lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-21447/3

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 05.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-21447/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 174 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-21447

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3930,32 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX, esindajad 10617, XXX,) Hageja esindaja Marie Tsine (e-post XXX) Kostja T.N (isikukood XXX; aadress XXX, XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 3141 lg 3
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 4034 lg 7
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
TsMS § 637

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1.Hageja esitas 10. detsembril 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 2999,57 eurot, intressid 391,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 539,22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti teel TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 3930,32 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.05.2022 Multitude Bank p.l.c-ga (endine Ferratum Bank plc) laenulepingu (dtl 14-28). Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 3000 eurot, intressiga 41,7925 % aastas. Leping sõlmiti tähtajatult. Tagasimakseid pidi kostja tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 8449,95 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 4875,43 eurot, kulude katteks 192,76 eurot ja intressi katteks 3381,76 eurot (dtl 5). Kostja ei täitnud oma kohustusti korrektselt ning krediidiandja esitas kostjale 21.06.2025 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 6.07.2025 (dtl 63). Multitude Bank p.l.c loovutas nõude hagejale (dtl 66-67).
7.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest registritest tehtud päringutele ning kostjalt küsiti ka pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole esitatud korrektset pangakontoväljavõtet vaid hageja enda poolt 15.08.2025 koostatud pdf formaadis dokument, mis ei vasta kontoväljavõtte nõuetele (sh ei ole võimalik nimetatud dokumendist välja lugeda, kes on teinud makseid kostjale ja kellele on kostja teinud väljamakseid). Kohus ei saa nimetatud dokumendi alusel veenduda, et kostja kontoväljavõtet oleks ka tegelikkuses küsitud ja analüüsitud enne laenulepingu sõlmimist. Kohtule jääb kahtlus, et nimetatud dokument on loodud ainult kohtumenetluse jaoks. Eelnevast hoolimata on kohus nimetatud tõendit analüüsinud ning leidnud, et kostja keskmiseks sissetulekuks (dokumendis kande selgitusse märgitud kuu, aasta ja „makse“ – kohus eeldab, et tegu on töötasumaksega, kuigi ei ole näha, kellelt laekumine toimus) oli 2(3)

707 eurot kuus. Ühtlasi nähtub dokumendist, et kostja tasub mitmete täiteasjade puhul võlga ja viivist, mis moodustavad tema sissetulekust suure osa. Arvestades ka käesoleva laenu tagasimakset (keskmiselt 160 eurot kuus) ei olnud kostja krediidivõimeline. Ka Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kostja vastu on esitatud arvukalt võlgnevuse nõudeid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja ei ole laenulepingu sõlmimisel piisava hoolsusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning olemasolevaid kohustusi.

9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 41,7925% aastas (vt dtl 15). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Hageja ei ole kohtule esitanud nõuete kohast nõude ümberarvestust juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete alusel on aga kostjale võimaldatud krediiti kokku summas 7875 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 8449,95 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 4875,43 eurot, kulude katteks 192,76 eurot ja intressi katteks 3381,76 eurot. Kuna hageja ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu küsida kostjalt intressi ega muid tasusid tuleb lugeda kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.
11.Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.
12.Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
16.Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja