Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15.08.2025 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võla nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
1.1.Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 21.09.2019 krediidikonto lepingu nr KK3459784 (leping), mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1000 eurot.
1.2.Kostja jättis tasumata 2022. a oktoobri, novembri ja detsembri tagasimaksed.
1.3.Krediidiandja saatis kostjale 20.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 03.02.2023.
1.4.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 04.02.2023 üles.
1.5.Krediidiandja loovutas 07.02.2023 nõude kostja vastu hagejale.
1.6.Hageja saatis kostjale 16.02.2023, 03.03.2023 ja 14.03.2023 meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega maksumustega vastavalt 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot.
1.7.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1003,19 eurot, intressi 138,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1003,19 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
2.Kohus võttis hagi 15.10.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Hageja täpsustas 24.10.2025 seisukohas lepingu sõlmimise, krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega seonduvaid asjaolusid ning esitas nõude ümberarvestused vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg-le 7. Hageja tõi esile, et lepingu alusel on kostja võtnud krediidi kasutusse 2433 euro ulatuses ning teinud tagasimakseid 2517,05 euro ulatuses. Hageja leiab, et VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste rikkumise korral saab nõude pärast ümberarvestust lugeda täidetuks.
4.Kohus proovis hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada avalikus e-toimikus ning korduvalt rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidele xxx ja xxx ning lisaks e-posti aadressile xxx. Kostja ei avanud menetlusdokumente e-toimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Samuti ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressil xxx isiklikult üle anda. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse, 15.10.2025 määruse ja hageja 24.10.2025 seisukoha kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 kohaselt nende eelnimetatud aadressil postkasti panekuga 10.01.2026.
5.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 26.01.2026. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
2/6
KOHTU PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
8.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
9.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
10.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja esitas krediidilepingu sõlmimiseks elektroonilise taotluse veebilehel smsraha.ee ning krediidiandja on kostjale lepingu alusel krediiti välja maksnud. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks.
11.Hageja tõi esile, et lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49%, arvestades krediidisummat 1000 eurot, intressimäära 39,99% aastas ning et krediidilimiit tagastatakse 36 tagasimaksena.
12.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse (48,20%). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
13.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 21.09.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (58,11%) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
14.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 3/6
16.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud krediidisummalt arvestanud intressi VÕS §-s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
18.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
19.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt omandas krediidiandja enne lepingu sõlmimist andmed kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotluselt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja töötasu 3000 eurot kuus, finantskohustused 642,34 eurot kuus ja majapidamiskulud 300 eurot kuus. Krediidiandja tegi päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Samuti tegi krediidiandja kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et krediidi taotlemise hetkel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu 3276,19 eurot ja töövõimetoetuse 36,60 eurot. Kostja igakuised finantskohustused moodustasid krediidiandja arvestuse kohaselt 3493,77 eurot. Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskulude suuruseks 300 eurot.
20.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 403 4 lg 2 mõttes ning ei ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
21.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema teiste varaliste kohustuste ja majapidamiskulude suuruse kohta VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-de 2 ja 4 mõttes, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele vastavalt KAVS § 50 lg-le 4.
22.Hageja esitatud asjaoludest ei selgu, kuidas on krediidiandja tuvastanud kostja töötasu suuruse 3276,19 eurot ning kostja teiste finantskohustuste ja majapidamiskulude suuruse. Hagiavalduses ja hageja 24.10.2025 vastuses kohtunõudele on hageja märkinud, et krediidiandja on määranud kostja sissetuleku, finantskohustused ja majapidamiskulud väljavõtte alusel, kuid selgusetuks jääb, millist väljavõtet hageja silmas pidanud on. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 05.06.2026 kohtunõudes. Hageja ei ole vastuses eelnimetatud kohtunõudele esitanud täiendavaid selgitusi kostja krediidivõimelisuse kontrolli osas.
23.Hageja esile toodust ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka käesoleval jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt. 4/6
24.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
25.Samuti leiab kohus, et hageja esitatud asjaoludel ei saanud krediidiandja enne lepingu sõlmimist asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline, kuivõrd krediidiandja arvestuste kohaselt ületasid kostja igakuised finantskohustused 3493,77 eurot ja majapidamiskulud 300 eurot kostja igakuist sissetulekut 3312,79 eurot.
26.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud.
27.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
28.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
29.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
30.Hageja on esitanud alternatiivse nõudearvestuse võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades (dtl 133).
31.Alternatiivse nõudearvestuse kohaselt on kostja tasunud lepingust tuleneva nõude kogu ulatuses. Kostjale on lepingu alusel välja makstud 2433 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid 2517,05 eurot.
32.Kuivõrd hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei järginud krediidiandja kostjaga lepingu sõlmimisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut ning hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt on kostja kogu kasutusele võetud laenu tagastanud, ei ole hagejal kostja vastu lepingust tulenevat laenu tagastamise nõuet.
33.Hageja ei ole esitanud intressi arvestust, mis lähtuks intressimäära vähenemisest VÕS
§ 403 lg 7 kohaselt. Seega ei saa kohus hinnata, millises summas kohustus kostja tasuma intressi, millises ulatuses on hageja intressinõue sissenõutavaks muutunud ning millises ulatuses tuleb kostja tehtud maksed arvestada intressinõude katteks.
34.Viivise ja sissenõudmiskulude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eeldused täidetud.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
36.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5/6
37.Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saa kostjal olla tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.