Tarmo Pildi (Pilt) kaebus Kambja Vallavalitsuse 23.07.2026 loa nr 2612996/03789 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Tarmo Pilt Vastustaja: Kambja vald, esindaja: Annika Kiisk
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
Asjaolud ja menetluse käik 1.Tartu Halduskohtusse laekus 23.07.2026 Tarmo Pildi (kaebaja) kaebus, milles ta vaidlustab Kambja Vallavalitsuse tegevust, millega anti ehitusteatisele 2511201/46461 23.07.2026 luba (nõusolek) nr 2612996/03789 paigaldada kinnistule Tartu maakond, Kambja vald, Lemmatsi küla, Leilovi tee 2 // Riia mnt 225 reoveepuhasti (EHR kood 221491457) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt ulatub reoveepuhasti mõjuala kaebaja kinnistule. Ehitusprojekt jäi naaberkinnistu omanikuga (kaebaja) kooskõlastamata ja kaebaja ei olnud menetlusse kaasatud.
2.Tartu Halduskohus jättis 24.07.2026 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused kolme päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.
3.Kaebaja esitas 28.07.2026 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust.
4.Tartu Halduskohus kohustas 28.07.2026 määrusega Kambja valda esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas ja muud selgitused seoses kaebusega.
3-26-2226
5.Kambja valla seisukohad laekusid kohtusse 31.07.2026. Vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtu seisukoht
6.Kohus selgitab, et esmalt võtab seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust (II). I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lg 2 p-de 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
8.1.Kaebuse esemeks (HKMS § 41 lg 1) on Kambja Vallavalitsuse poolt ehitusteatisele 2511201/46461 23.07.2026 antud luba (nõusolek) nr 2612996/03789 paigaldada kinnistule Tartu maakond, Kambja vald, Lemmatsi küla, Leilovi tee 2 // Riia mnt 225 reoveepuhasti (EHR kood 221491457). Kaebaja soovis ehitusteatisele antud nõusoleku nr 2612996/03789 tühistamist. Kohus selgitas kaebajale 24.07.2026 määruses, et vastavalt kohtupraktikale ei ole valla poolt ehitusteatisele antud nõusolek haldusakt, vaid toiming. Seega tulenevalt kohtupraktikast, millele kohus samuti viitas 24.07.2026 määruses, et kaebaja saaks sellega tutvuda, on tal õiguste kaitseks võimalik taotleda vallalt nõusolekuga nr 2612996/03789 lubatud reoveepuhasti ehitamise osas ehitusliku järelevalve menetluse alustamist vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg-tele 1 ja 2, sh ehitustööde peatamist (EhS § 132 lg 4), mille käigus saab vald muu hulgas kontrollida ehitamise, teatise ja sellele kantud andmete tegelikkusele ning muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavust (EhS § 130 lg 2 p 1 ja p 3).
8.2.Selleks on kaebajal vaja pöörduda valla poole vastava taotlusega ja alles siis on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, kui ehitusliku järelevalve menetluse tulemus (või selle algatamata jätmine) ei anna kaebajale oodatud ja tema arvates rahuldavat tulemust. Pidades silmas, et ehitusteatisele valla poolt vaikimisi antav nõusolek ei ole samastatav ehitusloaga, ei ole sellele menetlusele üldjuhul ette nähtud ka haldusmenetluses protseduuri, mille käigus oleksid vajalikud toimingud nagu naaberkinnistute omanike kaasamine ja nende ärakuulamine. Ehitusteatisega antakse lihtsalt vallale teada, et toimub ehitamine/ehitis, millele ei ole EhS lisas 1 ette nähtud ehitusloa väljastamise nõuet. EhS lisa 1 ei sätesta ehitusloa nõuet reoveepuhastile ja kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast
3-26-2226 ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib ta alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2). EhS § 36 lg 4 ei näe vallale ette kohustust kaasata ehitusteatise menetlusse naaberkinnistute omanikke.
8.3.Seega nagu kohus varasemas menetluse staadiumis kaebajale on selgitanud, õiguskirjanduses ega ka kohtupraktikas ei peeta ehitusteatisele valla poolt antud nõusolekut haldusaktiks ja sel põhjusel seda ei saa vaidlustada halduskohtus tühistamiskaebuse raames (HKMS § 37 lg 2 p 1). Lubatavaks õiguskaitsevahendiks on sellisel juhul kohustamisnõude esitamine (HKMS § 37 lg 2 p 2). Juhul, kui järelevalveasutus (Kambja vald) oleks jätnud ehitusteatise esemeks oleva reoveepuhasti osas järelevalvemenetluse algatamata või lõpetaks selle ilma kaebajale soovitud tulemuseta. Vastavalt sellele on kohus selgitanud kaebajale 24.07.2026 määruses kaebuse muutmise vajadust.
8.4.Puuduste kõrvaldamise avalduses jäi kaebaja endiselt Kambja valla 23.07.2026 loa (nõusolek) nr 2612996/03789 tühistamisnõude juurde. Kaebaja ei ole nõudnud kohtult puuduste kõrvaldamise avalduses Kambja valla kohustamist alustama ehitusliku järelevalve menetlust ehitusteatisega lubatud reoveepuhasti paigaldamise osas, kui ta leiab, et sellega tuleb tema kinnistule talumatult negatiivne mõju.
8.4.Seega on kaebajal ilmselgelt valitud vale kaebuse liik, mis ei saa viia tulemuseni (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebaja ei ole kohu poolt määratud tähtajaks oma kaebust muutnud ja selline kaebuse puudus takistab kaebuse edasimenetlemist (HKMS § 121 lg 1 p 2). Muu hulgas tuvastas kohus, et hetkeseisuga ei ole kaebaja esitanud vallale ka taotlust 23.07.2026 lubatud reoveepuhasti osas ehitusliku järelevalve menetluse alustamiseks. Vald ei ole sellest keeldunud või jäänud viivitusse seoses taotluse läbivaatamisega. Seega puudub hetkeseisuga ehitusliku järelevalve menetluse osas keelduv otsustus, mis riivaks kaebaja õigusi või vald oleks jätnud õigusvastaselt taotluse menetlemata. Hetkel on küll olemas valla nõusolek (toiming) ehitusteatisele, mis selle regulatiivsuse puudumise tõttu eelduslikult kaebaja õigusi ei riiva. Võimaliku riive olemasolu korral ei vaidlustata seda nõusolekut, kui toimingut kohtus, vaid taotletakse kõigepealt vallalt järelevalvemenetluse alustamist, kui selle toiminguga kaasneb naaberkinnistule (kaebaja kinnistule) negatiivne mõju. Alles siis kui järelevalvemenetlus ei anna tulemust, võib kaebaja pöörduda kaebusega halduskohtusse.
8.5.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hetkeseisuga esineb kaebajal tõhus õiguskaitsevahend 23.07.2026 loaga (nõusolek) nr 2612996/03789 lubatud reoveepuhastiga seoses – Kambja vallale ehitusliku järelevalve menetluse alustamise taotluse esitamine. Kohtule esitatud kaebuses on valitud vale kaebuse liik, mis jäi vaatamata kohtu selgitusele kaebaja poolt muutmata, aga samuti puudub ehitusliku järelevalve osas keelduv või muu otsus või viivitus. Seega ei näe kohus võimalust menetleda sellist kaebust, mis sisulisel läbivaatamisel ei vii niikuinii oodatud tulemusteni ja selle menetlemine lõpeb paremal juhul
3-26-2226 tõdemusega, et kaebaja ei ole vallalt ehitusteatise osas ehitusliku järelevalve menetluse alustamist taotlenud (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3).
8.6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 121 lg 2 p-st 2, tagastab kohus tühistamiskaebuse selle esitajale. II
9.Kaebaja taotles kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, mida kohus tõlgendas sellisena, et kaebaja esialgse õiguskaitse soovitud abinõuks on 23.07.2026 Kambja valla otsusega nr 2612996/03789 lubatud reoveepuhasti paigaldamise keelamine. Kaebaja leiab, et imbvee liikumine toimub tema kinnistu suunas, drenaažiks mõeldud kraav on sademeveest üleujutatud ja sademevesi voolab kaebaja kinnistule. Kaebaja soovib ära hoida suuremat ja pöördumatut kahju oma kinnistule.
9.1.Kohus märgib, et tagastas kaebuse, kuna ehitusteatise osas on kaebajal võimalik taotleda vallalt ehitusliku järelevalve menetluse alustamist. Järelevalvemenetluse käigus teostatakse kontroll kaebaja väidete reoveepuhastist tulenevava imbvee liikumise ja sellest võimaliku negatiivse tagajärgede üle. Juhul, kui kaebaja arvates toob ehitusteatisega lubatud reoveepuhasti paigaldamine ja käivitamine endaga kaasa kaebaja kinnistule niiskuse suurenemise vms, on kaebajal võimalik taotleda järelevalvemenetluse käigus reoveepuhasti paigaldamise või käivitamise peatamist või keelamist (EhS § 132 lg 4). EhS § 132 lg 4 sätestab, et korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitamine või selle kasutamine ka ohukahtluse korral. Seega on asjakohatu Kamba valla väide, et vald ei saa järelevalvet teostada, kuna reoveepuhastit veel ei ole. Kambja valla kinnitusel ei ole veel vaidlusalune rooveepuhasti kaebaja naaberkinnistule paigaldatud. Minimaalne kuja 60 m joogivee kaevu ja imbväljaku vahel on tagatud. Kohus märgib, et drenaažikraavi ummistumine või üleujutamine ei ole automaatselt reoveepuhasti ja selle imbväljaku rajamist välistav asjaolu.
9.2.Kohus ei välista kaebajal kohtule esitatud tõendite ja selgituste põhjal esialgse õiguskaitse vajadust tulevikus, kuid võttes arvesse, et kaebaja saab tõhusalt kaitsta oma õigusi järelevalvemenetluses ja hetkeseisuga on kohus kaebuse tagastanud, ei pea kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust siiski põhjendatuks.
9.3.Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.