Aktiva Finance Group OÜ hagi O L vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Hagihind
1 776,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: S R (e-post xxx) Kostja: O L (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista O Llt tagastamata krediidisumma 1 299 eurot ja viivis 97,05 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista O Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 299 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded O Llt intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 12,6% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 87,4% ulatuses O L kanda.
6.Välja mõista O Llt menetluskulu 362,71 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O Ll tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.AS xxx ja kostja sõlmisid 28.10.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 1 299 eurot kauba ostmiseks Xxx OÜ-lt. Laenu intressiks lepiti kokku 14,9% aastas ja tagasimakse tähtajaks 9 kuud (so 05.08.2023). Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule perioodil 05.12.2022-05.08.2023. Kostja ei tasunud ühtegi makset. Laenuandja ütles lepingu 28.03.2023 üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 29.03.2023 hagejale. Kostjal on põhivõlg 1 299 eurot ja intressivõlg 101,27 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 14,9% aastas kokku summas 130,45 eurot (so periood 29.03.2023-29.11.2023). Seoses nõudekirjade saatmisega tekkis sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 299 eurot, intressivõlgnevuse 101,27 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 130,45 eurot ning täiendava viivise 14,9% põhivõlalt aastas alates 30.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 01.05.2024. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et AS xxx ja kostja sõlmisid 28.10.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel finantseeris AS xxx kostjal ostu sooritamist Xxx OÜ-st 1 299 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama 9 osamaksega, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 05.08.2023, maksetähtaeg oli iga kuu 5. kuupäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 14,90% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 29,11% aastas (leping dtl 12).
5.Hageja on 13.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et järelmaksulepingu alusel saadud raha kanti kauba müünud ettevõttele. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 2 kohaselt võtab krediidisaaja krediidi kasutusse tervikuna pärast krediidiandjaga lepingu sõlmimist ja kauba esimese osamakse tasumist (dtl 14). Kohtule esitatud maksekorralduse (dtl 112) kohaselt on xxx AS 28.10.2022 kandnud Xxx OÜ-le üle 1 299 eurot. VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. VÕS § 414 lg 21 kohaselt kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja on laenusumma kätte saanud.
6.Nõude loovutamise teatisest (dtl 25) nähtuvalt on xxx AS loovutanud asjassepuutuvast lepingust tulenevad nõuded 29.03.2023 kostja vastu hagejale.
7.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 28.10.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,30%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 29,11% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
9.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
10.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
11.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
12.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
13.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
14.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 28.10.2022 lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse võlausaldaja hinnangul kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja kontrollis ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret.
15.Kohtule esitatud krediidiandja selgituse (dtl 87-89) kohaselt toimub krediidiotsuse tegemine selliselt, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning xxx sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka pangakonto väljavõtet.
16.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks 28.10.2022 lepingu sõlmimisel teinud mõistlikke pingutusi, et kontrollida kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Hageja on küll tõendina esitanud konto väljavõttena pealkirjastatud dokumendi (dtl 90-92), kuid sisuliselt tegemist pangakonto väljavõttega ei ole, tõend kujutab endast määratlemata infosüsteemi kuvatõmmiseid. Kohus leiab, et ainuüksi EMTA või Pensionikeskuse kaudu tehtavad päringud ei võimalda hinnata kogu sissetuleku suurust ja regulaarsust, samuti ei võimalda need päringud saada mistahes teavet isiku muude kohustuste ning nn igakuiste majapidamiskulutuste kohta. Kehtivate maksehäirete faktist ei ole võimalik järeldada muude kohustuste puudumist. Laenutaotluses (dtl 26) on kostja märkinud, et tema igakuised kohustused on 700 eurot. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks täpsustanud nende kohustuste sisu ega mh küsinud andmeid võimalike ülalpeetavate kohta.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 28.10.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei
ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
19.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
20.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
21.Maksegraafiku (dtl 13) kohaselt pidi kostja tegema alates 05.12.2022 igakuiseid tagasimakseid kuni 05.08.2023, hageja väitel kostja ühtegi makset ei tasunud. Kohtule esitatu kohaselt hoiatas laenuandja 07.03.2023 teatega (dtl 23) kostjat, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 21.03.2023, siis ütleb laenuandja lepingu üles. Eeldusel, et kostja ei teinud ühtegi makset, oli ta hoiatuse tegemise seisuga viivituses nelja üksteisele järgneva osamaksega. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi avalduse lepingu üles ütlemiseks 28.03.2023 (dtl 24), mis toimetati kostjale kätte 06.04.2023 (teatis dtl 96). Kohus asub seisukohale, et leping lõppes ülesütlemisega 06.04.2023.
22.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
23.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 1 299 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus määras hagejale 22.01.2024 tähtaja, et esitada VÕS § 403 4 lg 7-järgne ümberarvestus, kuid hageja ümberarvestust ei esitanud. Kuna hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, on viivisenõue perioodi 29.03.2023-06.04.2023 eest ebaselge ning kohus jätab viivisenõude vastavas ulatuses rahuldamata. Kohus mõistab välja viivise 06.04.2023-29.11.2023 eest 97,05 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
26.Kohus mõistab välja viivise alates 30.11.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
27.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 776,06 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 551,93 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 12,6% ning kostja kanda 87,4% menetluskuludest.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 822 eurot, mis koosneb riigilõivust 315 eurot ja õigusabikulust 507 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamisel tasutud 315 eurot riigilõivu.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi toiminguid 3 tundi, so hagi koostamine koos seonduvate toimingutega (dtl 38). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust 169 eurot tunnis. Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 415 eurot.
31.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud, kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
32.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 362,71 eurot (415 x 87,4%).
33.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.