Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema; Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu osaliselt.
2.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L89016022129 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 561,91 eurot.
3.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L89016022129 alusel välja alates 20.07.2026 sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Osamakse 20.07.2026 25,86 20.08.2026 25,86 20.09.2026 25,86 20.10.2026 25,86 20.11.2026 25,86 20.12.2026 25,86 20.01.2027 25,86 20.02.2027 25,86 20.03.2027 25,86 20.04.2027 25,86 20.05.2027 25,86 20.06.2027 25,86 20.07.2027 25,86 20.08.2027 25,86
4.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L89016022129 alusel välja intress 60,75 eurot.
5.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 1 märgitud põhivõlalt 561,91 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
6.Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt laenu põhiosa osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni laenu põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
7.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu rahuldamata lepingust nr L89016022271 tuleneva põhinõude 180,54 eurot, intressinõude 8,93 eurot, sissenõudmiskulude nõude 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 11,09 eurot ja viivisenõude alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 180,54 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 12% aastas osas ning lepingust nr L89016022129 tuleneva põhinõude 845,75 euro ulatuses, intressinõude 105,18 euro ulatuses, haldustasu nõude 11,60 eurot, sissenõudmiskulude nõude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise nõude 244,69 eurot ja viivisenõude alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 2287,44 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas osas.
8.Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
Edasikaebamise kord 2/14
Rahaliselt
kindlaksmääratavad
Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi (võlgnik, kostja) vastu 2900,37 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu maakohus lõpetas 11.04.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus jättis 11.04.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
3.Hageja esitas 30.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
3.1.AS Inbank Finance (registrikood 16197915, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 8.07.2022 järelmaksulepingu nr L89009125910 (leping 1), mille alusel kostja sai Tele2 Eesti Aktsiaseltsilt kauba maksumusega 330,90 eurot järelmaksuga. Lepingu 1 kohaselt kauba maksumus on 330,90 eurot, lepingutasu on 10 eurot, igakuine osamakse on 12,86 eurot, osamakse tasumise tähtpäev on 15. kuupäev, osamaksete arv on 36, osamaksete kogusumma on 462,56 eurot, krediidi kogukulu on 131,66 eurot, krediidi kulukuse määr on 25,43% aastas, viimase osamakse tähtpäev on 15.07.2025, intressimäär ja viivisemäär on 12% aastas.
3.2.Lepingu 1 alusel anti kaup kostjale üle 08.07.2022 Tele2 esinduses.
3.3.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.01.2023 tarbijakrediidilepingu nr. L89011157073 (leping 2). Lepingu 2 kohaselt laenusumma on 2500 eurot, 3/14
osamakse suurus 72,20 eurot, osamaksete tasumise tähtpäev on 20. kuupäev, esimese osamakse tähtpäev on 20.02.2023, viimase osamakse tähtpäev on 20.01.2028, osamaksete arv on 60, lepingutasu on 50 eurot, lepingu haldustasu on 2,90 eurot, intressimäär ja viivisemäär on 20,90% aastas, krediidi kulukuse määr on 26,99% aastas, laenu kogukulu on 1813,52 eurot.
3.4.Krediidiandja maksis lepingu 2 alusel laenu 18.01.2023 kostja pangakontole välja.
3.5.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 24.04.2024 kokkuleppe lepingu 1 muutmiseks. Kokkuleppe kohaselt kannab leping 1 edaspidi numbrit L89016022271, krediidi/võlgnevuse summa on 201,79 eurot, igakuine osamakse on 15,62 eurot, osamakse tasumise tähtpäev on 20. kuupäev, esimese osamakse tähtpäev on 20.05.2024, viimase osamakse tähtpäev on 20.08.2025, osamaksete arv on 16, lepingutasu on 15 eurot, igakuine haldustasu on 0,00 eurot, intressimäär ja viivisemäär on 12% aastas, krediidi kulukuse määr on 35,81% aastas, krediidi kogukulu on 48,02 eurot.
3.6.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 24.04.2024 kokkuleppe lepingu 2 muutmiseks. Kokkuleppe kohaselt kannab leping 2 edaspidi numbrit L89016022129, laenu/võlgnevuse jääk on 2308,74 eurot, igakuine osamakse on 66,26 eurot, osamaksete tasumise tähtpäev on 20. kuupäev, esimese osamakse tähtpäev on 20.05.2024, viimase osamakse tähtpäev on 20.04.2029, osamaksete arv on 60, lepingutasu on 25 eurot, igakuine haldustasu on 2,9 eurot, intressimäär ja viivisemäär on 20,90% aastas, krediidi kulukuse määr on 26,69% aastas ja krediidi kogukulu on 1666,83 eurot.
3.7.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 04.10.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 18.10.2024. Ülesütlemise hoiatuse seisuga oli kostja viivituses lepingu 1 alusel 20.08.2024 ja 20.09.2024 osamaksete tasumisega lepingu 2 alusel 20.07.2024, 20.08.2024 ja 20.09.2024 osamaksete tasumisega.
3.8.Krediidiandja saatis kostjale 25.10.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta.
3.9.Krediidiandja loovutas 31.10.2024 lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, teatis nõude loovutamise kohta saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.
3.10.Hageja on lepingust 1 tuleneva võlgnevusega seoses saatnud kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 14.11.2024, 25.11.2024 ja 24.01.2025 maksumustega vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot ning kandnud muid makseviivitusega seoses tekkinud kulusid 5 euro ulatuses.
3.11.Hageja on lepingust 2 tuleneva võlgnevusega seoses saatnud kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 14.11.2024, 25.11.2024 ja 24.01.2025 maksumustega vastavalt 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot ning kandnud muid makseviivitusega seoses tekkinud kulusid 15 euro ulatuses.
4.Hageja palus kostjalt hageja kasuks lepingu 1 alusel välja mõista põhivõlgnevus 180,54 eurot, intress 8,93 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,09 eurot ja viivis alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 180,54 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 12% aastas.
5.Hageja palus kostjalt hageja kasuks lepingu 2 alusel välja mõista põhivõlgnevus 2287,44 eurot, intress 165,93 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 244,69 eurot ja viivis alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 2287,44 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas. 4/14
6.Kohus võttis 02.09.2025 määrusega hagi menetlusse.
7.Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
8.Hageja esitas 09.09.2025 vastuse kohtunõudele, milles täpsustas lepingu sõlmimise, lepingudokumentide kostjale püsival andmekandjal edastamise, krediidi kulukuse määra arvestamise, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega ja sissenõudmiskuludega seonduvaid asjaolusid ning esitas oma nõuete ümberarvestused.
8.1.Hageja tõi esile, et lepingu 1 alusel tegi kostja tagasimakseid kokku 306,94 euro ulatuses ning kui arvestada need kõik põhiosa katteks, siis enne lepingu 1 muutmist oli tasumata põhiosa 23,96 eurot. Seega saab lepingu 1 põhiosaks pärast lepingu 1 muutmist lugeda 23,96 eurot, mille katteks kostja tegi tagasimakseid 46,86 euro ulatuses.
8.2.Kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks, siis lepingu 1 alusel kostjal hageja ees võlgnevust ei ole.
8.3.Hageja tõi esile, et lepingu 2 alusel tegi kostja tagasimakseid kokku 947,86 eurot ning kui arvestada need kõik põhiosa katteks, oli enne lepingu 2 muutmist tasumata põhiosa 1552,14 eurot. Seega saab lepingu 2 põhiosaks pärast lepingu 2 muutmist lugeda 1552,14 eurot, mille katteks kostja tegi tagasimakseid 132,52 euro ulatuses.
8.4.Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud lepingu 2 alusel põhiosa 110,45 eurot ja intressid 22,07 eurot, tasumata põhiosa on 1441,69 eurot ja intressid 91,22 eurot. Ümberarvestuse korral oli kostja lepingu 2 ülesütlemise ehk 25.10.2024 seisuga võlas kahe järjestikuse osamaksega, s.o. 20.09.2024 osamaksega osaliselt ja 20.10.2024 osamaksega täielikult.
8.5.Hageja tõi esile, et kostja on lepingu 2 alusel pärast selle muutmist teinud üksnes kaks maksegraafiku järgset makset ega ole lepingut täitnud üle aasta. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja näidanud üles soovi asi lahendada osade kaupa tasumisega. Kostja kohtueelne käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut 2 nõuetekohaselt tulevikus täita.
8.6.Hageja palub alternatiivselt vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise tuvastamise korral kostjalt lepingu 2 alusel välja mõista 09.09.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa 303,31 eurot, intressid 45,94 eurot (s.o osamaksed 20.09.2024 – 20.08.2025) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt esitatud tabelile.
9.Kohus selgitas 24.04.2026 kohtunõudes pooltele menetluslikku olukorda ning võimaldas pooltel esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente.
10.Hageja esitas 06.05.2026 seisukoha, milles täpsustas hagi nõude omandamise, sissenõudmiskulude, lepingute ülesütlemise ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid ning esitas oma täiendatud menetluskulude nimekirja. Hageja täpsustas ka oma alternatiivset nõuet ning palub alternatiivselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt lepingu 2 alusel välja mõista 06.05.2026 sissenõutavaks muutunud põhiosa 510,19 eurot, intressid 60,75 eurot (s.o ümberarvestuses toodud osamaksed 20.09.2024 – 20.04.2026) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale 5/14
järgnevast päevast ja viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt esitatud tabelile.
11.Kostja 24.04.2026 kohtunõudele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
13.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingute alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud.
14.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis hageja lepingute alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingud sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastavad lepingud kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
15.Hageja nõuded võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 401 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidilepingud, lepingud on kehtivad (ei ole tervikuna ega osaliselt tühised), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada, tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.
16.Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja tegid 08.07.2022 vastastikused tahteavaldused lepingu 1 sõlmimiseks, seejuures on kostja lepingu omakäeliselt allkirjastanud (dtl 56-58). Seega on krediidiandja ja kostja kohtu hinnangul 8.07.2022 lepingu 1 sõlminud.
17.Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja tegid 18.01.2023 vastastikused tahteavaldused lepingu 2 sõlmimiseks, seejuures on kostja lepingu digitaalselt allkirjastanud (dtl 43-49). Seega on krediidiandja ja kostja kohtu hinnangul 18.01.2023 lepingu 2 sõlminud.
18.Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja tegid 24.04.2024 vastastikused tahteavaldused lepingu 1 muutmiseks, seejuures on kostja vastava kokkuleppe digitaalselt allkirjastanud (dtl 60-64). Seega on krediidiandja ja kostja kohtu hinnangul 24.04.2024 sõlminud lepingu 1 muutmise kokkuleppe, millest alates kannab asjaomane leping numbrit L89016022271.
19.Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja tegid 24.04.2024 vastastikused tahteavaldused lepingu 2 muutmiseks, seejuures on kostja vastava kokkuleppe digitaalselt allkirjastanud (dtl 51-55). Seega on krediidiandja ja kostja kohtu hinnangul 24.04.2024 sõlminud lepingu 2 muutmise kokkuleppe, millest alates kannab asjaomane leping numbrit L89016022129.
20.Kohus tuvastab, et lepinguga 1 omandatud kaup on 08.07.2022 kostjale üle antud (dtl 59).
21.Arvestades, et leping 1 on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud, ning et lepinguga 1 omandatud kaup on kostjale üle antud, ei ole kooskõlas VÕS § 408 lg-ga 3 alust pidada 6/14
lepingut 1 VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõude või lepingus mõne VÕS § 405 sätestatud andmetest puudumise tõttu.
22.Kohus tuvastab, et lepingu 2 alusel võetud krediit 2500 eurot on 18.01.2023 kostja arvelduskontole üle kantud (dtl 50).
23.Arvestades, et leping 2 on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud, ning et lepinguga 2 võetud krediit on kostja käsutusse antud, ei ole kooskõlas VÕS § 408 lg-ga 2 alust pidada lepingut 2 VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõude või lepingus mõne VÕS § 404 sätestatud andmetest puudumise tõttu.
24.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.
25.Lepingu 1 kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr 25,43% (dtl 56). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab madalama tulemuse (15,1%).
26.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu 1 sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut 1 tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
27.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%.
28.Lepingu 2 kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr 26,99% (dtl 44). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab madalama tulemuse (26,75%).
29.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu 2 sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut 2 tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
30.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%.
31.Lepingu 1 muutmise kokkuleppe kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr 35,81% (dtl 61) ning lepingu 2 muutmise kokkuleppe kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr 26,69% (dtl 52).
32.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu 1 muutmise kokkuleppe ja lepingu 2 muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingu 1 muutmise kokkulepet ja lepingu 2 muutmise kokkulepet tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
33.Kohtu hinnangul ei ole hageja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 1 p 1 ja lg 3 mõttes ega 7/14
ole kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:
33.1.Lepingu 1 sõlmimise eel avaldas kostja oma igakuise sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 11 eurot (dtl 76). Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekute suurust Pensionikeskusest ja tuvastas, et kostja viimase 4 kuu keskmine sissetulek oli 766,49 eurot (dtl 79). Hageja selgituste kohaselt krediidiandja arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel sissetulekuga 1000 eurot ja igakuiste kohustustega 11 eurot ning järeldas, lepingu 1 sõlmimise järel jääks kostjale kätte 976,14 eurot igapäevasteks majapidamiskuludeks (1000-11-12,86=976,14). Krediidiandja järeldas, et kostja on krediidivõimeline (dtl 33).
33.2.Kohtu hinnangul arvestades krediidiandja põhjendamatult kostja avaldatud sissetuleku suurusega 1000 eurot ning oleks konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt pidanud arvestama Pensionikeskuse andmete alusel tuvastatud viimase nelja kuu keskmise sissetuleku suurusega 766,49 eurot.
33.3.Kohtu hinnangul jättis krediidiandja põhjendamatult välja selgitamata, kas kostja sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks ega täitnud KAVS § 49 lg-s 3 sätestatud kohustusi.
33.4.Kohtu hinnangul jättis krediidiandja põhjendamatult kontrollimata kostja varaliste kohustuste suuruse kostja konto väljavõtte alusel. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et muu kogutud teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
33.5.Hageja esitatud maksehäireregistri Taust.ee väljavõte on tehtud 29.04.2025 (dtl 77), mistõttu ei ole selle tõendi põhjal võimalik veenduda selles, kas krediidiandja kontrollis varasemate maksekohustuste täitmist ka 2022. aastal.
33.6.Lepingu 2 sõlmimise eel avaldas kostja oma igakuise sissetuleku suuruseks 900 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 50 eurot (dtl 75). Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekute suurust kostja kontoväljavõtte alusel ja tuvastas, et kostja viimase 5 kuu keskmine sissetulek oli 734,51 eurot (dtl 79). Hageja selgituste kohaselt krediidiandja arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel sissetulekuga 734,51 eurot ja igakuiste kohustustega 50 eurot ning järeldas, lepingu 2 sõlmimise järel jääks kostjale kätte 612,31 eurot igapäevasteks majapidamiskuludeks (734,51-50-72,20=612,31). Krediidiandja järeldas, et kostja on krediidivõimeline (dtl 33).
33.7.Kohtu hinnangul jättis krediidiandja põhjendamatult välja selgitamata, kas kostja sissetulekut saab pidada regulaarseks sissetulekuks ega täitnud KAVS § 49 lg-s 3 sätestatud kohustusi.
33.8.Hageja esitatud kostja konto väljavõte on loodud 05.05.2026 (dtl 947 jj), mistõttu ei ole selle tõendi põhjal võimalik veenduda selles, kas krediidiandja lähtus samadest andmetest ka 2023. aastal.
33.9.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt kontrollis krediidiandja kostja kontoväljavõtte põhjal üksnes kostja sissetulekute suurust. Kohtu hinnangul jättis krediidiandja põhjendamatult kontrollimata kostja varaliste kohustuste suuruse kostja konto väljavõtte alusel. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et muu kogutud teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
33.10.Juhul, kui krediidiandja oleks kostja varaliste kohustuste suurust kostja kontoväljavõtte alusel kontrollinud, pidanuks krediidiandja järeldama, et kostja 8/14
varalised kohustused ületavad krediidiandja arvestatud 50 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvalt võttis kostja septembris 2022 Placet Group OÜ-st laenu 950 eurot ja detsembris 2022 Bondora AS-ist laenu 1000 eurot. Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud vastavate laenudega kaasnevate igakuiste finantskohustuste suuruse.
33.11.Hageja esitatud kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostjal on teisi kontosid, millele kostja on teinud regulaarselt ülekandeid. Kostja varaliste kohustuste kontrollimiseks pidanuks krediidiandja küsima ka vastavate teiste kontode väljavõtteid, mida krediidiandja ei teinud.
33.12.Hageja esitatud maksehäireregistri Taust.ee väljavõte on tehtud 29.04.2025 (dtl 77), mistõttu ei ole selle tõendi põhjal võimalik veenduda selles, kas krediidiandja kontrollis varasemate maksekohustuste täitmist ka 2023. aastal.
33.13.Kuigi krediidiandja ja kostja leppisid pärast lepingute 1 ja 2 sõlmimist kokku kostja kasutusse võetavate krediidisummade muutmises, ei ajakohastanud krediidiandja tema käsutuses olevat teavet kostja krediidivõimelisuse kohta ega hinnangud kostja krediidivõimelisust enne krediidisummade muutmist vastavalt VÕS § 4034 lg-le 9.
34.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
35.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingute sõlmimiseks ja muutmiseks täidetud.
36.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
37.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingutes sätestatud intressimäärad on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning lepingud on muude krediidiga seotud tasude osas tühised.
38.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
39.Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
40.Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul on saabunud lepingu 1 muutmise järgsete kõigi osamaksete tähtaeg (dtl 62), ent ei ole saabunud lepingu 2 muutmise järgsete kõigi osamaksete tähtaeg (dtl 53).
9/14
41.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).
42.Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II komm (2019), § 4034 lg 7, p 3.3.a.a).
43.Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).
44.Hageja esitas 09.09.2025 ümberarvestuse, milles arvestas kõik lepingu 1 alusel tehtud tagasimaksed 306,94 eurot laenu põhiosa katteks, luges laenujäägi 23,96 eurot lepingu 1 muutmise järgseks laenu põhiosaks ning luges kõik pärast lepingu 1 muutmist kostja tehtud tagasimaksed 46,86 eurot laenu põhiosa katteks. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostjal seega hageja ees lepingu 1 alusel võlgnevust.
45.Kohtu hinnangul ei ole seesugune tagasimaksete uuesti määramine VÕS § 403 4 lg-ga 7 ja asjaomaste lepingutega ilmses vastuolus, mistõttu saab seesugust tagasimaksete uuesti määramist pidada lubatavaks ning kohus saab selle asja lahendamise aluseks võtta.
46.Hageja esitas 09.09.2025 ümberarvestuse, milles arvestas kõik lepingu 2 alusel kostja tehtud tagasimakseid 947,86 eurot laenu põhiosa katteks ning jagas laenujäägi 1552,14 eurot tagasimakseteks vastavalt lepingu 2 muutmise järgses maksegraafikus toodud maksetähtpäevadele ja osamaksete arvule selliselt, et laenu põhiosa tagasimaksed on võrdsed ning neile lisandub VÕS § 94 määras arvestatud intress. Lepingu 2 muutmise järel kostja tehtud tagasimaksed 132,52 eurot arvestas hageja uuesti määratud põhiosa ja intressi tagasimaksete katteks. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal lepingu 2 alusel tasutud uuesti määratud põhiosa maksed 110,45 euro ulatuses (20.05.2024 - 20.08.2024 osamaksed tervikuna ja 20.09.2024 osamakse osaliselt 7,01 euro ulatuses) ja uuesti määratud intressi osamaksed 22,07 euro ulatuses (20.05.2024 – 20.08.2024 osamaksed tervikuna), tasumata on uuesti määratud põhiosa osamaksed 1441,69 euro ulatuses ja uuesti määratud intressi osamakse 91,22 euro ulatuses, mis pärast 30.06.2026 on välja arvestatud viimase teadaoleva määra järgi.
47.Kohtu hinnangul ei ole seesugune tagasimaksete uuesti määramine VÕS § 403 4 lg-ga 7 ja asjaomaste lepingutega ilmses vastuolus, mistõttu saab seesugust tagasimaksete uuesti määramist pidada lubatavaks ning kohus saab selle asja lahendamise aluseks võtta.
48.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu 1 täitmiseks tagasimakseid enne selle muutmist 306,94 euro ulatuses ja pärast selle muutmist 46,86 euro ulatuses (dtl 86-104).
49.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu 2 täitmiseks tagasimakseid enne selle muutmist 947,86 euro ulatuses ja pärast selle muutmist 132,52 euro ulatuses (dtl 86-104).
50.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 04.10.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 18.10.2024 (dtl 71).
51.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 25.10.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta (dtl 72).
52.Hageja 09.09.2025 ümberarvestusest lähtudes saanud kostja olla 04.10.2024 seisuga lepingu 1 täitmisega viivituses.
10/14
53.Seega ei olnud vastav VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldus täidetud ning lepingu 1 ülesütlemine oli tagajärjetu.
54.Kohus tuvastab, et lepingu 1 tähtaeg saabus 20.08.2025 (dtl 61-62).
55.Hageja 09.09.2025 ümberarvestusest lähtudes ei olnud kostja 04.10.2024 seisuga viivituses vähemalt kolme järjestikuse lepingu 2 alusel uuesti määratud tagasimaksega.
56.Seega ei olnud vastav VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldus täidetud ning lepingu 2 ülesütlemine oli tagajärjetu.
57.Kohus tuvastab, et hageja on omandanud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 878-882).
58.Hageja palus 30.04.2025 hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista ning lepingu 1 alusel põhivõlgnevus 180,54 eurot, intress 8,93 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,09 eurot ja viivis alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 180,54 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 12% aastas ja lepingu 2 alusel põhivõlgnevus 2287,44 eurot, intress 165,93 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 244,69 eurot ja viivis alates 01.05.2025 kuni põhinõude summas 2287,44 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas.
59.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tõttu on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt lepingujärgsed intressimäärad vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ja lepingud on muude tasude osas tühised. Hageja uuesti määratud tagasimakseid arvestades ei ole lepingud ülesütlemisega lõppenud. Seega puudub alus hageja põhinõuete rahuldamiseks hagiavalduses taotletud ulatuses, kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu asjaomases suuruses põhinõudeid.
60.Samuti puudub alus hageja lepingujärgsete intressinõuete rahuldamiseks hagiavalduses taotletud ulatuses, kuivõrd lepingujärgsed intressimäärad on vähenenud seadusjärgse määrani ning enamtasutud intressi arvel on põhinõuded vähenenud.
61.Ühtlasi puudub alus hageja lepingu haldustasu nõude rahuldamiseks, sest leping 2 on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muude tasude osas tühine.
62.Ka puudub alus sissenõudmiskulude hüvitamise nõuete rahuldamiseks, kuivõrd lepingud ei olnud sissenõudmiskulude kandmise ajal lõppenud ning kostja ei olnud sissenõudmiskulude kandmise ajal lepingute täitmisega viivituses.
63.Ühtlasi puudub alus viivisenõuete rahuldamiseks hagiavalduses taotletud ulatuses. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingutes sätestatud viivisemäär ületab nii VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vähenenud lepingujärgset intressimäära kui ka VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäära. Kuivõrd kokkulepitud viivisemäärad ületavad VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud ülemmäära ning kokkulepped kalduvad seega tarbija kahjuks kõrvale VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust, on viivisekokkulepped VÕS § 421 alusel tühised. VÕS § 113 lg 1 ls 2 alusel tuleb sellisel juhul viivisemääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
64.Hageja palus 06.05.2026 seisukohas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt lepingu 2 alusel välja mõista 06.05.2026 sissenõutavaks muutunud põhiosa 510,19 eurot, intressid 60,75 eurot (s.o ümberarvestuses toodud osamaksed 20.09.2024 – 20.04.2026) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgses 11/14
viivisemääras 20,9% aastas. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt esitatud tabelile.
65.Arvestades kostja tagasimaksed hageja 09.09.2025 ümberarvestuse alusel uuesti määratud tagasimaksete katteks, on kostjal muudetud lepingu 2 alusel tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgne 20.09.2024 laenu põhiosa osamakse 18,85 euro ulatuses ja järgnevad laenu põhiosa osamaksed tervikuna. 06.05.2026 seisuga oli laenu põhiosast sissenõutavaks muutunud 510,19 eurot. Seetõttu on kostja alternatiivne põhinõue kohtu hinnangul põhjendatud.
66.Arvestades kostja tagasimaksed hageja 09.09.2025 ümberarvestuse alusel uuesti määratud tagasimaksete katteks, on kostjal muudetud lepingu 2 alusel tasumata hageja osutatud ümberarvestatud maksegraafiku järgsed intressi osamaksed alates 20.09.2024 osamaksest. 06.05.2026 seisuga oli intressist sissenõutavaks muutunud 60,75 eurot. Seetõttu on kostja alternatiivne intressinõue kohtu hinnangul põhjendatud.
67.Hageja ei ole esitanud pärast 06.05.2026 sissenõutavaks muutuvate intressi osamaksete väljamõistmise nõuet, kuigi 09.09.2025 ümberarvestuses on hageja intressi välja arvestanud kuni 20.04.2029 osamakseni, sh alates 01.07.2026 viimase teadaoleva määra järgi, ning hageja viitab ümberarvestatud maksegraafikule ka oma alternatiivses nõudes. Seetõttu kohus pärast 06.05.20256 sissenõutavaks muutuvaid intressi osamakseid kostjalt välja ei mõista.
68.Hageja tõi oma 09.09.2025 seisukohas esile, et kostja tegi lepingu 2 alusel pärast selle muutmist üksnes kaks tagasimakset ega ole lepingut juba rohkem aasta jooksul täitnud. Arvestades neid asjaolusid ning seda, et kostja ei ole ka käesolevas kohtumenetluses osalenud, on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid laenu osamakseid tähtaegselt ei tasu.
69.Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja ka alates 20.05.2026 sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed. Kohtuotsuse tegemise seisuga on need sissenõutavaks muutunud 51,72 euro ulatuses. Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa kokku 561,91 eurot.
70.Kohtu hinnangul on hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas ebaselge selles osas, millisest ajahetkest alates hageja viivise väljamõistmist palub. Nõuet saab pidada piisavalt selgeks üksnes edasiulatuva viivise osas. Käesoleva otsuse punktis 63 toodud kaalutlustel on viivisenõue põhjendatud üksnes VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja alternatiivse viivisenõude rahuldamine seega põhjendatud üksnes edasiulatuva viivise osas VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
71.Kohtu hinnangul on ka hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni käesoleva otsuse punktis 63 toodud kaalutlustel põhjendatud üksnes VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
72.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1, TsMS § 369 alusel hageja alternatiivse põhinõude osaliselt ning mõistab lepingu 2 alusel kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 561,91 eurot ning alates 20.07.2026 sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:
73.Samuti rahuldab kohus VÕS § 108 lg 1,§ 401 lg 1, § 402 lg 1, § 403 4 lg 7 alusel hageja alternatiivse intressinõude a mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 60,75 eurot.
74.Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 ls 2 alusel hageja alternatiivse viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 561,91 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt laenu põhiosa osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni laenu põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. 13/14
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
75.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
76.Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 403 4 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida ning lepingute ülesütlemine ei ole VÕS § 403 4 lg 7 alusel uuesti määratud tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei ole hagejal kostja vastu lepingust 1 tulenevat nõuet ning avalduse/hagi esitamise ajal ei olnud ning ka käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole hageja lepingust 2 tulenev nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (analoogsele seisukohale osaliselt analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.214.2.3).
77.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
14/14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.