Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.P kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Diana Žovnjarovitš Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: N.V (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Lihtmenetluses, 30.07.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba N.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.11.2026 (kaasa arvatud).
Tõlkida määrus vene keelde.
3.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 29.07.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks N.V (isikukood XXX, puudutatud isik või isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 5 alusel, sest isiku suhtes esineb sama seaduse § 23 lgs 1 nimetatud põhimõte ja § 23 lg 2 p-des 3, 5, 6 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti esinevad puudutatud isiku osas VSS § 68 p-des 4, 6 ja 13 nimetatud asjaolud. Taotluse asjaolud ja põhjendused on järgmised.
3-26-2323
1.1.Puudutatud isik on Ukraina kodanik, kes tunnistati Harju Maakohtu 18.05.2026 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo toime panemises ja isikule mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Sama otsusega kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena pärast karistuse ära kandmist Eesti Vabariigist (Eesti) väljasaatmist koos 6-kuulise sissesõidukeeluga.
1.2.Puudutatud isik vabanes Tallinna Vanglast 29.07.2026, registreeriti samal päeval PPA poolt ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ning peeti VSS-i alusel kinni.
1.3.Isik selgitas 29.07.2026 menetlustoimingutel PPA-le, et ta ei soovi Ukrainasse tagasi pöörduda, vaid soovib minna Saksamaa Liitvabariiki (Saksamaa). Isiku väitel on tal õigus Saksamaal viibimiseks ja sõlmitud tööleping seal töötamiseks.
1.4.Euroopa üldise ajutise kaitse platvormi (Temporary Protection Platform) andmetel on isik küll taotlenud varasemalt ajutist kaitset Saksamaal, kuid see on mitteaktiivne (märge „IU“). PPA on teinud täiendava SPOC päringu Saksamaale, kuid käesoleva taotluse esitamise ajaks ei ole Saksamaa ametivõimud sellele vastanud.
1.5.Kuna isik ei soovi Ukrainasse minna, ei ole ta motiveeritud täitma VSS § 6 11 lg 1 p 4 sätestatud kaasaaitamiskohustust, mh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele ja esitama vajaduse korral Ukraina pädevale asutusele reisidokumendi taotluse jne.
1.6.Isikul puuduvad reisidokumendid, ta on PPA-le avaldanud, et tal pole isikut tõendavat dokumenti ning tema reisidokument asub Saksamaa migratsiooniametis.
1.7.Isik on kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi tunnistatud avaliku korra raske rikkumise toimepanemises vägivallaga. Isik kasutas avalikus kohas teiste isikute juuresolekul füüsilist vägivalda teise isiku vastu, tekitades talle tõsise tervisekahjustuse. Kohtuotsusest tuleneb, et pole isik kordagi toimepandud tegu kahetsenud, vaid asunud ennast õigustama. Samuti lahkus ta enne kriminaalmenetluse lõpuleviimist Eestist ja hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale kuni ta peeti Saksamaal kinni ja toimetati Eestisse. Eelnevast võib järeldada, et isik ei pea vajalikuks järgida Eesti õiguskorra nõudeid ega alluda riigivõimu õiguspärastele toimingutele, kujutades oma käitumisega ohtu avalikule korrale ning võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist.
1.8.VSS § 10 lg 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine isiku suhtes ei ole piisavad ega taga eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks ja tema varasemat käitumist arvestades pole usutav, et ta peaks talle kohaldatud alternatiivsetest piirangutest kinni. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Kuigi isiku kinnipidamise riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei ole valitud abinõu isikuga seotud asjaolusid arvestades ülemäärane. KPK-s on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, juhendatud tegevus ja on võimalus viibida värskes õhus.
Kohus vaatas PPA taotluse läbi 30.07.2026 kohtuistungil.
2.1.PPA jäi 30.07.2026 kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik lahkuks tema oma sõnade kohaselt vabastamise korral kohe Eestist Saksamaale, seega esineb tema põgenemise oht. Isikule on selgitatud, et tal puudub ajutine kaitse või muu õiguslik alus Saksamaal viibimiseks.
2(4)
3-26-2323
2.2.Puudutatud isik ei nõustu taotlusega ja palub jätta selle rahuldamata. Isik oleks tulnud vabastada kohe vangistuse lõppemisel või viia ta väljasaatmiseks riigipiirile, mitte aga Eestis kinni pidada. Vabastamise korral lahkuks isik viivitamatult Saksamaale, Berliini, kus ootab tema tööandja. Isikul on võimalik saada Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Ukrainasse pole isik valmis lahkuma.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Juhindudes VSS § 23 lg-st 1, lg 2 p-dest 3, 5, 6 ja 7 ning lg-st 5 ja HKMS § 264 lgdest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.11.2026 (kaasa arvatud).
4.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Puudutatud isiku suhtes on Harju Maakohtu 18.05.2026 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena pärast karistuse ära kandmist Eestist väljasaatmist koos 6-kuulise sissesõidukeeluga. Kohtuotsus on jõustunud. VSS § 14 lg 2 1 kohaselt saadetakse välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise, riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata.
5.Vastavalt VSS § 23 lg-le 3 taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohta kuni neljaks kuuks, kui välismaalast on vaja sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt annab halduskohus sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel loa välismaalase kinnipidamiseks PPA või Kaitsepolitseiameti määratud kinnipidamiskohas kuni neljaks kuuks, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
6.PPA põhjendab käesoleval juhul isiku kinnipidamise vajadust VSS § 23 lg 2 p-des 3 (põgenemisohu esinemine), 5 (välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust), 6 (välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib) ja 7 (avaliku korra või riigi julgeoleku tagamine) sätestatud kinnipidamise aluste esinemisega.
7.Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb puudutatud isiku suhtes põgenemise oht, mistõttu esineb ka isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 2 p-s 3 nimetatud alus. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 6 8. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-201158, p 11). Täidetud on VSS § 68 p-des 4 ja 6 sätestatud eeldused. Vastavalt VSS § 6 8 p-le 4 esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Pole vaidlust, et puudutatud isik on süüdi mõistetud § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja karistatud vangistusega. Vastavalt VSS § 68 p-le 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik on nii PPA-le kui ka kohtuistungil kohtule kinnitanud, et ta ei ole nõus Ukrainasse lahkuma. Samuti selgitas isik kohtuistungil, et lahkuks KPK-st vabastamise korral viivitamata Eestist Saksamaale, kus viibimiseks tal aga PPA andmetel puudub õiguslik alus. Kuna isiku põgenemise oht on ilmne, siis ei pea kohtus vajalikuks analüüsida muude taotluses märgitud kinnipidamise aluste esinemist isiku suhtes.
8.Põgenemisohust tulenevalt ei ole ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see ei pruugi olla tulemuslik (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93 3(4)
3-26-2323
16, p 12). Puudutatud isiku varasem käitumine (ebaseaduslik lahkumine Eestist isiku suhtes toimunud kriminaalmenetluse ajal) ja isiku enda kinnitus, et ta ei täida Ukrainasse lahkumise kohustust, annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid (VSS § 10 lg 2) ega oleks PPA-le enam kättesaadav. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.
9.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
10.Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu kohus eelnevalt on leidnud.
11.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 29.07.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.11.2026 (kaasa arvatud).
12.PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
13.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.