Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046); Hageja lepinguline esindaja: P M Kostja: M B (isikukood xxx); Kostja seaduslik esindaja: Tallinna linn Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu, volitatud esindaja A N.
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi M Bi vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 20.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Bi (võlgnik, kostja) vastu 2494,67 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule 27.12.2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Lähtuvalt eeltoodust lõpetas Pärnu Maakohus 16.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus jättis 16.06.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu samas sätestatud tähtaja jooksul.
3.Hageja esitas 26.06.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes, mida hageja 08.09.2025 täiendas. Hageja tõi hagis ja selle täienduses hagi alusena välja järgmised asjaolud:
3.1.xxx AS (registrikood xxx, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 28.03.2018 krediidikonto lepingu nr xxx, mille järgi on kostja on sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 500 eurot;
3.2.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 01.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxx, mille järgi on kostja on sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 750 eurot;
3.3.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 10.02.2022 krediidikonto lepingu nr xxx-1, mille järgi on kostja on sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1500 eurot;
3.4.Krediidiandja teatas 09.01.2023 kostjale intressimäära ja seotud tasude muudatustest, mille kohaselt alates 09.01.2023 oli krediidikonto lepingule nr xxx kohalduv intressimäär 37,68% aastas (0,10% päevas), krediidi kulukuse määr 45,67% ja viivisemäär võrdne tegeliku intressimääraga.
3.5.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.08.2023 krediidikonto lepingu nr xxx, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1800 eurot.
3.6.Krediidiandja tegi perioodil 28.03.2018 – 17.09.2023 krediidikontolt arvelduskontole 2537,74 euro ulatuses.
väljamakseid
3.7.Kostja tegi lepingute katteks tagasimakseid 2643,56 euro ulatuses, millest krediidiandja arvestas 737,74 eurot põhiosa katteks, 1887,72 eurot intressi katteks, 17,92 eurot teenustasude katteks ja 0,18 eurot viivise katteks.
3.8.Kostja jättis teostamata 05.10.2024, 05.11.2024 ja 05.12.2024 tagasimaksed.
3.9.Krediidiandja saatis kostjale 17.01.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 06.02.2024 ning avaldas, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles, ning et leping loetakse ülesöelduks automaatselt täiendava tähtaja möödumise päevast ning krediidiandja ei saada ülesütlemise kohta täiendavat teadet. 2/8
3.10.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu alates 07.02.2024 üles.
3.11.Hageja esitas kostjale 13.02.2024 nõudekirja, milles teavitas, et krediidiandja on loovutanud nõude kostja vastu hagejale.
3.12.Hageja sai kostjaga kohtueelses menetluses kokkuleppele, mille alusel teostas kostja perioodil 18.03.2024 – 21.10.2024 tagasimakseid kokku 537,95 euro ulatuses.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust xxx tuleneva põhivõlgnevuse 1262,05 eurot ning viivise nimetatud lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 26.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus võttis hagi 15.08.2025 määrusega menetlusse ning toimetas selle koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte.
6.Kostja esitas 01.09.2025 vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi vastuses hagiavaldusele oma vastuväidete alusena esile järgmised asjaolud:
6.1.Harju Maakohtu 02.06.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-8451 on kostja üle määratud eestkoste ning ajutiseks eestkostjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus, kes teostab eestkostet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu.
6.2.Kostja puhul on tegu xxx inimesega, kes on endale tekitanud suures ulatuses kahju, kui on sõlminud laenulepinguid, mille sisust ega endale võetud kohustustest ta ei ole võimeline lõpuni aru saama.
6.3.Kuivõrd hageja ei ole esitanud 20.08.2023 lepingut, jääb selgusetuks, mitu korda kostja limiiti suurendas.
6.4.Hagi lisast 3 nähtuvalt on kostjale tehtud väljamakseid 2537,74 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid 2643,56 euro ulatuses, millest hageja on 1887,72 eurot arvestanud intressi katteks ja 737,74 eurot põhivõla katteks. Ühtlasi on hageja märkinud, et kostja tasus kokkuleppe alusel lisaks 537,95 eurot. Seega on hageja saanud kostjalt tagasimakseid 3075,69 euro ulatuses.
6.5.Krediidiandja ei ole kostjale krediiti väljastades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 2018. a. oli kostja sissetulekuks üksnes Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension ja sotsiaaltoetus kokku ligikaudu 350 eurot kuus. Konto väljavõttest nähtuvalt tagastas kostja iga kuu 5. kuupäeval laenu xxx, sh 05.02.2018 summas 300 eurot selgitusega „võlg“. 2021. a. sai küll kostja sissetulekut ka xxx AS-ilt, aga täitis ka täiendavaid laenukohustusi xxx ASi ja xxx panga ees. Konto väljavõttest nähtuvalt on näiteks 08.01.2021 erinevate laenude katteks makstud 333 eurot. 2022. a. oli kostja lisaks võtnud laenu ka xxxst. Konto väljavõttest nähtuvalt on näiteks 08.01.2022 xxx-le tagastatud 117 eurot.
7.Hageja avaldas 18.02.2026 seisukohas, et on kostja osutatud lepingu esitanud koos 08.09.2025 hagiavalduse täiendatud versiooniga, ning et kostja tervislik seisund ei ole hagejale teada ega ole ammugi teada krediidiandjatele, kes kostjaga pahaaimamatult laenulepinguid sõlmivad.
8.Kohus selgitas 03.06.2026 kohtunõudes pooltele menetluslikku olukorda, sealhulgas vajadust täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitada täiendavaid tõendeid nõude loovutamise, lepingu sõlmimise tahteavalduste, kostjale lepingudokumentide edastamise ja krediidi kulukuse määra arvestamise asjaolude kohta. Kohus selgitas krediidi kulukuse määra ülempiiri ületamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tagajärgi ning 3/8
võimaldas hagejal esitada oma nõude ümberarvestuse. Menetlusosalised täiendavaid avaldusi ja dokumente ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
10.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.
11.Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
12.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
13.Hageja on esitanud faktiväited, et xxx AS (registrikood xxx, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 28.03.2018 krediidikonto lepingu nr xxx krediidilimiidi 500 eurot kasutamiseks, 01.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxx krediidilimiidi 750 eurot kasutamiseks, 10.02.2022 krediidikonto lepingu nr xxx-1 krediidilimiidi 1500 eurot kasutamiseks ning 20.08.2023 krediidikonto lepingu nr xxx krediidilimiidi 1800 eurot kasutamiseks.
14.Hageja esitas eelviidatud faktiväidete tõendamiseks lepingudokumendid. Lepingudokumentide osaks olevad krediidikonto personaalsed tingimused sisaldavad krediidiandja ja kostja andmeid, ent ükski lepingudokument ei ole kummagi poole poolt allkirjastatud (dtl 59-104). Seejuures kannavad 10.02.2022 krediidikonto lepingu nr xxx dokumentide osaks olevad krediidikonto personaalsed tingimused dokumendi kuupäeva 01.12.2022 ning krediidikonto üldtingimused kehtivad alates 30.11.2022 sõlmitud krediidilepingutele ning enne 30.11.2022 sõlmitud krediidilepingutele alates 03.01.2023.
15.Hageja on esitanud faktiväited, et klient esitab krediidikonto taotlemiseks elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. Lepingut ei allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada.
16.Mistahes tõendeid konkreetsete krediidikonto lepingute sõlmimise aluseks olnud taotluste esitamise kohta ega konkreetsete krediidikontode avamise otsuste kohta hageja ei esitanud.
17.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei väljendanud lepingute sõlmimist puudutavate faktiliste väidete suhtes tingimusteta ja selgesõnalist nõustumust, s.t. ei võtnud hageja väiteid lepingute sõlmimise kohta omaks. Kostja osutas sellele, et hageja ei ole 20.08.2023 krediidikonto lepingut nr xxx üleüldse tõendina esitanud, mistõttu jääb selgusetuks, mitu korda kostja hageja väitel krediidilimiiti suurendas (dtl 176). 4/8
18.Kohus selgitas hagejale tema nõude eeldusi ja tõendamiskoormist juba 16.06.2025 kohtumäärusele lisatud kohtu selgitustes tarbijakrediidilepingule kohalduva õiguse kohta (dtl 35-41) ning täiendavalt ka 15.08.2025 menetlusse võtmise määruses (dtl 164-168).
19.Kohus juhtis 03.06.2026 kohtunõudes hageja tähelepanu sellele, et hageja esile toodud asjaoludest ei selgu, millal, mil viisil ja millise sisuga tahteavalduse(d) pooled lepingute sõlmimiseks vahetasid, samuti kas, millal või mil viisil anti kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal. Kohus selgitas, et VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine kui tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on järgimata jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue.
20.Sellele vaatamata hageja lepingu sõlmimise tahteavalduste ja kostjale lepingudokumentide püsival andmekandjal edastamise kohta täiendavaid tõendeid ei esitanud.
21.Kohtu hinnangul lasus hagejal kohustus tõendada, ent hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja ja kostja edastasid teineteisele vastastikused tahteavaldused 28.03.2018 krediidikonto lepingu nr xxx, 01.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxx, 10.02.2022 krediidikonto lepingu nr xxx-1 ning 20.08.2023 krediidikonto lepingu nr xxx sõlmimiseks hageja väidetud tingimustel.
22.Muu hulgas ei ole hageja esitatud tõendite põhjal võimalik veenduda selles, et krediidikonto personaalsed tingimused, krediidikonto üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kehtisid ka krediidikonto lepingu nr xxx-1 väidetava sõlmimise ajal ehk 10.02.2022 seisuga hageja poolt tõendina esitatud failidest nähtuva sisuga.
23.Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtul võimalik hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal tuvastada, et kostja ja krediidiandja on sõlminud krediidikonto lepingud hageja esile toodud ajal ja tingimustel VÕS § 9 lg 1 mõttes, sealhulgas et kostja on esitanud hageja väidetud sisuga tahteavaldused krediidikonto lepingute sõlmimiseks, ning et krediidiandja on teinud kostja laenutaotluse alusel positiivsed krediidiotsused ja nendest kostjat teavitanud.
24.Samuti ei ole kohtul võimalik hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal tuvastada, et krediidiandja andis iga krediidikonto lepingu sõlmimisel kostjale viivitamata lepingudokumendid püsival andmekandjal.
25.Seetõttu isegi kui krediidiandja ja kostja krediidikonto lepingud sõlmisid, esineb VÕS § 404 lg 1, § 408 lg 1 ja § 410 lg-st 1 tulenev alus pidada krediidikonto lepinguid vorminõude rikkumise tõttu tühiseks.
26.VÕS § 408 lg 2 kõrvaldab laenu kättesaamisega tarbijakrediidilepingu tühisuse vaid olukorras, kus tarbija tahteavalduses puuduvad VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmed. Seadus ei näe ette, et laenu kättesaamine kõrvaldaks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmisest tingitud tarbijakrediidilepingu tühisuse (VÕS § 408 lg 1 esimene alternatiiv).VÕS § 410 lg 1 järgi ei välista sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, kuid ka sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Dokumentidega tutvumise võimalus portaalis ei vabastada laenuandjat kohustusest anda tarbijale viivitamata lepingudokument püsival andmekandjal ega kõrvalda lepingu dokumendi edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, s.o laenulepingu tühisust (vt ka TrtRnKo 28.08.2025, 2-21130777/122, p-d 4 ja 5).
27.Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõuet võimalik rahuldada VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel juba ainuüksi seetõttu, et nõude esmane eeldus kehtiva lepingu olemasolu näol ei ole täidetud. 5/8
28.Siiski märgib kohus, et isegi kui krediidikonto lepingud saaks lugeda sõlmituks ja neid ei oleks alust pidada VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks, ületas 28.03.2018 krediidikonto lepingu nr 3392702 puhul krediidi kulukuse määr VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning krediidiandja on kohtu hinnangul kõigi krediidikonto lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega tohtinuks VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidilepinguid sõlmida.
29.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 28.03.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,81% (kohaldus alates 01.01.2018 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,81% = 56,43%.
30.28.03.2018 krediidikonto lepingus nr xxx on krediidi kulukuse määraks märgitud 56,32% arvestades, et nimetatud lepinguga võimaldati kasutada 500 euro suurust krediidilimiiti 36 kuuks ning selle eest tuli tasuda intressi 44,88% aastas või 0,12% päevas ja krediidi kasutusse võtmisel 2,99% väljamaksetasu väljamakstavast summast ehk 14,95 eurot (dtl 59).
31.Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab aga samadel eeldustel oluliselt kõrgema tulemuse (59,31%).
32.Seega ületas 28.03.2018 krediidikonto lepingu nr xxx alusel võimaldatud krediidi kulukuse määr asjaomase lepingu sõlmimise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ning esineb alus pidada 28.03.2018 krediidikonto lepingut nr 3392702 tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
33.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 403 4 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
34.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks veendunud selles, et kostja sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 403 4 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi.
35.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised varalised kohustused VÕS § 403 4 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes.
36.Hageja on esitanud faktiväite, et 28.03.2018 krediidikonto lepingu nr 3392702 sõlmimise eel kontrolliti kostja sissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste suurust kostja konto väljavõtte alusel. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja on kogunud kostja konto väljavõtte ega ole esile toonud ega tõendanud, milliseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid krediidiandja kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse võttis. Kostja on esile toonud ja tõendanud, et kostja täitis vastava krediidikonto lepingu sõlmimise eel regulaarset finantskohustust xxx ees, muu hulgas oli neile 05.02.2018 teinud ülekande 300 eurot selgitusega „võlg“, mida krediidiandja arvesse ei võtnud (dtl 188).
37.Hageja esile toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks 01.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxx, 10.02.2022 krediidikonto lepingu nr xxx-1 ning 20.08.2023 krediidikonto lepingu nr xxx sõlmimise eel kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis 6/8
annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka käesoleval jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
38.Kostja on esile toonud ja tõendanud, et kostja täitis finantskohustusi kolmandate isikute ees, mida krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
39.Kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt (dtl 204-322) nähtub näiteks, et kostja tasus 07.08.2021 xxx As-ile 153 eurot ja xxx 261 eurot, 07.09.2021 xxx-le 107 eurot, 08.09.2021 xxx As-ile 153 eurot ja xxx 261 eurot ning 08.10.2021 ESTO-le 122 eurot, xxx AS-ile 155 eurot ja xxx 262 eurot.
40.Kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt (dtl 204-322) nähtub näiteks ühtlasi, et kostja tasus 03.11.2021 xxx-le 146 eurot, 08.11.2021 xxx AS-ile 155 eurot ja xxx 262 eurot, 06.12.2021 xxx-le 115 eurot, 08.12.2021 xxx AS-ile 155 eurot ja xxx 265 eurot. Samuti nähtub kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt, et kostja võttis laenu xxx AS-ilt 10.12.2021 summas 1000 eurot ja 15.12.2021 summas 500 eurot.
41.Kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt (dtl 323-445) nähtub näiteks samuti, et kostja tasus 08.01.2022 xx AS-ile 155 eurot, xxx 265 eurot, xxx-le 117 eurot, 11.01.2022 xxx AS-ile 64 eurot, 12.01.2022 xxx AS-ile 46,69 eurot, 07.02.2022 xxx-le 117 eurot, 08.02.2022 xxx AS-ile 155 eurot, xxx 265 eurot ja xxx AS-ile 64 eurot.
42.Seega oli krediidiandja 01.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxx ja 10.02.2022 krediidikonto lepingu nr xxx-1 sõlmimise eel ilmselgelt põhjendamatult lugenud kostja finantskohustuste suuruseks 0 eurot ning juhul, kui krediidiandja oleks kostja finantskohustuste suurust kostja konto väljavõtte alusel kontrollinud, ei oleks krediidiandja kuidagi saanud kostjat krediidivõimeliseks pidada.
43.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole ja krediidiandja kontrollikohustuse rikkumise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et krediidiandja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti muul põhjusel kui oma kohustuste rikkumise tõttu, sh kostjat tuleneval põhusel VÕS § 4034 lg 7 viimase lause mõttes.
44.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
45.Kohus juhtis krediidi kulukuse määra ületamisele ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele viitavatele asjaoludele hageja tähelepanu 03.06.2026 kohtunõudes ning võimaldas hagejal esitada oma nõude ümberarvestuse. Hageja seda ei teinud. Seetõttu ei oleks võimalik hageja nõuet ülalkäsitletud alusel rahuldada ka juhul, kui krediidikonto lepingud saaks lugeda sõlmituks.
46.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt viimasele arvatava krediidilepingu täitmiseks makstud raha tagastamist VÕS § 108 lg 1 ja § 1028 lg 7/8
1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et krediidiandja on kostjale midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle andnud (s.t. esineb sooritus) ja on teinud seda ilma õigusliku aluseta, s.t. kohustust, mida sooviti sooritusega täita, ei ole olemas, seda ei teki või langeb see pärast soorituse tegemist ära ning vastav nõue on hagejale loovutatud.
47.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale ülalkäsitletud krediidikonto lepingutele viidates väljamakseid kokku 2537,74 euro ulatuses (dtl 107-127, 128-133). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi teinud kostjale sooritused krediidikonto lepingute täitmiseks, mida krediidiandja pidas sõlmituks ja kehtivaks.
48.Kohus tuvastab, et kostja tegi krediidiandjale tagasimakseid kogusummas 2643,56 eurot (dtl 128-133).
49.Kohus tuvastab hageja seletuse alusel, et kostja tegi hagejale tagasimakseid 537,95 euro ulatuses (dtl 460).
50.Seega on arvatavalt sõlmitud krediidikonto lepingute täitmiseks krediidiandja teinud kostjale väljamakseid väiksemas ulatuses kui kostja krediidiandjale ja hagejale tagasimakseid.
51.Eeltoodust johtuvalt isegi kui krediidiandja oleks krediidikonto lepingutest tulenevad nõuded loovutanud hagejale ja loovutust oleks võimalik tõlgendada selliselt, et see hõlmab ka alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid, ei oleks hagejal kostja vastu alusetu rikastumise väljaandmise nõuet.
52.Eeltoodud kaalutustel jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
53.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
54.Kostja ei osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust johtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.