(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-103392
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi X.Y vastu põhivõlgnevuse 338,48 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
380,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), asukoht Jõe tn 2 a, Tallinn 10143, e-post: [email protected] Hageja volitatud esindaja: Alar Liivamägi; e-post: XXX Kostja: X.Y (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: XXX
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Bondora AS vahel 11.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL1899657, mille alusel sai kostja laenu 531 eurot. Bondora AS loovutas nõude 20.07.2022 GS Core OÜ-le. Hageja möönab, et laenuandmisel võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal puuduvad vastupidise tõendamiseks tõendid, seega on hageja arvestanud kõik kostja tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks ning esitab nõude uue maksegraafiku järgselt. Hageja on esitanud 12.03.2024 hagi sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 222,43 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevuse 116,05 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on ümberarvestatud maksegraafiku viimane makse 19.11.2024. Kohtuotsuse tegemise ajaks on viimane graafikujärgne makse möödunud ning kogu põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks. Seega mõistab kohus välja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse. Kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 17.06.2024 eposti aadressil XXX, TsMS § 3141 lg 2 alusel kostja kohtule avaldatud aadressil. Kohus nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (08.07.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.