastutus kahju eest, mis ühisosast võib lähtuda. Kuna korter nr x veelekke kahju tekkepõhjus on hoone ehituskonstruktsioonis ja puudutatud isik tellis ehitusekspertiisi ning tegeles hoolsuskohustust täites
kahju täpse põhjuse kindlakstegemise ja väljaselgitamisega, maksis avaldaja korterile nr x hüvitise kodukindlustuslepingu alusel välja algusest peale aluseta, kuna lekke põhjus on hoone ehituskonstruktsioonis, mis kuulub hüvitamisele puudutatud isiku kindlustuslepingu alusel. Puudutatud isik teostas konstruktsiooniparandustööd (uue konstruktsiooni kandva raami ja puidust kõvakatte paigaldus koos SBS katte paigaldamise ja lõppviimistlusega) lõplikult 22.11.2022. Arvestades, et lekke põhjus oli hoone kandekonstruktsioonis, on puudutatud isik hoone konstruktsiooni kahjustused likvideerinud õigeaegselt ja igati täitnud oma hoolsuskohustust õigeaegselt, ei ole õigustatud avaldaja hüvitise korterile nr xxxx väljamaksmise tagasinõue puudutatud isiku vastu.
6.Avaldaja esitas 13.01.2026 seisukoha. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et kahju sai alguse kaasomandi osast, mille eest vastutab puudutatud isik. Kuna XXX korter nr x oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, siis vastavalt sõlmitud kindlustuspoliisile tekkis avaldajal kohustus kahju korter nr x omanikule hüvitada. Avaldajale on seaduse alusel üle läinud korteriomaniku nõue kahju põhjustaja ehk antud juhul korteriühistu vastu. Korteriühistul võib omakorda olla nõue oma kindlustusandja vastu, kes talle vastutuskindlustuse alusel kahju hüvitama peaks.
7.14.01.2026 toimus asjas eelistung, milles kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist ning andis tähtajad avalduste, dokumentide ja seisukohtade esitamiseks. Menetlusosaliste nõusolekul menetles kohus avaldust edasi kirjalikus menetluses.
8.18.02.2026 esitas avaldaja seisukoha, milles jäi oma nõude juurde ja palus selle rahuldada. Avaldajal oli kohustus vastavalt korteriomanikuga sõlmitud kodukindlustuse lepingule kahju hüvitamiseks. Kuna avaldaja on korteriomanikule kahju hüvitanud, siis läheb talle kui kindlustusandjale üle korteriomaniku nõue kahju põhjustaja ehk puudutatud isiku vastu (st regressnõue). Avaldaja on koos avaldusega esitanud tõendid, mis tõendavad mh põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Seega peab puudutatud isik kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Käesoleval hetkel ei ole puudutatud isik rikkumise vabandatavust tõendanud.
9.18.02.2026 esitas ka puudutatud isik seisukoha, milles vaidles endiselt nõudele vastu. Käesolevas asjas tuleb arvesse võtta seda, et korter nr x, kelle kahjunõude on avaldaja omandanud, on ise olnud ja on ka jätkuvalt puudutatud isiku kinnisasja kaasomanikuks ning liikmeks ja jagab seega vastutust. Sama puudus puudutatud isiku hoone konstruktsioonis tekitas korterile nr x samasugust kahju ka varem (täpsemalt aastal 2021) ehk korter nr x oli kahju tekkimise ohust ja võimalikkusest täielikult teadlik. Eeltoodu põhjal tuleks kahjuhüvitist VÕS 139 lg 1 alusel vähendada vähemalt 50% ulatuses. Piisavaks ei saa pidada sedagi, et korter nr x osa kahju kandmises on vaid 190 eurot ehk ainult kindlustuse omavastutuse osa. Korterile nr x kuulub kaasomand mõttelises osas 1314/17418 ehk 7,5%. Seega peaks olema korter nr x kanda vähemalt 7,54% kahjust. Omavastutus 190 euro ulatuses moodustab vaid 2,95% kahjust. Aluse kahjuhüvitise vähendamiseks annab ka asjaolu, et kahju hüvitamist nõuab kindlustusandjana avaldaja. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kahjuhüvitist vähendada kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. VÕS § 140 lg 1 teise lause kohaselt tuleb arvesse võtta kindlustuse olemasolu. Avaldaja saab nõuda kahju hüvitamist üksnes samal alusel ja ulatuses nagu saaks seda nõuda korter nr x, s.o võttes arvesse kindlustuse olemasolu. Praegusel juhul oleks ebaõiglane, et kogu tekkinud kahju jääks vaid puudutatud isiku kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks.
12.Avaldaja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus märgib, et avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
13.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX-x, XXX-i , xxxx (dtl 7-8) ning 15.09.2022 ja 29.09.2022 said korteris vee tõttu kahjustada magamistoa lagi, põrand ja seinad ning elutoa lagi (dtl 9-20, 27). Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et veelekke põhjustas hoone ehituskonstruktsioonis olev viga. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et avaldaja hüvitas korteriomanikule kahjujuhtumi tõttu tekkinud kahju 6238,60 eurot (dtl 23-24, 25-26, 29-30, 31-32, 33-34), avaldaja saatis 07.07.2025 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude (dtl 35-36) ning puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas tekkinud kahju tohtis hüvitada avaldaja või oleks pidanud seda tegema puudutatud isiku kindlustusandja. Lisaks taotleb puudutatud isik kahju vähendamist VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel vähemalt 50% ulatuses.
14.Kohus märgib, et korteriühistul on KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-test 1 ja 2 tulenevalt korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus, mis tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Puudutatud isik pidi tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ja on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahjustatud korteri omanikule kahju tekkimist vältida. Kohtu hinnangul puudutatud isik ei ole seda tõendanud. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et tema kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav.
15.Vaidlus puudub asjaolus, et XXX korter nr x oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-s (vt ka dtl 7-8). Kindlustusleping reguleerib avaldaja ja kindlustusvõtja õigussuhet ega mõjuta otseselt puudutatud isiku õigusi. Puudutatud isiku õigustatud huvi saab olla üksnes see, et ta ei peaks tasuma kahjuhüvitist topelt, st nii avaldajale kui ka kahjustatud isikule. Seega olukorras, kus avaldaja on leidnud, et tal on kindlustuslepingu järgi kohustus kindlustusvõtjale kahju hüvitada, ning ta on seda ka teinud, ei saa
puudutatud isik sekkuda kindlustuslepingu poolte õigussuhtesse. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et avaldaja on maksnud kindlustusvõtjale kindlustushüvitise.
16.VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p 23). Seega sai nõue avaldajale üle minna sellises ulatuses, nagu see kindlustusvõtjal puudutatud isiku vastu oli.
17.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas praeguses asjas esinevad asjaolud, mis õigustavad kahjuhüvitise vähendamist VÕS §-de 139 ja 140 alusel. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Eeltoodut kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 kohaselt ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata. Lisaks annab VÕS § 140 lg 1 esimene lause kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
18.Puudutatud isik põhjendab VÕS § 139 lg 1 kohaldamist asjaoludega, et kindlustusvõtja on puudutatud isiku liige ja jagab seega vastutust ning sama puudus hoone konstruktsioonis tekitas korterile nr x samasugust kahju ka varem (aastal 2021) ehk korter nr x oli kahju tekkimise ohust ja võimalikkusest teadlik. Samuti leiab puudutatud isik, et VÕS § 140 lg 1 teise lause kohaselt tuleb arvesse võtta kindlustuse olemasolu. Puudutatud isiku arvates oleks praegusel juhul ebaõiglane, et kogu tekkinud kahju jääks vaid tema kanda.
19.Kohtu hinnangul ei anna puudutatud isiku poolt väljatoodud asjaolud alust kahjuhüvitist vähendada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Kohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide alusel kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kindlustusvõtja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et kindlustusvõtja oleks jätnud juhtimata tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2). Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt peaks korteriomanik ise vastutama hoone konstruktsiooni ehitusveast tekkinud veelekke eest. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et korteriomanik oleks hoone konstruktsiooni mõnel viisil kahjustanud. Vaidlus puudub, et hoone ehituskonstruktsioonide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasus puudutatud isikul.
20.Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt saab kahjustatud korteri omanik nõuda korteriühistult kahju hüvitamist ka siis, kui korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest
lausest kannavad nad ühiselt ka korteriomanikule kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seoses tekkinud kahju, mille hüvitamist saab nõuda teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 18; 30.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 16). Seda arvestades peab puudutatud isik hüvitama avaldajale kaasomandi esemest tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu tekkinud kahju ka siis, kui ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui puudutatud isik on siiski seisukohal, et oma kohustusi on rikkunud ka korter nr x omanik, on tal võimalik esitada tema vastu tagasinõue.
22.Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg-s 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtueelselt korduvalt puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks (vt dtl 35-37). 07.07.2025 nõudekirjas palus avaldaja tagasinõude hüvitada hiljemalt 21.07.2025 ning 31.07.2025 hoiatuskirjas palus tagasinõude hüvitada hiljemalt 07.08.2025. Avaldaja on arvestanud viivist põhinõudelt summas 6238,60 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2025 kuni 15.09.2025 ning viivisesumma on 67,66 eurot (vt viiviseraport dtl 43). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks vastavalt taotlusele ja TsMS §-s 367 sätestatule välja edasiulatuva viivise põhinõudelt (6238,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
23.Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise (põhinõue) summas 6238,60 eurot, seisuga 15.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 67,66 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (6238,60 eurolt) alates 16.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena 50 eurot.
26.Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.