Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Kohtuasi
X-i hagi Y vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6019,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant): Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2025 otsus osas, millega maakohus mõistis perioodi 23.01.2023–12.06.2023 eest Y-lt X-i ülalpidamiseks välja 923,20 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi 923,20 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
Mõista Y-lt X-i ülalpidamiseks välja perioodi 23.01.2023–12.06.2023 eest 2576,80 eurot.
2.3.Mõista Y-lt X-i ülalpidamiseks välja perioodi 13.06.2023–30.09.2023 eest 2519,94 eurot.
2.4.Jätta hagi rahuldamata 923,20 euro ulatuses.
2.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2-23-3382 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 01.03.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus perioodi 23.01.2023–12.06.2023 eest välja mõista elatise kokku 3500 eurot ja perioodi 13.06.2023–20.03.2026 osas palub hageja elatise välja mõista 700 eurot kuus. 08.05.2025 loobus hageja elatise nõudest perioodi 01.10.2023–20.03.2026 osas. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ning lõpetas selles osas menetluse. Kohus menetles seega hageja elatise nõuet perioodi 23.01.2023–12.06.2023 ja perioodi 13.06.2023–30.09.2023 osas.
2.Hageja ja kostja olid abielus 03.03.2022–14.03.2023. Hageja ja kostja ühine laps sündis
XX.XX.XXXX.
3.Hageja on töötu ning lapse eest hoolitsemise tõttu pole hagejal võimalik sissetulekut saada. Hageja ei saa ka riigilt hüvitisi, sest ta on eelnevalt elanud Inglismaal ega pole Eestis töötanud. Kostja ei soovi hagejat rahaliselt aidata. Samuti ei soovi ta lapse eest hoolitseda vahetult, mistõttu lasub lapse eest hoolitsemise kohustus täielikult hagejal. Hageja elab Eestis alates 2021. aastast, mistõttu ta ei ole vaidlusalusel perioodil saanud Inglismaalt toetusi seoses lapse sünni ega kasvatamisega.
4.Hageja kulud ühes kuus on järgmised: elekter 191,19 eurot, hüpoteek (ainult intress) 138,20 eurot, nõukogumaks 134,90 eurot, hoone hooldustasu 380,13 eurot, maapinna rent 43,69 eurot, telefoniarve 30,25 eurot, toit 452,44 eurot, riided 52,58 eurot, transport 6,25 eurot, isiklik hügieen 42 eurot, muud kulutused ja kulud lapsele 700,91 eurot.
5.Hagejal on korter Londonis, kuid see on ostetud pangalaenuga. Pangalaenu pole hageja suutnud tasuda alates 2022. aastast. Korteri müümist hageja võimalikuks ei pea, sest see on tema ainuke võimalik elukoht, kuhu lapsega elama asuda. Hagi esitamise ajal elas hageja Eestis oma ema juures, kuid 2023. a oktoobrist kolis hageja koos lapsega Londonisse ning asus elama oma korteris.
6.Raha, mille kostja enne 2023. a jaanuarit hagejale kandis, oli selleks, et hageja saaks kostja elukohast välja kolida ning see polnud mõeldud 2023. aastal hageja ülalpidamiseks. Muud ülekanded, mille kostja on hagejale perioodil jaanuar 2023–september 2023 kandnud, on kulunud lapse ülalpidamiseks.
2-23-3382 Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostjat pole kantud lapse isana sünnitunnistusele.
9.Hageja pole tõendanud, et ta oleks abivajav ning et tal puuduks võimalus töö leidmiseks. Hageja oleks pidanud rohkem pingutama sissetuleku teenimiseks. Ka pole hageja tõendanud enda kulusid ja nende suurusi. Hageja töötab Londonis. Hageja saab Inglismaal igakuist sissetulekut vähemalt 785,57 naela ja tal on sääste 868,38 naela, so kokku 1653,95 naela (1936,48 eurot). Isegi kui hageja ei tööta, siis ta saab riigilt vanemahüvitist. Pole eluliselt usutav, et hageja riiklikke toetusi Eestist ei saa. Hageja teeb ebavajalikke oste, tema elustiil on toretsev ja pillav. Hagejal on vara – korter Londonis. Sissetuleku puudumisel tulnuks see realiseerida või välja üürida. Samuti on hagejal Eestis kinnisvara, mille ta on vormistanud enda lähikondse nimele.
10.Kostja on hagejat toetanud rahaliselt, sh andnud raha korteri üürimiseks ja elamiseks.
11.Kostja palub elatist vähendada, sest kostjal pole võimalik enda sissetuleku arvelt lisaks endale ja lapsele ülal pidada ka hagejat. Kostja sissetulekuks on töötasu. Kostja varaks on kinnisasi aadressil XXX-i ja korteriomand aadressil XXX. Kostja selgitab, et tegelikkuses on kinnisasi aadressil XXX kostja ainsaks varaks, mis on ka tema ainsaks elukohaks. Korteriomand aadressil XXX on tegelikkuses soetatud kostja vanemate poolt ja kuulub kostja vanematele ega ole kunagi kostja kasutuses olnud. Kostjal tuleb tasuda igakuised kommunaalmaksed, liisingumaksed, kindlustusmaksed, kanda toidukulu ja maksta teistele lastele elatist. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 23.01.2023– 12.06.2023 eest 3500 eurot ning perioodi 13.06.2023–30.09.2023 eest 2519,94 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
13.Perekonnaseaduse (PKS) § 111 lg 1 alusel on võimalik ülalpidamise nõue rahuldada, kui esinevad järgmised eeldused: 1) hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps; 2) hageja abivajadus, so hageja ei suuda end sel perioodil ise ülal pidada. Maakohtu hinnangul sai PKS § 86 lg 1 alusel eeldada, et kostja on lapse isa.
13.1.Hageja kulud perioodil 13.06.2023–30.09.2023 olid järgmised: eluaseme ja sideteenusega seotud kulud kokku 2650 eurot (pangalaenu intress, elekter, maksud, telefoniarve), so 442 eurot kuus; kulud toidule kokku ca 1496 eurot, so 250 eurot kuus; muud kulud (riided, isiklik hügieen, kodutarbed jms) ca 980 eurot, ca 164 eurot kuus. Sellel perioodil puudus hagejal sissetulek. Samuti ei makstud talle vanema- ega lastetoetust. Hageja on võtnud küll korduvalt laene, kuid need on kulunud lapse ülalpidamiseks. Kostja väide, et hagejal oli sel perioodil igakuine sissetulek, on tõendamata. Hagejalt ei saa oodata oma ainukese elukoha võõrandamist seetõttu, et ta on majanduslikes raskustes, mis on tingitud eelkõige sellest, et on saanud äsja lapsevanemaks. Olukorras kus hageja plaanis korterisse elama asuda ning asus sinna elama lühikese aja jooksul pärast hagi esitamist (oktoobris 2023) ei saa pidada ka põhjendatuks kostja väidet, et hageja võinuks selle välja üürida. Muu vara olemasolu pole kohtumenetluse kestel tõendamist leidnud. Seega puudus hagejal vara, mille realiseerimise arvelt saanuks ta enda igakuised kulud ise katta, mistõttu oli hageja abivajav.
2-23-3382
13.2.Kostja varaline olukord ja sissetulek pärast igakuiste püsikulude maha arvamist on piisav selleks, et hagejale ülalpidamist anda. Seega on täitmata PKS § 102 lg-s 1 sätestatud eeldused.
13.3.Kostja pole tõendanud, et detsembris 2022 hagejale tehtud ülekanded on hageja ülalpidamiseks perioodi 23.01.2023–12.06.2023 eest. Seejuures ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et ta oleks kõnealust raha kasutanud ülalpidamiskulude katteks. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et pooled olid kostja viidatud ülekannete tegemise ajal veel abielus ning kostjal oli kohustus anda hagejale sellel ajal ülalpidamist.
13.4.Eeltoodule tuginevalt asus maakohus seisukohale, et PKS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Hageja nõutud elatis ca 760 eurot kuus on põhjendatud ja kooskõlas hageja igakuiste vajadustega.
14.PKS § 111 lg 2 alusel on võimalik ülalpidamise nõue rahuldada, kui esinevad järgmised eeldused: 1) hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps; 2) hageja abivajadus, so hageja ei suuda end sel perioodil ise ülal pidada; 3) abivajadus on tingitud rasedusest, raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäirest või lapse eest hoolitsemise vajadusest.
14.1.Hageja kulud perioodil 13.06.2023–30.09.2023 olid järgmised: eluaseme ja sideteenusega seotud kulud kokku 2780 eurot (pangalaenu intress, elekter, maksud, telefoniarve), so 695 eurot kuus; kulud toidule kokku ca 1678,42 eurot, so 419 eurot kuus; muud kulud (riided, isiklik hügieen, kodutarbed jms) ca 999,41 eurot, ca 250 eurot kuus. Sellel perioodil puudus hagejal sissetulek. Samuti ei makstud talle vanema- ega lastetoetust. Lisaks puudus hagejal vara, mille arvelt igakuised kulusid katta.
14.2.Nimetatud perioodil oli laps vanusest tulenevalt kõrge hooldusvajadusega. Lapse viimine lasteaeda tema vanusest tulenevalt võimalik polnud. Vaidlustamata asjaoludel vanemad sel perioodil koos ei elanud, kostja käis tööl ega kasutanud võimalust olla kasvõi osa ajast vanemapuhkusel. Järelikult pidi hageja kui lapse hooldusõiguslik vanem jääma hoolitsema lapse eest ning arvestades lapse suurt hooldusvajadust eeldas see lapsega vahetut koosviibimist enamuse osa ööpäevast. Toodut arvestades on kostja etteheited, et hageja oleks pidanud rohkem pingutama sissetuleku teenimiseks ja tööle minema, pahatahtlikud. Hagejal puudus võimalus tööle asumiseks ja sissetuleku teenimiseks arvestades lapse vanust ja hooldusvajadust.
14.3.Kostja varaline olukord ja sissetulek pärast igakuiste püsikulude maha arvamist on piisav selleks, et hagejale ülalpidamist anda.
14.4.Eeltoodule tuginevalt asus maakohus seisukohale, et PKS § 111 lg-s 2 sätestatud eeldused on täidetud. Hageja nõutud elatis 700 eurot kuus on põhjendatud ja kooskõlas hageja igakuiste kulude ja vajadustega. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kokkuvõtvalt on apellatsioonkaebuse põhjendused järgmised:
15.1.Hageja ei ole põhjendanud oma nõude suurust ega selle kujunemist. Hageja esitas hulgaliselt tõlkimata võõrkeelseid dokumente.
2-23-3382
15.2.Hageja pole tõendanud, et ta on abivajav - hageja saab Inglismaal igakuist sissetulekut vähemalt 785,57 naela ja tal on sääste 868,38 naela, so kokku 1653,95 naela (1936,48 eurot). Maakohus on vääralt hinnanud hageja varalist seisu. Kohus ei ole kontrollinud, kas hagejale kuulub muud vara. Samuti ei ole kohus kogunud täiendavaid tõendeid selle kohta, milliseid tuluallikaid hageja Inglismaal omab.
15.3.Hagejal on Londonis korter. Seega oli hagejal olemas kinnisvara, mille müügist või kasutamisest oleks olnud võimalik katta oma vajadused. Hageja eluasemekulud ei ole seotud hageja esmavajaduste rahuldamisega, vaid tegemist on kinnisvara säilitamise ja hooldamise kuludega.
15.4.Hageja teeb ebavajalikke oste, tema elustiil on toretsev ja pillav. Hageja on teinud pidevalt oste alkoholi- ja rõivapoodides, samuti külastanud sageli kohvikuid ja restorane.
15.5.Kohus on vääralt hinnanud asjaolu, et hageja on katnud oma kulusid väidetavate laenude arvelt. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et sellised laenulepingud on tegelikult sõlmitud, ega dokumente, mis kinnitaksid laenude väljamaksmist või nende kasutamist konkreetsete kulude katmiseks.
15.6.Kohus on jätnud lahendamata kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja on hagejat toetanud rahaliselt, sh korteri üürimiseks ja elamiseks raha andnud, seega on kostja hagejale nõutud ulatuses elatist andnud. Need summad tuleb arvestada elatise nõudest maha. Vastustaja seisukoht
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis perioodi 23.01.2023–12.06.2023 eest kostjalt hageja ülalpidamiseks välja 923,20 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi 923,20 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 alusel.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega selle kohta, et kostjalt kuulub hageja ülalpidamiseks välja mõistmisele perioodi 13.06.2023–30.09.2023 eest 2519,94 eurot. Maakohus on aga materiaalõigust ebaõigesti kohaldades mõistnud kostjalt hageja ülalpidamiseks välja perioodi 23.01.2023–12.06.2023 eest 2576,80 eurot ületava summa. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti perioodi 23.01.2023–12.06.2023 osas PKS § 111 lg-t 1 ning perioodi 13.06.2023–30.09.2023 osas PKS § 111 lg-t 2. Mõlema sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada hageja abivajadus. Maakohus hindas esitatud tõendeid asjakohaselt ja leidis põhjendatult, et hageja kulud toidule perioodil 23.01.2023–12.06.2023 olid 250 eurot kuus ja muud kulud (riided, isiklik hügieen, kodutarbed jms) ca 164 eurot kuus ning perioodil 13.06.2023–30.09.2023 kulud toidule 419 eurot kuus ja muud kulud (riided, isiklik hügieen, kodutarbed jms) ca 250 eurot kuus. Nende kulude tuvastamise osas ei ole kostja maakohtu järeldusi vaidlustanud. Küll aga on kostja vaidlustanud hageja
2-23-3382 eluasemekulude suuruse ja nende kulude osas hageja abivajaduse. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et osaliselt ei ole tegemist põhjendatud kuluga, mida saaks arvesse võtta PKS § 111 lg 1 ja lg 2 alusel esitatud nõude rahuldamisel. Selles osas on ringkonnakohtu hinnangul vajalik maakohtu määrus tühistada ja hagi rahuldamata jätta. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja maakohtu põhjendusi ei korda.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja olid abielus 03.03.2022–14.03.2023 ning poolte ühine laps sündis XX.XX.XXXX. Kostja ei vaidlusta maakohtu järeldust ka osas, milles maakohus leidis, et kostja sissetulekud ja varaline seis on piisav andmaks hagejale ülalpidamist hageja väidetud ulatuses ja perioodidel.
20.Maakohus tuvastas hageja pangakonto väljavõtte alusel, et hageja eluaseme kulud perioodil 23.01.2023–12.06.2023 olid 442 eurot kuus (pangalaenu intress, elekter, maksud) ja perioodil 13.06.2023–30.09.2023 olid eluaseme ja sideteenusega seotud kulud (pangalaenu intress, elekter, maksud, telefoniarve) 695 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti hageja pangakonto väljavõtte alusel eluasemekulude suuruse, kuid võttis osaliselt ebaõigesti need kulud arvesse hageja abivajaduse ulatuse kindlaks tegemisel.
20.1.Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et eluasemekulude näol on tegemist hageja Londonis asuva korteri kuludega. Samas on hageja ise kinnitanud, et ta elas alates 2021. a kuni 2023. a oktoobrini Eestis ema juures. Seega ei kasutanud hageja vaidlusalustel perioodidel Londonis asuvat korterit. Ringkonnakohus leiab, et põhimõtteliselt saab eluasemekulu arvesse võtta lapse ema abivajaduse kindlaks tegemisel ka ajal kui eluaset tegelikult ei kasutata, kuid antud juhul on kostja maakohtus esile toonud, et hageja oleks saanud Londonis asuva korteri välja üürida ja seetõttu hankida vahendeid enda ülalpidamiseks. Hageja ei toonud esile, miks tal polnud võimalik ligikaudu 3 aastat tühjalt seisvat korterit üürile anda.
20.2.Lapse emal on PKS § 111 lg 1 ja lg 2 alusel õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamiseks elatist üksnes siis, kui ta ei suuda end sel ajal ise ülal pidada (vt RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-198-13, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lapse ema enda ülalpidamist sisustada selliselt, et lapse ema peab tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ennast ise ülal pidada ja alles seejärel kui see pole võimalik, on tal õigus pöörduda abi saamiseks lahus elava lapse isa poole. Seega poleks hagejal vaidlusalustel perioodidel seoses Londoni korteriga eluasemekulu tekkinud.
20.3.Hageja tõi esile, et perioodil 23.01.2023–12.06.2023 ning perioodil 13.06.2023– 30.09.2023 moodustavad eluasemekulu kulu elektrile, laenuintress, nõukogumaks, hoone hooldustasu ja maapinna rent. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik korteri üürile andmisega eelduslikult katta korteri haldus- ja kommunaalkulud. Seega ei saa hageja abivajaduse kindlakstegemisel arvestada kuluga elektrile, nõukogumaksuga, maapinna rendi ja hoone hooldustasuga. Arvestada saab pangalaenu intressikuluga, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et selle kulu peaks üürnik tasuma. Hageja esile toodu kohaselt oli intressikulu 138,20 eurot kuus. Kostja ei ole intressikulu suurusele vastuväiteid esitanud. Seega saab hageja eluasemekulu osas arvesse võtta 138,20 eurot kuus, mistõttu moodustasid hageja põhjendatud kulud perioodil 23.01.2023–12.06.2023 kokku 2576,80 eurot (552 eurot kuus) ning perioodil 13.06.2023–30.09.2023 837,45 eurot kuus (laenuintress 138,20 eurot + sidekulu 30,25 eurot + toidukulu 419 eurot + muud kulud 250 eurot).
2-23-3382
20.4.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 23.01.2023– 12.06.2023 eest 2576,80 eurot ja perioodi 13.06.2023–30.09.2023 eest lähtudes hageja nõudest (700 eurot kuus) 2519,94 eurot.
21.Ülejäänud kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
21.1.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitas tõlkimata võõrkeelseid dokumente (dtl 109–118). Samas on osaliselt samad tõendid (Barclay Bank konto väljavõtted) esitanud ka kostja ja samuti tõlkimatult (dtl 370–377). Seega saab järeldada, et kostja ei ole nende tõendite tõlkimata jätmisele vastuväiteid esitanud (TsMS § 33 lg 1). Hageja poolt 15.05.2025 esitatud võõrkeelsete dokumentide osas on hageja esitanud tõlked 29.08.2025 (dtl 502–503). Ringkonnakohtu hinnangul on tõlkimata üksnes hagi lisa 5 hüpoteegi summa kohta (dtl 117– 118) ja lapse sünnitunnistus (dtl 266–267), kuid tegemist on tõenditega, mille sisu arvestades pole tõlkimine vajalik.
21.2.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja ei ole põhjendanud oma nõude suurust ega selle kujunemist. Ehkki hageja ei ole märkinud arvutuslikult, kuidas kujunes tema nõue perioodi 23.01.2023–12.06.2023 osas 760 eurot kuus ja perioodi 13.06.2023–30.09.2023 osas 700 eurot kuus, nähtub hageja nõude kujunemine hageja poolt esile toodud igakuistest kuludest. Kuna hageja nõuab kostjalt ülalpidamist igakuistest kuludest väiksemas ulatuses, siis pole vajalik hagejal täpselt esile tuua, kuidas see summa kujuneb. See pole ka asja lahendamiseks vajalik, kuna kohus peab hindama hageja vajalikke kulusid ja sellest lähtudes tegema kindlaks hageja abivajaduse.
21.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja väide, et hagejal oli vaidlusalustel perioodidel igakuine sissetulek, on tõendamata. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses põhjendanud, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud tegema teistsuguse järelduse. Asjakohatu on kostja etteheide, et kohus ei kogunud täiendavaid tõendeid selle kohta, milliseid tuluallikaid hageja Inglismaal omab. Tegemist on hagimenetlusega ja tulenevalt TsMS § 5 lg-st 2 pidi kostja oma väiteid tõendama.
21.4.Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatu kostja etteheide ka selle kohta, et hageja ei ole tõendanud laenulepingute sõlmimist ega laenu kasutamist konkreetsete kulude katmiseks. PKS § 111 lg 1 ja lg 2 kohaldamiseks tuleb tuvastada lapse ema abivajadus ning selleks tuleb kindlaks teha lapse ema tavapärased vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus. Riigikohus selgitas, et kuigi viidatud sättes ei ole sõnaselgelt märgitud, et lapse emal on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui tema enda vahenditest ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks, tuleneb eelnimetatu kolleegiumi hinnangul nii perekonnaõiguse mõttest kui ka põhiseadusest (RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-198-13, p 11). Lapse ema poolt võetud laenude puhul ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tegemist on lapse ema enda vahenditega. Laenu ei saa arvestada kui sissetulekut ja laenu saamisest tekib ühtlasi kohustus laenuandja ees laenu tagastamiseks.
21.5.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja teeb ebavajalikke oste ning tema elustiil on toretsev ja pillav. Kostja on oma 23.05.2025 seisukohas viidanud kahele maksele alkoholipoes (05.08.2023 14,20 eurot ja 03.09.2023 10,70 eurot) ja ühele lennupileti ostule (28.05.2023 137,74 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa viidatud kulutustest teha järeldust hageja abivajaduse puudumise kohta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nimetatud kulusid ei ole hageja enda abivajaduse suuruse osas arvesse võtnud ja seda pole teinud ka maakohus.
2-23-3382
21.6.Maakohus jättis põhjendatult hageja nõudega tasaarvestamata kostja väidetud summad, mida kostja väidetavalt maksis hagejale. Kostja tegi hagejale maksed kokku 4000 eurot 10.12.2022 ja 14.12.2022 (dtl 378), seega varem kui hageja abivajaduse periood algas. Kuna hageja pangakonto jääk oli 27.01.2023 seisuga 146,68 eurot (dtl 101), siis ei saa järeldada, et hageja oleks saanud 2022. a detsembris üle kantud summasid kasutada vaidlusalustel perioodidel enda kulude katmiseks. Ülejäänud kostja maksed (perioodil 04.03.2023– 08.05.2025) olid tehtud lapsele (dtl 378–379) ja neid ei saa hageja ülalpidamiseks arvestada. Riigikohus selgitas, et kuigi PKS § 111 lg-s 1 on sätestatud vanema õigus saada lapse sünni puhul ülalpidamist, ei hõlma nimetatud ülalpidamine sündinud lapse vajadusi (RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-198-13, p 18).
22.Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul jääb maakohtu menetluskulude jaotus ka hagi osalise rahuldamise tõttu endiseks (TlnRnKm 18.09.2025, 2-23-3382). Samuti tuleb lähtudes apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest jätta TsMS § 163 lg 1 alusel ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.