Hageja: Tervisekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja P P Kostja: I H (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tervisekassa hagi I Hi vastu.
2.Mõista I Hilt (isikukood xxx) Tervisekassa kasuks välja põhinõudena 3217,18 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
2-26-4023 esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Tervisekassa (hageja) esitas 19.02.2026 hagi I Hi (kostja) vastu ravikindlustushüvitiste hüvitamiseks.
.Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja tervisekahjustusi 15.06.2024 Q Qle, kes on ravikindlustatud isik ja kannatanu.
Kriminaalasjas xxx kogutud tõenditest nähtub, et 15.06.2024 kell 05.23 ajal I H viibis xxx asuvas restoranis xxx, kus tal tekkis verbaalne konflikt teise restorani külastajaga, kelleks osutus Q Q. Pärast seda, kui Q Q väljus xxx, läks I H kiire sammuga tema järele ning hetkel kui Q Q hakkas taksosse istuma lõi I. H teda rusikaga näo piirkonda. Löögi tagajärjel J. Q kukkus ning seejärel lõi I. H veel kahel korral kannatanut jalaga pea piirkonda, millega tekitas J. Qle füüsilist valu ja kehalisi vigastusi, milleks on ninal verised haavad, vasaku kulmu kõrval verine haav, alumise huule all vasakul verine haav. Q Q toimetati kiirabi poolt PõhjaEesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda diagnoosiga alalõualuu murd ja ninaluude murd.
Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi kokku summas 3217,18 eurot, sh Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuse arved summas 2864,05, ravimihüvitis retsepti alusel müüdud ravimi osas 3,12 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitis summas 350,01 eurot.
Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.
Kostja ei eita, et 15.06.2024 toimus tema ja J. Q vahel konflikt, mille käigus sai J. Q vigastusi. Kostja osundab, et kriminaaltoimiku asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu alustas füüsilist kontakti kostja suhtes teda tõugates, seejärel toimus lühiajaline rüselus. Enne füüsilist kontakti käitus kannatanu agressiivselt ja provotseerivalt, mis viivis eskalatsioonini, tegemist ei ole ühepoolse ründega, vaid vastastikuse konfliktiga, mille käigus olukord arenes kiiresti ja dünaamiliselt. Kostja reaktsioon toimus vahetult pärast kannatanu füüsilist kontakti, kostja tajus ohtu enda suunas.
Kriminaalmenetlus lõppes oportuniteediga, seega ei ole kostjat süüdi mõistetud.
Kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 138 alusel, sest kannatanu provotseeris konflikti ja alustas füüsilist kontakti. Seega ei ole kogu kulu kandmine kostja poolt põhjendatud.
Tervisekassa poolt kantud kulude koosseisu või sisulist põhjendatust kostja ei vaidlusta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-26-4023
4.Kuivõrd põhinõude summa on 3217,18 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1). Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.
6.Kohus tuvastab, et kannatanu väljus restoranist ja liikus xxx tn ääres peatuva musta värvi sõiduki poole, seejärel lähenes kannatanule kostja. Kannatanu ja kostja räägivad omavahel, kannatanu liigub tänava ääres peatunud sõiduki poole ja kostja kõnnib kannatanu juurde. Kannatanu jõuab sõiduki juurde, asetab sõidukile määratlemata valget värvi objekti ja tõukab tema juurde jõudnud kostjat. Seepeale lööb kostja kannatanut parema käega pea piirkonda ning seejärel vasaku käega samuti pea piirkonda, mille peale kannatanu kukub selili tänavale pikale. Kostja lööb seejärel tänaval pikali olevale kannatanule parema jalaga pea piirkonda, misjärel kannatanu keerab end kõhuli suunaga sõiduki poole (dtl 30-32).
7.Kohus arvestab, et kuigi kannatanu tõukas kostjat esimesena, on asjas tõendatud, et kostja kõndis kiires sammuga kannatule järele enne seda, kui kannatanu kostjat tõukas. Sel põhjusel esiteks ei nõustu kohus, et konflikti algataja on kahtlusteta kannatanu. Teiseks, isegi kui konflikti algatas kannatanu, ei olnud kostja käitumine proportsionaalne vastus ega ründe tõrjumiseks vajalik. Tegemist ei olnud hädakaitsega VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, mis oleks välistanud kostja tegevuse õigusvastasuse.
8.Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik iseenda või teise isiku vastu toimepandava õigusvastase ründe (keha, elu, omandi jne ründamine) tõrjumiseks juhul, kui ei ületata hädakaitse piire. Hädakaitse piiride mõiste on sätestatud KarS § 28 lg-s 2. Selle sätte järgi ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta tekitab ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju.
9.Kriminaalasjas koostatud tõendi vaatlusprotokolliga on tõendanud, et kannatanu pelgalt tõukas kostjat, kuid kostja lõi kannatanut kaks korda käega näkku, misjärel kannatanu kukkus ning kostja lõi seejärel maas lamavat kannatanut näkku ka jalaga. Seega on kostja kavatsetult teostanud väidetavat hädakaitset vahenditega, mis ilmselgelt ei vasta tõukamise kui ründe ohtlikkusele. Sihilik mitmekordne löök nii käte kui jalaga, sh pärast kannatanu kukkumist, tõukaja näo suunas tugevusega, mis purustab luud, on käsitletav liigse kahju tekitamisena ja seeläbi selge hädakaitse piiri ületamisena. Vasturünne peab olema kantud kaitsetahtest, kuid käesoleval juhul väljub kostja tegevus selgelt kaitsetahte piiridest.
10.Kohtu ette ei ole toodud ka kostja süüd välistavaid asjaolusid (VÕS § 1050)
11.Seega vastutab kostja hagejale tekitatud tervisekahjuga kaasneva varalise kahju eest. VÕS § 138 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kannatanu ise endale tervisekahjustusi, millega seoses Tervisekassa kandis hagis loetletud kulusid, ei tekitanud. Puuduvad alused ka VÕS § 139 kohaldamiseks. Kohus asub seisukohale, et kahju ei tekkinud kahjustatud isikust endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. VÕS § 139 lg 3 kohaselt isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Viidatud asjaolusid käesoleval juhul ei nähtu. Tõendatud on, et kostja kõndis kiirel sammul kannatanule järele, misjärel tekkis eeldatavalt sõnelus, siis tõukas kannatanu kostjat ja kostja vastas tõukamisele ebaproportsionaalse füüsilise ründega. Seda, et kannatanu oleks
2-26-4023 enda tervisekahjustuste tekkimisele kaasa aidanud tahtlikult või raskest hooletusest tulenevalt, kohus ei tuvasta.
12.Eelmises punktis toodud põhjendustel ei esine käesolevas vaidluses ka olukorda, kus kostja poolt hagejale tekitatud varalise kahju hüvitamine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane VÕS § 140 tähenduses. Tervisekahju on kostja aktiivse, ebaproportsionaalse füüsilise vägivalla tagajärg sõltumata sellest, et hageja tõukas kostjat esimesena.
13.Kahju suuruse üle 3217,18 eurot, mida tõendavad kuludokumendid asuvad dtl 12-18, vaidlus puudub.
14.Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja jätab kulud kostja kanda.
16.Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud (dtl 56), seega rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.