Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; aadress: Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: Kostja: A.Q (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 48309 Jõgeva maakond; e-post:
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine. Lõpetada menetlus lepingust nr BL2866340 tuleneva põhinõude osas summas 342,55 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivise nõude osas summas 4,45 eurot ning edasiulatuva viivise nõude osas määras 21,72% aastas. Lõpetada menetlus lepingust nr BL3220317 tuleneva põhinõude osas summas 2411,45 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivise nõude osas summas 98,91 eurot ning edasiulatuva viivise nõude osas määras 20,65% aastas.
Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 22.07.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3886583 tulenev põhivõlg 1077,30 eurot, viivis perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest 89,33 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
4.Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 12.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4731665 tulenev põhivõlg 191,10 eurot, viivis perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest 15,85 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
1 (14)
5.Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 06.08.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4813546 tulenev põhivõlg 956,88 eurot, viivis perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest 79,34 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 31.01.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL5297561 tulenev põhivõlg 1764,43 eurot, viivis perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest 146,30 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
7.Suuremas ulatuses jääb hagiavaldus rahuldamata.
8.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Tagastada Bondora AS arvelduskontole nr EE687700771005424538 riigilõiv 70 eurot, märkides selgituseks „Hagi tsiviilasjas nr 2-25-20523“.
2.Jätta menetluskulud 37% ulatuses A.Q kanda ja 63% ulatuses Bondora AS kanda.
3.Välja mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks menetluskulud 399,60 eurot.
4.Välja mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.Hageja esitas 28.11.2025 kohtule hagi kostja vastu. Hageja palub: 1.1 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 22.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2866340 tulenev põhinõue 138,74 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 2,51 eurot, tasumata arved 150,91 eurot, haldustasu 41,33 eurot ja sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 9,06 eurot, kokku 342,55 eurot. Viivisenõue (määras 21,72% aastas) lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 4,45 eurot. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt 340,04 (põhinõue, tasumata arved, haldustasu ja sissenõudmiskulud)
2 (14)
edasiulatuvalt viivise välja mõistmist määras 21,72% aastas. 1.2 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 21.11.2022 sõlmitud laenulepingust nr BL3220317 tulenev põhinõue 2208,13 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 140,96 eurot ja haldustasu 62,36 eurot, kokku 2411,45 eurot. Viivisenõue (määras 20,65% aastas) lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 98,91 eurot. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt 2270,49 (põhinõue, haldustasu) edasiulatuvalt viivise välja mõistmist määras 20,65% aastas. 1.3 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 22.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr BL3886583 tulenev põhinõue 2524,78 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 135,39 eurot ja haldustasu 49,60 eurot, kokku 2709,77 eurot. Viivisenõue (määras 16,72% aastas) lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 90,80 eurot. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt 2574,38 (põhinõue, haldustasu) edasiulatuvalt viivise välja mõistmist määras 16,72% aastas. 1.4 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 12.07.2024 sõlmitud laenulepingust nr BL4731665 tulenev põhinõue 282,38 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 23,02 eurot ja haldustasu 4,24 eurot, kokku 309,64 eurot. Viivisenõue (määras 24,99% aastas) lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 15,11 eurot. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt 286,62 (põhinõue, tasumata arved, haldustasu, sissenõudmiskulud) edasiulatuvalt viivise välja mõistmist määras 24,99% aastas. 1.5 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 06.08.2024 sõlmitud laenulepingust nr BL4813546 tulenev põhinõue 1363,91 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 111,68 eurot ja haldustasu 19,84 eurot, kokku 1495,43 eurot. Viivisenõue (määras 24,99% aastas) lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 72,95 eurot. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt 1383,75 (põhinõue, tasumata arved, haldustasu, sissenõudmiskulud) edasiulatuvalt viivise välja mõistmist määras 24,99% aastas. 1.6 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 31.01.2025 sõlmitud laenulepingust nr BL5297561 tulenev põhinõue 2088,33 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 207,23 eurot ja haldustasu 28,26 eurot, kokku 2323,92 eurot. Viivisenõue (määras 29,99% aastas) lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on 133,92 eurot. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt 2116,69 (põhinõue, haldustasu) edasiulatuvalt viivise välja mõistmist määras 29,99% aastas. Alternatiivselt 1.7 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja laenulepingust nr BL3886583 tulenev võlg 2709,77 eurot (põhivõlg, intress ja haldustasu) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 2574,38 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku 90,80 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis põhinõudelt 2574,38 eurot määras 16,72% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. 1.8 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja laenulepingust nr BL4731665 tulenev võlg 309,64 eurot (põhivõlg, intress ja haldustasu) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 286,62 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku 15,1 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis põhinõudelt 286,62 eurot määras 24,99% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni, alternatiivselt 191,10 eurot ning sellelt arvestatud viivis hagiavalduse esitamiseni summas 4,09 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 1.9 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja laenulepingust nr BL4813546 tulenev võlg 1495,43 eurot (põhivõlg, intress ja haldustasu) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude
3 (14)
summalt 1383,75 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku 72,95 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis põhinõudelt 1383,75 eurot määras 24,99% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni, alternatiivselt 956,88 eurot ning sellelt arvestatud viivis hagiavalduse esitamiseni summas 20,49 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 1.10 Mõista A.Q-lt Bondora AS kasuks välja laenulepingust nr BL5297561 tulenev võlg 2323,92 eurot (põhivõlg, intress ja haldustasu) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 2116,6 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku 133,92 eurot. Mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis põhinõudelt 2116,69 eurot määras 29,99% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni, alternatiivselt 1764,43 eurot ning sellelt arvestatud viivis hagiavalduse esitamiseni summas 37,78 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Võtta vastu nõuetest loobumine, mis on esitatud lepingute nr BL2866340 ja BL3220317 alusel. Lepingu nr BL2866340 puhul põhinõue 342,55 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivis 4,45 eurot ning edasiulatuv viivis 21,72% aastas ning lepingu nr BL3220317 puhul põhinõue 2411,45 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivis 98,91 eurot ja edasiulatuv viivis 20,65% aastas.
3.Hageja nõude aluseks on neli hageja ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Lepingud sõlmiti krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PINkoodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe (lepingueelne teave on lisad 21-26 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht on lisad 27-32) ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.
4.22.07.2022 sõlmiti leping nr BL3886583, mille alusel sai kostja 3500 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta väljastatud krediidilt intressi ning (iii) nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 2422,70 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 1077,30 eurot. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 10.kuupäevaks tagasimakse summas 110,91 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul 4 (14)
seega 12.09.2025. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
5.12.07.2024 sõlmiti leping nr BL4731665, mille alusel sai kostja 300 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta väljastatud krediidilt intressi ning (iii) nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 108,90 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 191,10 eurot. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 10.kuupäevaks tagasimakse summas 10,92 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 12.09.2025. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
6.06.08.2024 sõlmiti leping nr BL4813546, mille alusel sai kostja 1400 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta väljastatud krediidilt intressi ning (iii) nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 443,12 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 956,88 eurot. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 10.kuupäevaks tagasimakse summas 53,42 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 12.09.2025. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
7.31.01.2025 sõlmiti leping nr BL5297561, mille alusel kostja sai 2000 eurot. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena.
5 (14)
Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) ei arvesta väljastatud krediidilt intressi ning (iii) nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 235,57 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 1764,43 eurot. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 10.kuupäevaks tagasimakse summas 69,31 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 12.09.2025. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 14.02.2026 isiklikult allkirja vastu. Hagile vastamise tähtaeg oli 09.03.2026. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
10.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on käesolevas tsiviilasjas osaliselt nõudest loobunud, s.o nõutest, mis on esitatud lepingute nr BL2866340 ja BL3220317 alusel. Lepingu nr BL2866340 puhul põhinõue 342,55 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivis 4,45 eurot ning edasiulatuv viivis 21,72% aastas ning lepingu nr BL3220317 puhul põhinõue 2411,45 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivis 98,91 eurot ja edasiulatuv viivis 20,65% aastas. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tsiviilasja menetluse osaliselt, s.o nõutest, mis on esitatud lepingute nr BL2866340 ja BL3220317 alusel.
11.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
6 (14)
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
12.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad laenulepingud. Hageja väitel sõlmiti lepingud krediidiandja e-teenuse keskkonnas ning kostja kinnitas lepingud elektrooniliselt. Hageja selgituste kohaselt kajastub elektroonilise allkirja andmine lepingu jaluses, kuhu märgitakse muu hulgas kinnitamise aeg, kasutatud seadme IP-aadress ning muud elektroonilise kinnitamise andmed. Kohtule esitatud lepingust nr BL3886583 nähtuvad lepingu jaluses kostja nimi, isikukood, kinnitamise aeg (22.07.2023 kell 08.17.01) ning kinnitamise IP-aadress (5.28.40.75) (dtl 72, 80). Hageja selgituste kohaselt toimub Bondora laenulepingute sõlmimisel kliendi autentimine isikutuvastusvahendiga ning lepingu kinnitamine tarbijale SMS-iga saadetud PIN-koodi sisestamise teel. Hageja selgituste järgi lisatakse pärast PIN-koodi sisestamist lepingudokumendile automaatselt isiku nimi, isikukood, ajamärge ja IP-aadress. Kohus kontrollis hageja esitatud PDF-vormingus lepingudokumenti Acrobat Readeri ja DigiDoci tarkvara abil. Kumbki programm ei tuvastanud dokumendis elektroonilist allkirja ega võimaldanud kontrollida selle sertifikaadi kehtivust. Seetõttu ei saa kohus lugeda lepingudokumenti TsÜS § 80 mõttes kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga allkirjastatud dokumendiks. Samas ei välista see iseenesest, et leping vastab VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõudele, kuna selle nõude täitmiseks ei ole nõutav kvalifitseeritud elektroonilise allkirja olemasolu. Ülejäänud kolme kohtule esitatud laenulepingu (nr BL4731665, nr BL4813546, nr BL5297561) puhul puuduvad lepingudokumentide jaluses hageja kirjeldatud kinnitamise andmed. Seetõttu ei ole nende lepingute puhul võimalik üksnes lepingudokumendi alusel kontrollida, kas ja millal kostja väidetava elektroonilise kinnitamise tegi. Ainuüksi hageja üldistest selgitustest Bondora kliendiportaali toimimise kohta ei saa teha järeldust, et samasugune kinnitamisprotsess toimus ka kõigi ülejäänud (kolme) lepingute sõlmimisel. Samas on hageja esitanud tõendid kõigi laenusummade väljamaksmise kohta (dtl 125-128). Asja materjalidest nähtub, et lepingutes kokkulepitud laenusummad kanti kostjale välja ning kostja ei ole väitnud, et väljamaksed oleksid tehtud kolmandale isikule või muul õiguslikul alusel. Kohus hindab lepingudokumente, hageja selgitusi laenulepingute sõlmimise korra kohta ning laenusummade väljamaksmist kogumis ning leiab, et nende tõendite alusel on piisavalt tõendatud kostja tahteavalduste tegemine vaidlusaluste laenulepingute sõlmimiseks ning lepingute alusel krediidisummade saamine.
13.22.07.2023 sõlmitud lepingus nr BL3886583 oli krediidi kulukuse määraks 29,52%. Eesti Panga andmetel oli 31.05.2023 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 16,72%. Nimetatud näitaja avaldati 2023 juunis ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.07.2023 kuni 31.12.2023. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 29,52% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri. 12.07.2024 sõlmitud lepingus nr BL4731665 oli krediidi kulukuse määraks 39,82% ning
7 (14)
06.08.2024 sõlmitud lepingus nr BL4813546 oli krediidi kulukuse määr 39,51%. Eesti Panga andmetel oli 31.05.202 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 16,65%. Nimetatud näitaja avaldati 2024 juunis ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.07.2024 kuni 31.12.2024. Kostjale laenulepingute alusel antud laenu krediidi kulukuse määrad olid vastavalt 39,82% ja 39,51% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri. 31.01.2025 sõlmitud lepingus nr BL5297561 oli krediidi kulukuse määraks 45,30%. Eesti Panga andmetel oli 30.11.2024 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 15,47%. Nimetatud näitaja avaldati 2024 detsembris ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.01.2025 kuni 30.06.2025. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 45,30% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri.
14.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
15.Hageja on seisukohal, et ta hindas enne laenulepingute sõlmimist kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt ning vastutustundliku laenamise kohustust ei rikkunud. Hageja märgib, et enne krediidilepingute sõlmimist kogus ta kostja krediidivõimelisuse hindamiseks teavet kostja elukoha, perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu, hariduse, tööandja, tööstaaži, sissetulekute, olemasolevate kohustuste, elamiskulude ning hasartmängudele tehtavate kulutuste kohta. Lisaks esitas kostja oma pangakonto väljavõtted ning hageja kontrollis maksehäirete olemasolu nii enda kui ka kolmandate isikute andmebaasidest. Hageja väitel nähtus pangakonto väljavõtetelt, et kostja regulaarne netosissetulek oli esimese laenu taotlemisel 1204,99 eurot, teise laenu taotlemisel 1113,13 eurot, kolmanda laenu taotlemisel 1423,20 eurot, neljanda ja viienda laenu taotlemisel 1256,53 eurot ning kuuenda laenu taotlemisel 1400 eurot. Hageja märgib, et kontrollis kostja kohta andmeid pensioniregistrist, krediidiregistrist, krediidiinfo andmebaasidest ja rahvastikuregistrist. Hageja väitel näitasid registripäringud muu hulgas, et kostjal puudusid laenulepingute sõlmimise ajal maksehäired ning tal ei olnud ülalpeetavaid lapsi, kes oleksid suurendanud tema püsikulusid. Hageja leiab, et pangakonto väljavõtetelt nähtunud andmete ja registripäringute tulemuste põhjal oli kostja krediidivõimeline ning seetõttu oli positiivse krediidiotsuse tegemine põhjendatud. 15.1 Hageja on seisukohal, et lepingu nr BL3886583 puhul ta täitis vastutustundliku laenamise kohustuse ning hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Hageja märgib, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed igakuised kohustused summas 576,69 eurot ning elamiskuludena arvestati 426 euroga, mis ületas nii Statistikaameti 2023. aasta arvestusliku elatusmiinimumi (338,23 eurot) kui ka kostja enda märgitud põhivajadustele kuluva summa. Arvestades lisaks taotletava laenu kuumakset 110,91 eurot, jäi kostjale hageja arvutuste kohaselt pärast kõigi kulude arvestamist igakuiselt vabu rahalisi vahendeid 309,60 eurot. Seetõttu leiab hageja, et kostja oli võimeline täitma nii olemasolevaid kui ka võetavast laenust tulenevaid kohustusi ning katma oma elamiskulud, mistõttu oli positiivse krediidiotsuse tegemine põhjendatud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud.
8 (14)
15.2 Lepinguga nr BL4731665 seonduvalt leiab hageja, et ta täitis vastutustundliku laenamise kohustuse ning hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Hageja märgib, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed igakuised kohustused summas 771,08 eurot ning elamiskuludena arvestati 420 euroga, mis ületas nii Statistikaameti 2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi (345,81 eurot) kui ka kostja enda märgitud põhivajadustele kuluva summa. Arvestades lisaks taotletava laenu kuumakset 10,92 eurot, jäi kostjale hageja arvutuste kohaselt pärast kõigi kulude arvestamist igakuiselt vabu rahalisi vahendeid 54,53 eurot. Seetõttu leiab hageja, et kostja oli võimeline täitma nii olemasolevaid kui ka võetavast laenust tulenevaid kohustusi ning katma oma elamiskulud, mistõttu oli positiivse krediidiotsuse tegemine põhjendatud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. 15.3 Hageja on seisukohal, et ta täitis ka lepingu nr BL4813546 puhul vastutustundliku laenamise kohustuse ning hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Hageja märgib, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed igakuised kohustused summas 782,01 eurot ning elamiskuludena arvestati 420 euroga, mis ületas nii Statistikaameti 2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi (345,81 eurot) kui ka kostja enda märgitud põhivajadustele kuluva summa. Arvestades lisaks taotletava laenu kuumakset 48,62 eurot, jäi kostjale hageja arvutuste kohaselt pärast kõigi kulude arvestamist igakuiselt vabu rahalisi vahendeid. Seetõttu leiab hageja, et kostja oli võimeline täitma nii olemasolevaid kui ka võetavast laenust tulenevaid kohustusi ning katma oma elamiskulud, mistõttu oli positiivse krediidiotsuse tegemine põhjendatud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. 15.4 Lepingu nr BL5297561 puhul leiab hageja samuti, et ta täitis vastutustundliku laenamise kohustuse ning hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Hageja märgib, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed igakuised kohustused summas 837,67 eurot ning elamiskuludena arvestati 420 euroga, mis ületas nii Statistikaameti hagi koostamise ajal viimati avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (345,81 eurot) kui ka kostja enda märgitud põhivajadustele kuluva summa. Arvestades lisaks taotletava laenu kuumakset 69,30 eurot, jäi kostjale hageja arvutuste kohaselt pärast kõigi kulude arvestamist igakuiselt vabu rahalisi vahendeid 73,03 eurot. Seetõttu leiab hageja, et kostja oli võimeline täitma nii olemasolevaid kui ka võetavast laenust tulenevaid kohustusi ning katma oma elamiskulud, mistõttu oli positiivse krediidiotsuse tegemine põhjendatud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud.
16.Lepingu nr BL3886583 sõlmimisele eelnenud krediidivõimelisuse hindamise osas ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kogutud andmed võimaldasid teha põhjendatud järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kuigi hageja kogus kostja kohta andmeid krediiditaotluse, pangakonto väljavõtete ning erinevate registripäringute kaudu, ei nähtu esitatud dokumentidest, et kogutud teavet oleks sisuliselt hinnatud viisil, mis võimaldanuks teha põhjendatud järelduse kostja tegeliku maksevõime kohta. Hageja on märkinud, et kostja regulaarne netosissetulek oli laenu taotlemisel 1423,20 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest (22.07.2022 kuni 01.06.2023) ei nähtu siiski, milliste konkreetsete laekumiste alusel on nimetatud sissetulek arvutatud. Väljavõttelt on tuvastatav töötasu laekumine Scandiwood Eesti OÜ-lt summas 689,13 eurot, kuid lisaks sellele sisaldab konto väljavõte mitmeid erineva suuruse ja ebaregulaarseid laekumisi, sealhulgas ettevõttelt xChange AS. Hageja ei ole selgitanud nende laekumiste õiguslikku alust, regulaarsust ega seda, miks on neid käsitatud kostja püsiva sissetulekuna. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas hageja poolt krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud 1423,20 euro suurune netosissetulek kajastas kostja tegelikku regulaarset sissetulekut. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et kostjal oli juba enne vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimist mitu samaaegselt teenindatavat tarbijakrediidikohustust erinevate krediidiandjate 9 (14)
ees, mille alusel tehti regulaarselt makseid. Hageja piirdus sisuliselt järeldusega, et pärast olemasolevate kohustuste, elamiskulude ja uue laenu kuumakse arvestamist jäi kostjale igakuiselt alles 309,60 eurot. Esitatud materjalidest ei nähtu aga, et hageja oleks hinnanud olemasoleva laenukoormuse kujunemist tervikuna või analüüsinud, kas kostja maksevõime oli sellise laenukoormuse juures jätkusuutlik kogu krediidilepingu kestel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei seisne üksnes matemaatilise jäägi arvutamises, vaid eeldab krediidiandjalt kogutud andmete sisulist hindamist ja põhjendatud veendumuse kujundamist selles, et tarbija on võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma kogu lepingu kestel.
17.Lepingu nr BL4731665 sõlmimisele eelnenud krediidivõimelisuse hindamise osas ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kogutud andmed võimaldasid teha põhjendatud järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kuigi hageja kogus kostja kohta andmeid krediiditaotluse, pangakonto väljavõtte ning erinevate registripäringute kaudu, ei nähtu esitatud dokumentidest, et kogutud teavet oleks sisuliselt hinnatud viisil, mis võimaldanuks teha põhjendatud järelduse kostja tegeliku maksevõime kohta. Hageja on märkinud, et kostja regulaarne netosissetulek oli lepingu sõlmimise ajal 1256,53 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõte hõlmab ajavahemikku 13.04.2024 kuni 01.07.2024. Väljavõttelt nähtub, et kostjale laekus 02.05.2024 aprilli töötasu summas 1180,94 eurot, 24.05.2024 täiendavalt 140 eurot samalt tööandjalt, 04.06.2024 mai töötasu summas 1280,37 eurot ning 01.07.2024 juuni töötasu summas 1168,27 eurot. Samal perioodil kajastuvad kontol ka muud laekumised, sealhulgas Ferratumilt 285 eurot, 300 eurot, 150 eurot ja 120 eurot ning IPF Digital AS-ilt 15 eurot ja 9,12 eurot. Hageja ei ole selgitanud, milliste konkreetsete laekumiste alusel kujunes kostja regulaarseks netosissetulekuks 1256,53 eurot ega seda, kas ja millises ulatuses arvestati sissetulekuna muid kontole laekunud rahalisi vahendeid. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida hageja poolt arvestatud sissetuleku õigsust. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajaks juba mitu olemasolevat tarbijakrediidikohustust. Väljavõttelt nähtub regulaarseid makseid muu hulgas IPF Digital AS-ile, Holm Bank AS-ile, Bondorale ning teistele krediidiandjatele. Hageja enda arvestuste kohaselt ulatusid kostja igakuised olemasolevad kohustused 771,08 euroni ning pärast uue laenu kuumakse (10,92 eurot) ja elamiskulude (420 eurot) arvestamist jäi kostjale igakuiselt alles üksnes 54,53 eurot. Sellises olukorras ei piisanud kohtu hinnangul üksnes matemaatilisest arvutusest, et sissetulek ületab kulusid. Vastutustundliku laenamise põhimõte eeldas hagejalt põhjalikumat hinnangut sellele, kas kostja oli juba olemasolevat laenukoormust arvestades võimeline uut krediidikohustust kogu lepingu kestel täitma. Esitatud dokumentidest sellist sisulist hinnangut ei nähtu. Asjaolu, et 300 euro suurune krediit anti 54-kuulise tagasimakseperioodiga, viitab iseenesest sellele, et kostja majanduslik olukord ei võimaldanud suuremat igakuist maksekoormust. See oli oluline riskinäitaja, mida krediidiandja oleks pidanud krediidivõimelisuse hindamisel arvestama koos kostja olemasolevate krediidikohustustega, mitte piirduma üksnes järeldusega, et pärast kulude mahaarvamist jäi kostjale positiivne rahaline jääk.
18.Kohus märgib, et ka lepingu nr BL4813546 krediidivõimelisuse hindamine põhineb samal pangakonto väljavõttel, mida kasutati lepingu nr BL4731665 sõlmimisel. Seetõttu kehtivad ka käesoleva lepingu puhul samad järeldused, mille kohus on eelnevalt nimetatud pangakonto väljavõtte põhjal tehtud krediidivõimelisuse hindamise kohta esitanud. Lisaks tuleb arvestada, et lepingu nr BL4813546 sõlmimise ajaks oli kostja krediidikoormus võrreldes eelmise lepingu sõlmimise ajaga üksnes suurenenud. Ka hageja enda arvutuste kohaselt kasvasid kostja igakuised kohustused 576,69 eurolt 771,08 eurole ning seejärel 782,01 eurole. Seetõttu eeldas iga järgmise krediidilepingu sõlmimine senisest põhjalikumat hinnangut sellele, kas 10 (14)
kostja maksevõime on suurenenud laenukoormust arvestades jätkuvalt piisav. Esitatud materjalidest sellise sisulise hinnangu andmist ei nähtu.
19.Lepingu nr BL5297561 sõlmimisele eelnenud krediidivõimelisuse hindamise osas ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kogutud andmed võimaldasid teha põhjendatud järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Hageja on märkinud, et kostja regulaarne netosissetulek oli lepingu sõlmimise ajal 1400 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale laekus 04.11.2024 oktoobri töötasu summas 1415,38 eurot ning 02.12.2024 novembri töötasu summas 1270,57 eurot. Samuti kajastub väljavõttel 18.12.2024 jõulupreemia summas 100 eurot ning 19.12.2024 detsembrikuu töötasu osaline väljamakse summas 189,17 eurot. Hageja ei ole selgitanud, milliste konkreetsete laekumiste alusel kujunes kostja regulaarseks netosissetulekuks 1400 eurot ega seda, kuidas on arvestatud töötasu kõikumist erinevatel kuudel. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida hageja poolt krediidivõimelisuse hindamisel aluseks võetud sissetuleku õigsust. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajaks jätkuvalt mitu olemasolevat tarbijakrediidikohustust. Kontolt on tuvastatavad regulaarsed maksed muu hulgas Bondorale, IPF Digital AS-ile, Holm Bank AS-ile, BB Finance OÜ-le ja Ferratumile. Hageja enda arvutuste kohaselt olid kostja igakuised olemasolevad kohustused selleks ajaks kasvanud juba 837,67 euroni, millele lisandus uue laenu kuumakse 69,30 eurot. Kuigi hageja leidis, et pärast kohustuste ja elamiskulude arvestamist jäi kostjale alles 73,03 eurot, ei piisa kohtu hinnangul sellisest matemaatilisest arvutusest järeldamaks, et kostja maksevõime oli piisav. Võrreldes varasemate krediidilepingutega oli kostja laenukoormus jätkuvalt suurenenud ning sellises olukorras eeldas vastutustundliku laenamise põhimõte senisest põhjalikumat hinnangut sellele, kas kostja on võimeline täiendavat krediidikohustust täitma kogu lepingu kestel. Esitatud materjalidest sellist sisulist analüüsi ei nähtu.
20.Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et hageja oleks kogutud teabe põhjal andnud kostja maksevõimele sisulise hinnangu. Krediidivõimelisuse hindamine on taandatud formaalseks arvutuseks, jättes analüüsimata sissetulekute tegeliku kujunemise, olemasoleva laenukoormuse ning selle pideva suurenemise mõju kostja võimele täita uusi krediidikohustusi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja täitis enne vaidlusaluste krediidilepingute sõlmimist vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt.
2.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda aluse kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatudteavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks mõne olulise teabe krediidiandjale teadlikult esitamata jätnud. Samuti ei tulene esitatud materjalidest alust väita, et krediidiandja krediidivõime hindamine oleks olnud ebaõige seetõttu, et kostja jättis edastamata teavet oma varasemate kohustuste või finantsraskuste kohta.
22.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on 11 (14)
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
23.Laenulepingust nr BL3886583 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 10.08.2023-10.01.2028 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Hageja andmetel on kostja teinud tagasimakseid summas 2422,70 eurot ning tasunud osamakseid perioodil 10.08.2023-12.05.2025. Hageja väitel jäid kostja tasumata 2025 juuni, juuli, augusti ning septembri osamaksed. Laenulepingust nr BL4731665 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 12.08.2024-10.01.2029 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Hageja andmetel on kostja teinud tagasimakseid summas 108,90 eurot ning tasunud osamakseid perioodil 12.08.2024-12.05.2025. Hageja väitel jäid kostja tasumata 2025 juuni, juuli, augusti ning septembri osamaksed. Laenulepingust nr BL4813546 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 10.09.2024-10.08.2029 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Hageja andmetel on kostja teinud tagasimakseid summas 443,12 eurot ning tasunud osamakseid perioodil 10.09.2024-12.05.2025. Hageja väitel jäid kostja tasumata 2025 juuni, juuli, augusti ning septembri osamaksed. Laenulepingust nr BL5297561 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 10.02.2025-10.07.2031 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Hageja andmetel on kostja teinud tagasimakseid summas 235,57 eurot ning tasunud osamakseid perioodil 10.02.2025-12.05.2025. Hageja väitel jäid kostja tasumata 2025 juuni, juuli, augusti ning septembri osamaksed.
24.Krediidiandja andis kostjale 12.08.2025 kirjaga (dtl 146) võlgnevuse tasumiseks aega kuni 12.09.2025. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges laenulepingu üles öelduks 12.09.2025 ning lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks. Hagejal tekkis VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr BL3886583 tulenev põhivõlg 1077,30 eurot, lepingust nr BL4731665 tulenev põhivõlg 191,10 eurot, lepingust nr BL4813546 tulenev põhivõlg 956,88 eurot ning lepingust nr BL5297561 tulenev
12 (14)
põhivõlg 1764,43 eurot.
25.Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Hageja poolt viidatud lepingu punkti 13.2 sätestab, millal on laenuandjal õigus leping üles öelda ning punktis 13.3 on sätestatud, et punktis 13.2 nimetatud juhtudel on laenuvõtja kohustatud tasuma kõik maksed neljateistkümne (14) päeva jooksul alates laenuandjalt sellekohase teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingute nr BL3886583, nr BL4731665, nr BL4813546 ja nr BL5297561 olid lepingute järgsed viivise määrad kõrgemad, kui seadusjärgsed viivise määrad. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (1077,30 eurolt) alates 13.09.2025, mil nõue muutus ka hageja enda väidete kohaselt sissenõutavaks, kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivis perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest on 89,33 eurot. Viivis põhivõlalt 191,10 perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest on 15,85 eurot. Viivis põhivõlalt 956,88 eurot perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest 79,34 eurot. Viivis põhivõlalt 1764,43 eurot perioodi 13.09.2025-07.07.2026 eest 146,30 eurot. Menetluskulude jaotus
26.Hageja on välja toonud, et pärast nõudest osalist loobumist on hagihind 8634,21 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 700 eurot, kuid hageja on tasunud 840 eurot. Hageja palub enammakstud 140 eurot tagastada. Kohus võttis vastu hagist osalise loobumise 3429,46 euro ulatuses (lepingu nr BL2866340 puhul põhinõue 342,55 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivis 4,45 eurot ning ühe aasta viivis 74,39 eurot, kokku 421,39 eurot ning lepingu nr BL3220317 puhul põhinõue 2411,45 eurot, hagi esitamiseni arvestatud viivis 98,91 eurot ja ühe aasta viivis 497,71 eurot, kokku 3008,07). Seega loobumise tagajärjel on hageja riigilõivu enam tasunud 140 eurot. Hagist loobumise korral tagastatakse pool enam tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2). Õigusalases kirjanduses on leitud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada. Seega kuulub hagejale tagastamisele 70 eurot.
27.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel menetluse lõpptulemusest (TsMS § 163 lg 1). Hageja esitas hagi esialgse hagihinnaga 12 034,25 eurot. Menetluse käigus loobus hageja osaliselt hagist pärast seda, kui kohus juhtis tähelepanu vajadusele põhjendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitada selle kohta täiendavad selgitused ja tõendid. Hagist loobumine ei olnud tingitud kostja poolt nõude rahuldamisest ega muudest kostja käitumisest tulenevatest asjaoludest, vaid hageja muutis pärast kohtu tähelepanu juhtimist oma nõude ulatust ja esitas alternatiivsed nõuded. Seetõttu tuleb hagist loobutud osa lugeda menetluskulude jaotamisel hageja kaotuseks. Kohus märgib, et hagejat esindab vandeadvokaat, kellelt võib eeldada asjakohaste materiaalja menetlusõiguslike normide, sealhulgas vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning seda käsitleva kohtupraktika tundmist juba hagi esitamisel. Seetõttu ei saa pidada kohtu menetluse 13 (14)
käigus antud selgitusi ega tähelepanu juhtimist sellisteks asjaoludeks, mis oleksid võinud hageja esindajale tulla ootamatult või ettenägematult. Hageja otsus loobuda osast hagist oli tingitud tema enda menetluslikust hinnangust pärast kohtu osutatud puudustele, mitte menetluse käigus ilmnenud uutest asjaoludest. Kohus rahuldab hagi üksnes teise alternatiivnõude ulatuses. Seega saavutab hageja menetluses edu üksnes osaliselt ning menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada kogu menetluse lõpptulemust, mitte üksnes pärast hagi osalist tagasivõtmist alles jäänud nõuet. Hageja nõudest rahuldatakse ligikaudu 37% ning rahuldamata jääb ligikaudu 63% hagist. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hageja kanda 63% ulatuses ja kostja kanda 37% ulatuses.
28.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 756,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei pea hageja esindaja kogu ajakulu põhjendatuks. Hagiavalduse koostamiseks kulunud üks tund ning 30.12.2025 kohtumäärusega tutvumiseks kulunud 10 minutit on põhjendatud. Kohus ei pea aga põhjendatuks 02.01.2026 ja 06.01.2026 materjalidega tutvumiseks ning hagejaga peetud kirjavahetuseks märgitud ajakulu. Hageja esindaja ülesanne oli enne hagi esitamist koguda kokku kõik nõude põhjendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid ning esitada need hagiavalduses. Seetõttu ei saa pärast hagi esitamist samade materjalidega tutvumist ega kliendiga peetud kirjavahetust pidada vajalikuks menetluskuluks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 13.01.2026 kohtule seisukoha koostamiseks märgitud neljatunnist ajakulu, kuna selle tingis vajadus kõrvaldada hagi puudused pärast seda, kui kohus juhtis tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte põhjendamise ebapiisavusele. Arvestades, et hagejat esindab vandeadvokaat, kellelt võib eeldada asjakohase regulatsiooni ja kohtupraktika tundmist juba hagi koostamisel, ei saa sellist hagi puuduste kõrvaldamisega seotud ajakulu pidada kostja suhtes hüvitamisele kuuluvaks. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud õigusabikuluks kokku 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kuluks 380 eurot (1 h × 200 eurot + 10 min x 90 eurot + 1 h 50 min x 90 eurot), millele lisandub hageja tasutud riigilõiv 700 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1080 eurot.
29.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 399,60 eurot (380 eurot + 700 eurot ja sellest 37%).
30.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.