Hageja: AS Ühisteenused (registrikood lepinguline esindaja jurist Brittany Tuul
Asja läbivaatamise viis
Kostja: X (isikukood XXX) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
11052490),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Ühisteenused hagi X vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks põhivõlgnevus (leppetrahv) 55 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,04 eurot ning viivis põhinõudelt (55 eurot) alates 11.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt X (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks hageja menetluskulud 234 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-26-108604 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.AS Ühisteenused (hageja) esitas 04.06.2026 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 06.20.2025 sõiduki numbrimärgiga XXX (Lexus) hageja opereeritaval parkimisalal Varraku tn 14c, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, s.o parkimistasu maksmata jättes. Hageja asetas kostja sõiduki kojamehe vahele parkimislepingu rikkumise tõttu leppetrahvi nr 0263015863 summas 55 eurot, tasumise tähtajaga 7 päeva. Hageja edastas kostjale leppetrahvi kohta 17.02.2025 meeldetuletuse kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, Harju maakond.
3.Hageja selgitab, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.
4.Parkimistingimused sätestavad järgmist: parkimise korraldaja loeb sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping (p 1); parkimisõigust tõendav dokument peab olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal (p 7); sõiduki kasutaja kohustub parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot (p 8).
5.Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mistõttu on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue summas 55 eurot, mis on kostjal tasumata.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista ka põhinõudelt sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised perioodi 14.02.2025 kuni 04.06.2026 eest summas 7,49 eurot, edasiulatuvad viivised põhinõudelt 55 eurot alates 05.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning VÕS § 113 2 lg 2 p-s 1 sätestatud võla sissenõudekulud 30 eurot: 28.05.2025 kiri 15 eurot, 12.08.2025 kiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja X esitas 12.06.2026 hagivastuse, milles tunnistab, parkimistingimuste rikkumist, kuna tulenevalt oma vanusest ei märganud kostja parkimisala infotahvlit. Kostja palub
2-26-108604 leppetrahvi summat vähendada, sest määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja põhjendamatu. Kostja palub leppetrahvi vähendada 31 euroni ning tugineb seejuures liiklusseaduse §-le 188, milles sätestatud avaliku parkimise viivistasu piirmäär on 31 eurot. Kostja lisab, et ei ole hageja meeldetuletusi kätte saanud, kuna need pole saadetud kostja epostile ning kostja õigele aadressile. Samuti on kostja hinnangul hageja sissenõudmis- ja menetluskulud põhjendamatud. Kostja märgib, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
13.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:
2-26-108604 a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
14.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX tegelik kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal 06.02.2025. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (lisa 1; dtl 36-42) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 06.02.2025 aadressil Varraku tn 14c, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Kostja ei ole sõiduki parkimise asukoha osas vastuväiteid esitanud.
15.Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale järgmine leppetrahvinõue: 06.02.2025 parkimisalal Varraku tn 14c, Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 0263015863 summas 55 eurot maksetähtajaga 7 päeva ehk 13.02.2025. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.
16.Kostja X esitas 12.06.2026 hagivastuse, milles tunnistab, parkimistingimuste rikkumist, kuna tulenevalt oma vanusest ei märganud kostja parkimisala infotahvlit. Kostja palub leppetrahvi summat vähendada, sest määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja põhjendamatu. Kostja palub leppetrahvi vähendada 31 euroni ning tugineb seejuures liiklusseaduse §-le 188, milles sätestatud avaliku parkimise viivistasu piirmäär on 31 eurot.
17.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hageja nõutav leppetrahv on proportsionaalne. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (I); kas kostja on parkimislepinguid rikkunud (s.t kas kostja jättis sõiduki XXX osas parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III); kas hageja esitatud leppetrahvinõue on proportsionaalne (IV). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud.
18.Hageja leiab, et leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja kasutuses olnud sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes: sõiduk XXX oli 06.02.2025 pargitud asukohas Varraku tn 14c, Tallinn parkimistasu maksmata. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja on hagi lisaga 3 (4751) tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki tegelik kasutaja, kuivõrd kostja on seda ise kinnitanud ega ole tõendanud vastupidist. (I)
19.Esmalt tuvastab kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu parkimisalal olevatel liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
20.Kohtu hinnangul on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 06.02.2025 parkimisleping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja
2-26-108604 parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisast 3 (dtl 47-51), s.o vaidlusalustest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on AS Ühisteenused parkimisaladega ning et on kehtestatud parkimistingimused. Parkimisala on tähistatud AS Ühisteenused märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on toodud parkimistingimused (dtl 47-51), mille kohaselt Varraku tn 14c, Tallinn on parkimine lubatud selleks ettenähtud kohtadel 4 tundi tasuta parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga või parkimise eest tasumisel. Hageja on esitanud lepingutingimuste teksti lisas 3 (dtl 48). Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad ja arusaadavad. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.
21.Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
22.Kohus on otsuse p-des 19-21 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. (II)
23.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes sõiduki XXX parkimise eest tasumata.
24.Hagiavalduse lisas 3 (dtl 47-51) esitatud fotodega on hageja tõendanud, et parkimisalale sissesõidul ja parkimisalal on vastavad info- ja teavitustahvlid, mis teavitavad sõiduki juhti parkimisalal kehtivatest parkimistingimustest. Vastavalt Varraku tn 14c, Tallinn parkimisalal kehtinud parkimistingimustele peab sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest (parkimisel ettenähtud parkimiskohale) tasuma parkimistasu või kuni neljatunniseks tasuta parkimiseks fikseerima parkimise algusaja parkimiskellaga.
25.Asja materjalidest (hagi lisa 1; dtl 37-42) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Varraku tn 4c, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata, samuti puudus sõidukil tasuta parkimiseks ka parkimise algusaja fikseering parkimiskellaga. Parkimistingimustest (dtl 47-51) nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on võimalik parkida üksnes parkimise eest tasu makstes või kuni neljatunniseks tasuta parkimiseks fikseerima parkimise algusaja parkimiskellaga. Hagiavaldusele lisatud fotodelt (dtl 37-42) ei nähtu, et kostja on sõiduki parkimisel armatuurlauale paigutanud parkimiskella ja fikseerinud parkimise algusaja. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata. Hagiavalduses lisas 1 (dtl 37-42) esitatud fotod on tehtud vaidlusalusest sõidukist leppetrahvi väljastamise ajal ning fotodel on näha sõiduki esiklaas ilma leppetrahvita (dtl 37-41)
2-26-108604 ja koos leppetrahviga (dtl 42) sõiduki kojamehe all. Eeltoodud fotodega on hageja tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata.
(III)
26.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
27.Hagiavalduse lisaga 1 ning selles esitatud fotodega (dtl 36-42) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o vastavalt 06.02.2025), paigutades leppetrahvinõude kostja sõiduki tuuleklaasi ja klaasipuhastite vahele. Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist. Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele on praktikas tavapärane viis, kuidas parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest teavitavad. Seega on leppetrahvinõue esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70 mõttes.
28.Kostja väidab, et ta ei ole hageja meeldetuletusi kätte saanud, kuna need pole saadetud kostja õigele e-postile ja aadressile.
29.Kohus selgitab täiendavalt, et parkimiskorraldajal puudub seadusejärgne kohustus saata täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvide kohta. Seega ei ole leppetrahvi sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine, mistõttu pole iseenesest tähendust sellel, kas kostja sai (e-postile või rahvastikuregistrijärgsele aadressile) edastatud nõudekirjad kätte (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-121615, p 13). (IV)
30.Kostja palub leppetrahvi summat vähendada, sest määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja põhjendamatu. Kostja palub leppetrahvi vähendada 31 euroni ning tugineb seejuures liiklusseaduse §-le 188, milles sätestatud avaliku parkimise viivistasu piirmäär on 31 eurot.
31.Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele liiklusseaduse § 188 sätestatud viivistasu piirmäär, kuivõrd kostja sõiduk parkis eraparklas, kus on kehtestatud parkla operaatori tingimused.
32.Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
33.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu
2-26-108604 diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).
34.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
35.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot. Kohtu hinnangul vastab käesoleval ajal, mh arvestades üldist hinnatõusu, hageja nõutud ja parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul rakendatavad sanktsioonid. Seega kohus leiab, et parkimistrahv 55 eurot kui sanktsioon parkimistingimuste rikkumise eest, on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane.
36.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahv 55 eurot.
37.Kohus on otsuse p-des 19-21 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise eest tasumata, vt ka otsuse p-d 23-25) ja jätnud leppetrahvinõude 55 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi.
38.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on leppetrahvi nõude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 55 eurot. (V)
39.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
40.Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 13.02.2025 ning kohustus muutus sissenõutavaks 14.02.2025. Hageja nõuab leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist alates 14.02.2025 seadusjärgses määras kuni nõude täitmiseni.
41.Alates 14.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.07.2026 on kostja viivituses 512 päeva ja viivis põhinõudelt 55 eurot moodustab 8,04 eurot: ajavahemikus 14.02.2025 kuni 30.06.2025 on viivisemäär 11,15% ning viivise summa 2,30 eurot, ajavahemikus 01.07.2025 kuni 31.12.2025 on viivisemäär 10,15% ning viivise summa 2,81 eurot ja ajavahemikus 01.01.2026 kuni 30.06.2026 on viivisemäär 10,15% ning viivise summa 2,76 eurot ning ajavahemikus 01.07.2026 kuni 10.07.2026 on viivisemäär 10,4% ning viivise summa 0,16 eurot.
2-26-108604
42.Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 8,04 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 11.07.2026 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (VI)
43.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud 30 eurot, on põhjendatud.
44.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist (VÕS § 1132 lg 2).
44.1.Hageja sisustab nimetatud nõuet kahe tasulise kirja saatmisega (28.05.2025 esimene tasuline kiri 15 eurot ja 12.08.2025 teine tasuline kiri 5 eurot) ning muude makseviivitusega tekkinud kuludega 10 euro ulatuses, mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.
44.2.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
44.3.Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 55 eurot, maksetähtaeg oli 13.02.2025, kuid mille kostja on jätnud tasumata.
44.4.Hageja on esitanud väited, et ta on saatnud kostjale 2 meeldetuletuskirja, kuid ei ole kirjade saatmist tõendanud. Hageja väljavõte sisesüsteemist, mille kohaselt on tööplaani märgitud „Itella kiri võlglasele“ (dtl 52) ei tõenda meeldetuletuskirjade saatmist. Kostja eitab meeldetuletuskirjade saamist.
44.5.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kahe tasulise meeldetuletuskirja saatmist, ei ole kostja nõue sissenõudmiskulu saamiskes 20 euro ulatuses põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
44.6.Põhjendamatu ja tõendamata on ka hageja nõue muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamiseks 10 euro ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kandnud mistahes muid kulusid seoses nõudega kostja vastu.
44.7.Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks 30 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
46.Hageja põhinõude 85 eurot rahuldas kohus osaliselt 55 euro ehk 65% ulatuses. Seega jätab kohus kulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.
2-26-108604
47.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
48.Hageja esitas 29.06.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 226-108604 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 507 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 169 eurot).
49.Kostja hinnangul ei ole hageja menetluskulud põhjendatud ega mõistlikud.
50.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
51.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.
52.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
53.Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
54.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 169 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Selline juristi tasumäär vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele, arvestades Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat.
2-26-108604
55.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
56.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi, mis on kulunud hagiavalduse, 18.06.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
57.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Vastavalt eeltoodule kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud ning kohtu hinnangul saab hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise põhjendatud ajakuluks pidada 1 tund. Hageja 18.06.2026 seisukoha koostamisega seotud toimingute (sh kostja 12.06.2026 vastusega tutvumine) ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks hindab kohus kokku 1 tund. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse, täiendava seisukohta, menetluskulude nimekirja) sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 240 eurot (2x120).
58.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 360 eurot (100+20+240), millest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 65% ehk 234 eurot.
59.Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
60.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
61.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
2-26-108604 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.