Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Kristiine Urb Kostja: X.F (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X.F vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista X.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Placet Group OÜ ja X.F vahel 09.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 4851,65 eurot, intress 367,48 eurot ja 19. detsembriks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 794,70 eurot.
3.Mõista X.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Placet Group OÜ ja X.F vahel 09.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev viivis 0,07% päevas põhinõude (4851,65 eurot) tasumata osalt alates 20.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Mõista X.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 1003 eurot (s.o riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 338 eurot).
6.Mõista X.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (1003 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.12.2025 Viru Maakohtule hagi, milles palub X.F-ilt (kostja) välja mõista Placet Group OÜ ja kostja vahel 09.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tuleneva põhivõla 4851,65 eurot, intressi 367,48 eurot, 19.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 794,70 eurot ja lisanduva viivise alates 20.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingu nr xxx alusel laenu 4997,66 eurot. Laenuga refinantseeris esialgne võlausaldaja kostja teised finantskohustused. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 30,80%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 4997,66 eurot, intressimäär 24,90%, osamaksete arv 96 ja lepingutasu 249,88 eurot.
Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale TsMS § 326 alusel rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX postkasti jätmisega kätte toimetatuks 27.02.2026. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 19.03.2026. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
6.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 09.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 4997,66 eurot.
8.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
9.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
10.Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 09.07.2024 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,65%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 30,80% on seega väiksem, kui kolmekordne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
11.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja tuvastas kostja jaanuari kuni juuli 2024 sissetulekute põhjal, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1368,95 eurot. Kostja finantskohustustena tuvastas krediidiandja 57,21 kuni 396,37 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks 370 eurot, kuludeks ülalpeetavatele 190 eurot ja finantskohustusteks 57,21 eurot. Arvestades kõik nimetatud kulud ning taotletava laenu osamakse (121,80 eurot) tuludest maha, jäi kostjale raha reservi vähemalt 629,94 eurot. Seega hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks. Kohus on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 36–85) ja leiab, et krediidiandja arvestatud summad on kooskõlas pangakontolt nähtuvaga. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu kostjal suuremate majapidamiskulude ega ülalpidamiskulude olemasolu kui krediidiandja poolt arvestatu. Samuti märgib kohus, et kuigi krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõttelt varasematel kuudel suuremas summas finantskohustusi (dtl 87; ka kostja pangakontolt nähtuvad tagasimaksed Holm Bank AS-ile ja Bondora AS-le, nt dtl 62) kui krediidianalüüsis arvesse võetud 57,21 eurot (Coop Pank AS-ga sõlmitud lepingu alusel osamakse, dtl 62), siis põhjendatud oli arvestada üksnes viimasega, kuna hagi aluseks oleva lepinguga refinantseeris krediidiandja Holm Bank AS-i ja Bondora AS-i ees olevad finantskohustused. Seega tuli kostjal edaspidi tasuda üksnes osamakse krediidiandjale summas 121,80 eurot. Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
12.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel.
13.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seega välja menetluskulud 1003 eurot (665 + 169 × 2). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
16.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.