Tartu Maakohtu registriosakonna 13. mai 2026 määrus nr M 10084218 / 39
Kaebuse esitaja ja kaebuse Mittetulundusühingu liik määruskaebus
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja / avaldaja: Mittetulundusühing esindajad Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (rg-kood 80213342) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud põhikiri.
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud 16. jaanuari 2026 kutse ning Tartu Maakohtu registriosakonna 13. mai 2026 määrus.
3.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 13. mai 2026 määruse nr M 10084218 / 39 resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1 esimene lause, § 696 lg-d 3, 4). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale 8. mail 2026 kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile juhatuse liikmed ja kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed, lisaks sisestada informatiivsed andmed juhatuse liikmete kohta.
2.Registriosakonna kohtunikuabi rahuldamata.
jättis
13. mai 2026 määrusega kandeavalduse
Esmane üldkoosolek toimus 4. veebruaril 2026 kell 11.00 ja oli kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetu. Korduskoosolek toimus samal päeval kell 11.15 ja protokolli järgi võeti otsused vastu. Mõlemad koosolekud kutsuti kokku sama, 16. jaanuari 2026 kutsega. Selliselt kokku kutsutud korduskoosolek ei vasta seaduse nõuetele. Korduskoosolekul ei osalenud kõik mittetulundusühingu liikmed. Kohtunikuabi viitas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-tele 1 ja 3, § 20 lg-le 5 ja avaldaja põhikirja p-le 5.7 ning leidis, et kui üldkoosolek oli kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, tulnuks uus üldkoosolek kutsuda kokku selle asjaolu selgumisel. See, et kutses märgiti nii üldkoosolek kui ka korduskoosolek, ei kõrvalda puudust.
Avaldaja esitas 20. mail 2026 määruskaebuse, milles palub teha taotletud kanded.
Avaldaja põhikirja p 5.13 sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule on ilmunud või seal on esindatud vähem kui pooled liikmetest, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Kvoorumi puudusel toimuva teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumise aja võib märkida ka esmase üldkoosoleku kutsele. Põhikirja p 5.14 kohaselt on teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Erinevalt äriseadustiku (ÄS) § 171 lg-st 6 ja § 297 lg-st 2 ning korteriühistute suhtes ettenähtust ei ole mittetulundusühingute puhul nõuet, et korduskoosoleku kokkukutsumine peab toimuma ajaliselt tingimata pärast algse üldkoosoleku kokkukutsumist. Vastupidisel juhul ei oleks avaldaja põhikirja registrisse kantud. Seega ei rikutud 4. veebruari 2026 korduskoosoleku kokkukutsumisel õigusaktide ega põhikirja nõudeid ja keeldumine kannete tegemisest on alusetu. Vaidlustatud määruses ei võetud seisukohta 21. aprillil 2026 vastu võetud otsuste alusel kannete tegemise kohta, kuid avaldaja märgib, et ka 21. aprilli 2026 korduskoosolek kutsuti kokku samasuguses korras ning see toimus õiguspäraselt.
4.Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule, kes jättis määruskaebuse samuti rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus jätab registriosakonna kohtunikuabi määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi (TsMS 657 lg 1 p 2 1, § 659). Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
6.Asja materjalide juurde tuleb võtta määruskaebusele lisatud põhikiri (dtl 309–317). Vastu võtmata tuleb jätta määruskaebusele lisatud 16. jaanuari 2026 kutse (dtl 303–308) ning registriosakonna kohtunikuabi 13. mai 2026 määrus (dtl 318–321). TsMS § 339 lg-st 2 tulenevalt lisatakse menetlusdokumendile selles viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Puudub vajadus esitada ja võtta asja juurde dokumente, mis on varem samas asjas esitatud, või lahendeid, mille kohus on ise samas asjas teinud. 16. jaanuari 2026 kutse oli lisatud juba kandeavaldusele ning 13. mai 2026 määrus on praeguses asjas tehtud ja vaidlustatav lahend.
7.Avaldaja taotleb kandeavalduses juhatuse liikmete andmetes muudatuste tegemist. Kandeavaldusele on lisatud 16. jaanuari 2026 kutse 4. veebruari 2026 üldkoosolekule ja korduskoosolekule, 2. aprilli 2026 kutse 21. aprilli 2026 üldkoosolekule ja korduskoosolekule, 4. veebruari ja 21. aprilli 2026 luhtunud üldkoosolekute protokollid ning
2.veebruari ja 21. aprilli 2026 korduskoosolekute protokollid. Äriregistri seaduse § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Sellest sättest tulenevalt on registripidaja pädev kontrollima seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Ühingu organi otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima lisaks nõutavate dokumentide olemasolule ka seda, kas otsuse vastuvõtmine on selle organi pädevuses ja kas on järgitud otsuse vastuvõtmise protseduurilist korda, sh kas on täidetud kvooruminõue, samuti seda, kas otsuses on märgitud kõik seaduses nõutud andmed (vt RKTKm 11. detsember 2024, 2-24-6208/7, p 9). Kohtunikuabi peab kontrollima, kas registrikande aluseks olevad dokumendid on kooskõlas seadusega, ja seda olenemata asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte (RKTKm 26. aprill 2023, 2-22-12198, p 10). Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi jättis kandeavalduse õigesti rahuldamata. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei ole põhjendatud ega anna alust registriosakonna määrust tühistada.
8.MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 21 lg 3 näeb ette, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed.
8.1.Avaldaja põhikirja p 5.13 teine lause sätestab, et kui üldkoosolekule on ilmunud või seal on esindatud vähem kui pooled liikmetest, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab MTÜS § 20 lg 5 kohaselt ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Avaldaja põhikirja p 5.7 esimese lause järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Põhikirjas ei ole sätestatud erinevaid tähtaegu esmakordse ja uue üldkoosoleku kokkukutsumisest etteteatamisele. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabiga, et uue üldkoosoleku saab kutsuda kokku alles pärast seda, kui esmakordne üldkoosolek osutub kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetuks. Vajadus pidada korduskoosolek selgub esmakordsel üldkoosolekul ning seega saab ka korduskoosoleku kokku kutsuda alles pärast seda.
Erinevalt ÄS § 171 lg-st 6 ja § 297 lg-st 2 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 23 lg-st 2 ei tulene MTÜS-st, kui pikk aeg peab korduskoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks olema esmakordsest üldkoosolekust möödunud. Sellest ei järeldu aga, et mittetulundusühingute puhul võiks kutsuda korduskoosoleku kokku enne, kui esmakordne üldkoosolek on toimunud. Asjaolu, et avaldaja põhikirja p 5.13 kolmanda lause kohaselt võib kvoorumi puudumisel toimuva korduskoosoleku kokkukutsumise aja märkida ka esmase üldkoosoleku kutsele, ei võta ära kohustust teatada nõuetekohaselt ette sellest, et korduskoosolek ka toimub. Ringkonnakohus märgib lisaks, et põhikirja registrisse kandmine ei tähenda automaatselt, et kõik selle sätted on kooskõlas seadusega. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse MTÜS § 7 lg 2 teise lause alusel seaduses sätestatut.
16.jaanuari 2026 kutse (dtl 332) järgi paluti liikmetel osaleda üldkoosolekul, mis toimub 4. veebruaril kell 11.00 (sealjuures oli märgitud koosoleku toimumise aastaks 2025). Samas kutses paluti liikmetel osaleda sama päevakorraga korduskoosolekul 4. veebruaril (samuti aastal 2025) kell 11.15, kusjuures osaleda paluti „siis ja üksnes siis“, kui 4. veebruaril kell 11.00 kokku kutsutud koosolekuks kvoorumit kokku ei tule. Sellise kutse põhjal ei ole selge, kas korduskoosolek toimub, ning järgitud ei ole ka korduskoosolekust etteteatamise tähtaega. Esmane üldkoosolek toimus 4. veebruaril 2026, seega sai teatada uue üldkoosoleku kokkukutsumisest alles pärast 4. veebruari 2026 luhtunud koosolekut ning korduskoosoleku kokkukutsumisest tuli MTÜS § 20 lg 5 ja avaldaja põhikirja p 5.7 esimese lause alusel teatada ette vähemalt 15 päeva teate saatmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega ei saanud korduskoosolekut kokku kutsuda ega korduskoosoleku teadet saata enne 4. veebruari 2026 esmast üldkoosolekut ning korduskoosolek sai toimuda kõige varem 20. veebruaril 2026.
8.2.Avaldaja viidatud põhikirja p 5.14, mille järgi on korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust, on asjakohane sellise korduskoosoleku puhul, mille kokkukutsumise korda ei ole rikutud. MTÜS § 21 lg 3 eesmärk on võimaldada võtta kõigi liikmete osalusel toimuval koosolekul vastu kehtivaid otsuseid ka juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kusjuures koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldab see, kui kõik liikmed on koosolekul kohal ja nad on ka nõus koosolekut pidama (vt nt RKTKo 3. juuni 2026, 2-23-8896/33, p-d 12.1, 12.2). Kuna 4. veebruari 2026 korduskoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid ning koosoleku protokollist ja selle lahutamatuks lisaks olevast osalejate nimekirjast (dtl 389–401) ei nähtu, et koosolekul oleksid osalenud või esindatud kõik mittetulundusühingu liikmed, ei olnud korduskoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning sellel koosolekul tehtud otsused on MTÜS § 241 lg 1 järgi tühised.
9.Avaldaja märkis määruskaebuses õigesti, et kohtunikuabi ei võtnud määruses seisukohta
21.aprilli 2026 korduskoosoleku otsuste alusel kannete tegemise kohta. Ringkonnakohus täiendab selles osas ise määruse põhjendusi. Avaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt rikuti 21. aprilli 2026 korduskoosoleku kokkukutsumise nõudeid samamoodi nagu
4.veebruari 2026 korduskoosoleku puhul ning ka 21. aprilli 2026 korduskoosolekul ei osalenud või ei olnud esindatud kõik liikmed (dtl 338, 553, 561). Seega jättis kohtunikabi kandeavalduse õigesti tervikuna rahuldamata.
10.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.