X hagi Y vastu abielu lahutamiseks, alaealise lapse C suhtes vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja hagejale üleandmiseks ning C hagi Y vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende
Hageja elatise nõudes/ Puudutatud isik I ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes: C (isikukood XXX)
esindajad abielu lahutamise nõude
Hageja seaduslik esindaja elatise nõudes/ Hageja abielu lahutamise nõudes/ avaldaja ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes/: X (isikukood XXX) Kostja elatise nõudes / Kostja abielu lahutamise nõudes/ puudutatud isik II ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes: Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 01.07.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada X ja Y abielu.
3.Rahuldada X avaldus X ja Y ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse C suhtes.
4.Lõpetada X ja Y ühine hooldusõigus alaealise lapse C suhtes ning anda C ainuhooldusõigus täielikult üle Xle.
6.Välja mõista Ylt C kasuks elatis ajavahemiku eest alates 5. mai 2026 kuni 31. juuli 2026 summas 914,74 eurot. Elatis tuleb kanda 1. augustiks 2026 X arvelduskontole nr XXXXXXXX märkides selgituseks „C elatis“.
7.Välja mõista Ylt C kasuks igakuine elatis alates 1. augustist 2026 kuni C täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Elatis iga kuu eest tuleb kuu esimeseks päevaks kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXX märkides selgituseks „C elatis“.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Toimetada käesolev otsus menetlusosalistele kätte ning saata otsus selle jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X (hageja, lapse ema) esitas 05.05.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtul: 1) lahutada lapse ema ja Y (kostja, lapse isa) vahel 07.05.2024 sõlmitud abielu; 2) lõpetada poolte ühine hooldusõigus alaealise lapse C (laps) suhtes ja anda täielik hooldusõigus lapse emale; 3) mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja põhjendab abielu lahutamise nõuet sellega, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kooselu taastamine ei ole võimalik. Hageja väidab, et kostja viibib alates 2026. aasta veebruarist XXX. C sündis xx.xx.xxxx. Lapse hooldusõiguse osas märgib hageja, et laps elab hageja juures ning kostja ei ole lapse kasvatamises, hooldamises ega otsuste tegemises osalenud. Hageja väidab, et kostja ei ole last isegi näinud ning loobus sisuliselt vanemlikust osalusest juba hageja raseduse ajal. Lisaks põhjendab hageja ainuhooldusõiguse vajadust kostja vangistusega, ebastabiilse eluviisi, sõltuvusprobleemide ja väidetavalt agressiivse käitumisega. Hageja hinnangul ei ole ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huvides, kuna laps vajab stabiilset ja turvalist elukeskkonda ning kiiret otsustusvõimet igapäevastes küsimustes. Elatise nõude osa täpsustas hageja 13.05.2026, et nõuab kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja väidab, et kannab kõik lapse kulud üksinda ning tema majanduslik olukord on raske, kuna tal on võlakohustused ja piiratud võimalused katta lapse igapäevaseid vajadusi.
2.Kohtla-Järve Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist külastas 21.05.2026 last ja ema nende kodus. Korteris elavad laps, lapse ema ja vanaema ning korter kuulub vanaemale. Korter on
heas seisukorras ja kõik vajalik on olemas. Lapse isaga ei õnnestunud Kohtla-Järve Linnavalitsusel ühendust võtta, sest ta viibib vanglas. Kohtla-Järve Linnavalitsus kaldub seisukohale, et lapse huvides oleks lapse ema avalduse rahuldamine, sest lapse isa viibib lähiaastatel vanglas ning isa ei ole lapse vastu huvi tundnud ega last toetanud.
3.01.07.2026 kohtuistungil väljendas kostja nõusolekut abielu lahutamiseks. Hageja väitis, et ta on kostjast lahus elanud peaaegu aasta ning et abielu jätkumiseks puudub perspektiiv. Kostja on enda sõnul viibinud vanglas alates 06.02.2026.
4.Kostja oli kohtuistungil nõus hooldusõiguse üleandmisega emale ning Kohtla-Järve Linnavalitsus jäi oma seisukohtade juurde ning toetas avaldust.
5.Hageja nõuab seadusjärgset miinimumelatist ning kostja on miinimumelatise väljamõistmisega nõus. Kohus selgitas istungil, et kui kostja ei tasu elatist, siis on võimalik pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole toetuse saamiseks. Kostja ütles istungil, et saab loodetavasti järgmisest aastast avavanglasse ja suudab hakata elatist tasuma.
6.Hageja ja kostja nõustusid 01.07.2026 kohtuistungil, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-i 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses hooldus- ja suhtlusõiguse asjad. TsMS § 550 lg 2 kohaselt võib kohus aga lahendada hooldusõiguse asja hagimenetluses, kui seda nõutakse hagimenetluses koos abielu lahutamise, kooselulepingu lõpetamise või elatise väljamõistmisega. Praegu on hageja esitanud kostja vastu hagi abielu lahutamiseks. Samuti on esitatud hagi elatise väljamõistmiseks. Kohus võib ühes menetluses lahendada lapse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude, järgides viimase puhul siiski hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Abielu lahutamise nõue
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
9.TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.
10.Hageja ja kostja on mõlemad 01.07.2026 kohtuistungil kinnitanud, et abielulist kooselu ei ole enam võimalik taastada.
11.Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 nimetatud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kuna kostja võttis hagi 01.07.2026 istungil õigeks, tuleb abielu lahutamise hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
12.Kohus selgitab, et PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb poolte abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue
13.Vanemate õiguseid puudutava avalduse vaatab kohus läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 8 ja § 550 lg 1 p-st 2 hagita menetluses, kus kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5).
14.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
15.Kohtule esitatud asjaoludest ja menetlusosaliste selgitustest järeldub, et isal puudub praegusest kuni vanglakaristuse lõpuni võimalus lapse hooldusõigust teostada. Riigikohus on selgitanud, et vanemate lahuselu korral on põhjendatud vaadata ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ning milliseid kohustusi täidab (RKTKo 07.06.2011 asjas nr 32-1-45-11, p 21). Kui vanemate suhted on lõppenud ning lapse isa pole võimeline lapse hooldusõigust teostama, ei saa jõuda järeldusele, et lapse huvides on säilitada mõlema vanema hooldusõigus. Kuna tegelikkuses teostab lapse suhtes hooldusõigust ja lahendab lapse huve puudutavaid küsimusi ema üksinda, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus. Kohtu hinnangul võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine käesoleval juhul saavutada õiguslikus olukorras selgust ning võtta lapsele olulisi otsuseid vastu kiiremini ilma, et lapse ema peaks kulutama ülemääraselt palju aega lapse isa nõusolekute saamiseks. Samuti viib see muudatus õigusliku olukorra kooskõlla tegelikkusega. Lapse isa on 01.07.2026 kohtuistungil samuti nõustunud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse üleandmisega emale.
16.TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna C on kolmekuune, siis ei ole ta veel suuteline hooldusõiguse küsimuses seisukohta omama ning kohus ei kuula teda seetõttu ära.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad PKS § 137 lg-s 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud. Kohus rahuldab avalduse ning lõpetab X ja Y
ühise hooldusõiguse alaealise lapse C suhtes ning annab C isiku- ja varahooldusõiguse täielikult üle Xle.
18.TsMS § 5631 alusel saadab kohus määruse arvates jõustumisest kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Elatise nõue
19.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega elatise asjas, leiab, et elatise hagi kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
20.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
21.C on kostja alaealine laps. Laps elab koos emaga, kes on tema eestkostja ja seaduslik esindaja selles kohtumenetluses. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.
22.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et juhul, kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (nt Riigikohtu 13.06.2025 otsus tsiviilasjas 2-23-8691, p 20.1). Kuna alaealisele lapsele on käesolevas vaidluses nõutud üksnes seadusjärgset elatist, siis ei ole vajadust hinnata lapsele tehtavate kulutuste põhjendatust.
23.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on avaldunud lootust, et kuigi ta viibib vanglas, õnnestub tal avavanglasse pääsedes ülalpidamise kohustust täies mahus täitma asuda.
24.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
25.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel.
26.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul
keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Vaidlust ei ole, et laps elab püsivalt enda emaga ja isa juures ei viibi. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
27.Kohus mõistab alates hagi esitamisest kuni 31.07.2026 kostjalt hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus. Hagi esitati 05.05.2026, seega kuulub tasumisele mai kuu lõikes 277,5 eur (318,62:31x27= 277,51), millele lisandub ka juuni ja juuli elatis. Tasumisele kuulub seega 914,75 eurot (277,51+318,62x2=914,75).
28.Alates 01.08.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
29.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud elatise summa kandma iga kuu 1. kuupäevaks hageja arvelduskontole.
30.Lähtudes poolte tahteavaldustest 01.07.2026 toimunud kohtuistungil, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.