(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-111717
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (endise nimega Era Liisingu Inkassoteenused AS, registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15 10115 TALLINN) hagi S. D. (D., isikukood xxxx, elukoht teadmata) vastu võla nõudes
Hagihind
4123,81 eurot
tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Hageja on toonud välja, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hagejal kostja vastu põhinõue summas 1780,99 eurot, viivisenõue summas 190,21 eurot ja edasiulatuva viivise nõue 0,06% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulekud ei võimaldanud kostjal laenu teenindada. Seega on hagejal kostja vastu põhivõlgnevuse nõue ja viivise nõue arvestatuna seadusjärgses määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.