Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus)
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
16. juuli
2-26-8015 F.T hagi R.Y ja S.S-i vastu Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 03.06.2024 määrusega nr 2-24-113681 väljamõistetud elatise vähendamiseks kirjalik hagimenetlus
Hagihind
810 eurot (TsMS § 129 lg 2)
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
F.T (isikukood: XXX)
Kostja I
R.Y (isikukood: XXX)
Kostja II
S.S (isikukood: XXX)
Kostjate seaduslik esindaja
L.I (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjate seaduslikule esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja (X) esitas 09.04.2026 kohtule hagi kostjate I ja II (laste) vastu Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 03.06.2024 määrusega nr 2-24-113681 väljamõistetud elatise vähendamiseks, kokku 90 euroni (2 x 45) (dtl 1–3). Hageja selgitab, et pärast varasema elatise määramist on asjaolud oluliselt muutunud. Raske tervisekahjustuse tõttu on tema töövõime vähenenud ja ainsaks sissetulekuks Töötukassa makstav töövõimetoetus 12,39 eurot päevas.
Eesti Töötukassa 12.03.2026 otsusega on määratud hagejale osaline töövõime 1 aastaks perioodil 05.03.2026-04.03.2027 (dtl 5–10). Hagile on lisatud tõendina ka terviseandmete väljavõtted (dtl 11–44).
2.Hageja jäi 22.05.2026 esitatud vastuses oma avalduses esitatud seisukohtade juurde (dtl 110).
3.Hageja esitas 28.05.2026 oma Luminori pangakonto väljavõtte (dtl 116–118) ning dr Maseri koostatud TÜ Kliinikumi epikriisi (dtl 119–146). Hageja selgitas, et tema X F.T kandis tema pangakontole erakorraliselt 3000 eurot ettenägematute kulutuste, sh võimalike matusekulude katteks, ja tegemist ei ole hageja regulaarse sissetulekuga. Raviarst on suunanud hageja kodusele taastusravile ja jätkuvale füsioteraapiale ning operatsioonijärgse 6 kuu jooksul on tõstmine ja muud kehalised pingutused täielikult vastunäidustatud. Hageja saaks teha üksnes istuvat tööd ja on selle leidmiseks viimase pooleteise aasta jooksul vastanud vastavates keskkondades avaldatud töökuulutustele ja tutvustanud oma oskusi.
4.Hageja selgitas 04.06.2026 kohtule, et kinnistusraamatu andmetel kuulub talle 100% ulatuses XXX kinnisasi (maatulundusmaa). Kinnisasi ei anna talle regulaarset sissetulekut ega ole kasutuses tulu teenimise eesmärgil ja tegemist on maatulundusmaaga, mille kasutus ja tegelik majanduslik väärtus on tema jaoks piiratud. Vara ei taga hagejale regulaarset rahalist toimetulekut ega muuda tema igapäevast majanduslikku olukorda ja tegemist on tema ainsa elukohaga, mille hinnanguline väärtus on 60000 eurot. Hageja varaline seisund ja toimetulek põhinevad jätkuvalt peamiselt töövõimetoetusel ja varem kohtule esitatud dokumentides kirjeldatud tervislik olukord piirab oluliselt tema võimalusi tööturul osalemiseks. Hagejal on keskharidus. Kostjate seadusliku esindaja vastused
5.KostjateX ei nõustu hagiga ja leiab, et puuduvad asjaolud, mis õigustaksid hetkel makstava elatise vähendamist (dtl 106–107). Hageja esitatud tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Pole tõendatud, et laste vajadused oleksid vähenenud või et esineksid muud sellised olulised asjaolud, mis õigustaksid elatise vähendamist. Hageja ei ole tõendanud, et tema sissetuleku vähenemine või terviseseisund õigustaks elatise vähendamist. Töötukassa töövõime hindamise otsusest nähtub, et hagejal on osaline töövõime ning tema terviseseisund ei välista töötamist kohandatud tingimustel. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliseid samme ta on astunud oma sissetuleku suurendamiseks või ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Laste vajadused ei ole vähenenud ning elatise vähendamine kahjustaks nende huve. Kehtiv elatis 200 eurot lapse kohta on madalam kui 2026. aasta elatise miinimummäär ning vaatamata sellele ei ole X taotlenud elatise suurendamist. Lisaks on üks hageja lastest, L.I, saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid gümnaasiumis, kuid hageja ei ole talle alates täisealiseks saamisest elatist tasunud, mistõttu lasub tema ülalpidamine täielikult X. Vastupidi, laste vajadused ja nendega seotud kulud on ajas kasvanud ja suurem osa laste ülalpidamise, kasvatamise ja hooldamisega seotud kohustustest lasub jätkuvalt laste X. Kohtu toimingud
6.Kohus kohustas hagejat 22.05.2026 esitama kõikide pangakontode väljavõtted ajavahemiku 22.01.2026–22.05.2026 kohta, millest nähtuksid hageja sissetulekud, samuti täiendavad tõendid hageja tervisliku seisundi ja selle eeldatava kestuse kohta, sh meditsiinispetsialisti kinnituse.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-3517, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).
10.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Käesoleval hetkel on baassumma 295,86 eurot. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
11.On tuvastatav ja poolte vahel puudub vaidlus, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 03.06.2024 määrusega nr 2-24-113681 on hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis 200 eurot, kokku 400 eurot (dtl 48-49). Lisaks on nimetatud kohtulahendiga mõistetud elatis 200 eurot välja ka hageja kolmanda lapse F.T (sünd XXXX) kasuks, kes on käesolevaks ajaks täisealine.
12.TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist poolel õigus nõuda perioodiliste maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 459 lg-d 1 ja 2 kehtivad ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse (RKTKo 3-2-1-33-11, p 26). Kohus leiab, et nimetatud põhimõte on kohaldatav ka maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsu suhtes, kuivõrd ka maksekäsk on jõustunud kohtulahend, millega on kindlaks määratud perioodilise makse tasumise kohustus. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus varasemast kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
13.PKS § 101 alusel oleks elatis kostjale I hetkel 318,62 eurot kuus ja kostjale II 270,83 eurot kuus, kokku 589,45 eurot kuus (Kohtu arvutused tuginevad Elatiskalkulaatorile). Seega on hageja juba kohustatud tasuma elatist summas, mis jääb 189,45 euro võrra alla seaduses sätestatud miinimumelatise (589,45-400). PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus. Kohus tuvastas, et hagejale on Eesti
Töötukassa 12.03.2026 otsusega määratud osaline töövõime ajavahemikuks 05.03.2026– 04.03.2027 (dtl 4–10) ja tema peamiseks sissetulekuks on hetkel töövõimetoetus. Töötukassa otsuse alusel on tuvastatav, et töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest on 12,39 eurot, mistõttu sõltub hageja igakuise toetuse suurus kalendrikuu päevade arvust. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et hagejale on laekunud töövõimetoetust mh 334,58 eurot ja 391,42 eurot (dtl 116–118). Hageja on esitanud ka raviandmeid, millelt on tuvastatav, et talle teostati 28.04.2026 XXX, ta on suunatud kodusele taastusravile ja füsioteraapiale ja operatsioonijärgselt on kehalised rasked koormused vastunäidustatud (dtl 119–146). Samas nähtub haigla epikriisist, et hageja lubati 11.05.2026 kodusele ravile paranenud seisundis ja talle soovitati jätkata kardiaalset taastusravi. Samuti on haigusloos märgitud, et hageja aktiviseeriti füsioterapeutide juhendamisel.
14.Seega ilmneb, et hageja tervislik seisund on halvenenud ja piirab tema töövõimet. Samas ei ole hagejale tuvastatud täielikku töövõimetust, vaid osaline töövõime. See tähendab, et hageja töövõime ei ole täielikult kadunud ja tal on seadusest tulenev eeldus teenida lisaks töövõimetoetusele sissetulekut tema terviseseisundile vastaval tööl. Kuigi kohus kohustas hagejat esitama täiendavad tõendid tema tervisliku seisundi ja selle eeldatava kestuse kohta, sh meditsiinispetsialisti kinnituse, ei ole hageja vastavat tõendit kohtule esitanud. Samuti ei nähtu esitatud meditsiinilistest dokumentidest, et hagejal oleks keelatud töötamine või et ta oleks täielikult töövõimetu. Hageja on küll märkinud, et saab teha üksnes istuvat tööd ning on viimase pooleteise aasta jooksul tööpakkumistele kandideerinud, kuid ta ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millistele ametikohtadele ta on kandideerinud, millises ulatuses on ta tööd otsinud või miks ei ole tal olnud võimalik leida tema terviseseisundile vastavat tööd. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal lasub kohustus teha kõik endast olenev, et hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, ning üksnes sissetuleku puudumine või selle vähesus ei vabasta vanemat lapse ülalpidamise kohustusest (RKTKo nr 2-16-2343, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 21.3; RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11). Hageja ei ole suutnud seega kohut veenda, et ammendanud on kõik mõistlikud võimalused leida oma terviseseisundile vastavat tööd.
15.Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alaealistest kostjate huvides alus vähendada hageja ülalpidamiskohustust veelgi alla juba kehtiva miinimumelatise määra. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda järeldada sellise mõjuva põhjuse olemasolu, mis õigustaks elatise veelgi suuremat vähendamist. Laste ülalpidamise kohustus on vanema esmane kohustus ning kohus ei saa laste põhjendatud vajadusi vähendada üksnes põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kõigi võimaluste kasutamist oma sissetuleku suurendamiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et piisava sissetuleku puudumisel tuleb vanemal lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks vajaduse korral kasutada ka talle kuuluvat vara, sh see võõrandada (RKTKo nr 2-16-118651, p 18).
16.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.