lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-4004/49

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-4004/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3564
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS CREDITINFO EESTI10256137OÜ Citadele Factoring10925733

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4004

Tsiviilasi

F. A.’i hagi aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat kahjustava tegevuse lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja F. A. (isikukood XXX, elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post XXX); kostja I aktsiaselts CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137, asukoht XXX, e-post XXX); kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo HEED Entsik, asukoht F. R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinn, e-post XXX); kostja II osaühing Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing, registrikood 10925733, asukoht XXX, e-post XXX); kostja II volitatud esindaja A. J. (osaühing Citadele Factoring, varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing, registrikood 10925733, asukoht XXX, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja F. A. (isikukood XXX) taotlus menetluse peatamiseks.
2.Jätta rahuldamata hageja F. A. ’i (isikukood XXX) hagi kostja I aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja kostja II osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat kahjustava tegevuse lõpetamise nõudes.

2-19-4004

Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja I ja II menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Harju Maakohtu menetluses on F. A. ’i hagi AS CREDITINFO EESTI vastu, milles hageja palub kohustada kostjat lõpetada hagejat kahjustav tegevus, s.o kohustada kostjat muutma veebilehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registris kättesaamatuks andmed „F. A. , isikukood XXX, kehtivad maksehäired, asutus Citadele Leasing & Factoring, algus 11.10.2017, lõpetamata, maksehäire viimane suurus 3200 12800, maksehäire maksimum suurus 3200 – 12 800, sisestaja tegevusvaldkond kapitalirent“ või alternatiivselt kohustada kostjat muutma eespool nimetatud andmed kättesaamatuks kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et hageja on käendajaks liisingulepingutes, millest väidetavalt tekkinud võlanõuded on liisinguandja kostja veebilehel maksehäirena avaldanud ja milliste avaldamist kostja vaatamata hageja korduvatele vaietele ei ole lõpetanud. Maksehäire andmete õigsus või ebaõigsus, st võlgnevuse olemasolu või selle puudumine selgub tsiviilasjas nr xxxx, milles hageja on vaidlustanud liisinguandja (Citadele Leasing & Factoring OÜ) nõude. Hageja vastuväide Citadele Leasing & Factoring OÜ võlanõudele põhineb asjaolul, et Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole täitnud kohustust tagastada hagejale kreeditarves arvestatud käibemaksu ja selle kohustuse rikkumisest tuleneb viivisnõue, mille alusel hageja käendajana võlanõudele vastu vaidleb. II Kostja I vastuväited
2.Kostja I hagi ei tunnista ning leiab, et hagil puudub faktiline ja õiguslik alus ja hagi õiguslikud põhjendused on ekslikud. Kostja on vastuses hagiavaldusele 05.04.2019 selgitanud, et hagiavaldusest jääb ebaselgeks, millisele seaduse sättele hageja tugineb hagiavalduses esitatud taotlustes. Kostja arvates tuleb hagi jätta rahuldamata täies ulatuses. Kuna vaidlus toimub andmete faktilise tegelikkusele vastavuse üle (andmete õigsuse üle), ei ole kostja hinnangul võimalik seda vaidlust pidada ilma Citadele Leasing & Factoring OÜ-d teise kostjana menetlusse kaasamata. Kui kohus tuvastab, et hagejal on võlgnevus Citadele Leasing & Factoring OÜ ees, on ühtlasi tuvastatud, et Citadele Leasing & Factoring OÜ poolt edastatud võlaandmete alusel kostja poolt maksehäireregistris maksehäirena avaldatud andmed on õiged. III Kostja II vastuväited
3.Kostja II hagi ei tunnista. 20.10.2022 esitas kostja Citadele Factoring OÜ vastuse hagiavaldusele. Kostja II hinnangul hagiavaldusest lähtuvalt omab asja lahendamisel võtmeküsimust vaid üks asjaolu, ja nimelt: kas Citadele Factoring OÜ pidi kreeditarvete järgsed käibemaksu summad liisinguvõtja kontole rahas üle kandma või mitte.

2-19-4004

Kostja II leiab, et ei ole vaidlust, et hageja ja Citadele Factoring OÜ vahel on Harju Maakohtus käimas kohtumenetlus tsiviilasjas nr xxxx, kus Citadele Factoring OÜ nõuab hagejalt, kes tolles menetluses on kostja/käendaja, liisingulepingutest tulenevate võlgnevuste ja kulude välja mõistmist. Hageja käendas kolmest liisingulepingust tulenevat kohustust kolme erineva käenduslepingu alusel. Selles osas poolte vahel vaidlust pole. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et liisingulepingud on võlgnevuse tõttu ülesöeldud ja liisinguesemed on kõik tagastatud ja müüdud. Vaidlust ei ole ka selles, et peale liisinguesemete tagastamist korrigeeris Citadele Factoring OÜ kreeditarvetega käibemaksu, mille tulemusel arvestas Citadele Factoring OÜ tasumata jäänud liisingumaksete osalt (liisingu jääkidelt graafikutes, liisingulepingute ülesütlemise hetkel) käibemaksu tagasi (liisinguandja vähendas enda maksukohustust) ja nende kreeditarvete alusel tekkis liisinguvõtjal omakorda kohustus samas ulatuses käibemaksu tasuda (liisinguvõtjal suurenes maksukohustus). KMS § 29 lg 7 sätestab – kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Viidatud paragrahv võimaldab kapitalirendilepingus käibemaksu korrigeerida tagasi peale vara tagastamist (liisingvõtja kohustus, vara välja osta, ei realiseerunud – mistõttu võimaldab käibemaksuseadus tehingut käsitleda vara tagastamisest edaspidiselt kasutusrendina). Käibemaksu korrigeerimise teel eraldati liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga olnud graafiku järgsetest jääkidest proportsionaalne käibemaksu osa ja liisingu jääkmaksumusteks jäi järgi summa ilma käibemaksuta. Citadele Factoring OÜ-le on arusaamatu, kust tuleb hagejale selline arusaam, et käibemaksu korrigeerimise tulemusena peab liisinguandja kandma kreeditarvetel oleva käibemaksu summa liisinguvõtja kontole rahas. Kapitalirendilepingu sõlmimisel tasub liisinguandja käibemaksu kogu müügihinna ulatuses riigile (raamatupidamislik võõrandamistehing liisinguandjalt liisinguvõtjale) ja käibemaksukohustuslasest liisinguvõtja arvestab liisinguandja poolt riigile tasutud käibemaksu 100% endale (raamatupidamislik vara omandamistehing). Maksuarvestus ja maksude tasumine on vaid maksukohustuslase ja riigi vaheline suhe. Üks maksukohustuslasest lepingu pool tasub käibemaksu riigile ja teine maksukohustuslasest lepingu pool küsib sama käibemaksu riigilt tagasi. Käibemaksu ring suhtes riigiga on sellisel juhul alati null. Kui vara omandamise lepingut ei täideta lõpuni lepingu ülesütlemise tõttu ja vara tagastatakse, siis võimaldab KMS § 29 lg 7 arvestada liisinguandjal kreeditarve alusel riigilt tagasi selle käibemaksu osa, mille võrra jäid vara ostuhinna maksed tasumata ja mille võrra on liisinguandja tasunud riigile käibemaksu rohkem. Liisinguvõtja aga kohustub tagastama riigile selle käibemaksu, mille võrra riik on liisinguvõtjale maksnud käibemaksu liisingulepingu sõlmimisel välja rohkem ehk selles osas, millises liisinguvõtja väljaostu makseid ei ole tasunud. Mõlemad lepingu pooled kajatavad seda kreeditarve väljastamise perioodis ja deklareerivad vastavalt. Peale seda on käibemaksu ring suhtes riigiga jälle null. Kostja II selgituste kohaselt, kuna kapitalirendi korral finantseeritakse vara soetamist koos käibemaksuga, siis pärast käibemaksu korrigeerimist eraldab liisinguandja tasumata jäänud ostuhinna osalt (jääkmaksumuselt) kreeditarvetega tagasiarvestatud käibemaksu osa ehk liisinguandja kohustub sellisel juhul liisinguvõtja põhiosa võlga (jääkmaksumust) liisinguandja ees vähendama tagasiarvestatud käibemaksu võrra. Selle kohustuse on Citadele Factoring OÜ liisinguvõtja ees täitnud. Hageja on hagiavalduses lähtunud pelgalt Riigikohtu lahendi nr 3-151022 punkti 18.7 ühe lause grammatilisest tähendusest, omamata seejuures ise arusaama, millist maksuõiguslikku nüanssi on Riigikohus sellega silmas pidanud. Hageja seisukoht, et vähemalt

2-19-4004

kohtumenetluse ajaks peaks muutma tema suhtes avaldatud maksehäire kättesaamatuks kolmandatele isikutele, ei tugine seadusele. Kui maksehäire õigsus on kontrollitav ja maksehäire avaldamiseks on materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud, siis kohtumenetlus ei ole aluseks maksehäire avaldamise lõpetamiseks või kättesaamatuks muutmiseks. Kostja II hinnangul antud asjas on vaidlus lihtne ja hageja sisuline vastuväide tugineb ainult kreeditarvetes kajastatud käibemaksu ülekandmata jätmisele. Citadele Factoring OÜ on kreeditarvetes kajastatud käibemaksu võrra vähendanud liisingu jääkmaksumust ehk liisinguandja poolt tagasiarvestatud käibemaks on suunatud liisinguvõtja põhivõla katteks. Seega hageja põhitees hagis, et kreeditarvetes kajastatud käibemaksu ei ole suunatud liisinguvõtja jääkmaksumuse vähendamiseks, on väär. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja II, et F. A. hagiavaldus on tervikuna täiesti põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. IV Varasem menetlus

4.Harju Maakohus peatas 08.04.2022 määrusega menetluse kuni tsiviilasja nr xxxx lõpetava lahendi jõustumiseni. Maakohus määras, et lahendab poolte menetluslikud taotlused, sh liisinguandja menetlusse kaasamise taotluse pärast menetluse uuendamist. Maakohus kohustas pooli teavitama kohut kirjalikult tsiviilasja nr xxxx lõpetava lahendi jõustumisest. 26.04.2022 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 08.04.2022 määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. 21.09.2022 kohtumäärusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja F. A. ’i määruskaebuse, tühistas Harju Maakohtu 08.04.2022 määruse ning saatis asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. 04.10.2022 kohtumäärusega Harju Maakohus rahuldas hageja F. A. ’i taotluse ja kaasas menetlusse kostjana osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing &Factoring osaühing, registrikood 10925733). Kohus edastas kostjale osaühing Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) hagimaterjalide ärakirjad, millele kohustas esitada kostja kirjalik seisukoht 15 päeva peale hagimaterjalide kätte toimetamist. Kohus jättis rahuldamata kostja aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137) taotluse kaasata osaühing Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) menetlusse kolmanda isikuna. Täiendavalt jättis kohus rahuldamata hageja F. A. ’i taotluse nõuda kostjalt aktsiaseltsilt CREDITINFO EESTI välja kõik dokumendid, s.h võimalik kirjavahetus, andmete küsimine, mis on seotud F. A., isikukood XXX, „Eraisiku maksehäire raport“ koostamise ja avaldamisega seisuga kuni 21.01.2021. 04.10.2022 edastas kohus menetlusosalisetele kohtuistungi kutse 08.11.2022 kell 15.30. 02.11.2022 esitas hageja seisukoha ja taotluse tõendite kogumiseks. Taotluse kohaselt liisinguandja on hageja kohta avaldatud maksehäire aluseks olevad liisinglepingud pealkirjastanud kapitalirendilepingud, kuid liisinglepingute lk 3 alajaotuses üldtingimused mõisted ja tõlgendused on liisingmakse igakuine makse, mille hulgas on ka käibemaks. Hageja selgituste kohaselt kapitalirendi tüüpi liisinglepingu puhul tuleb liisingueseme üleandmisel liisinguvõtjale maksta käibemaksu kogu liisingueseme hinnalt, liisinguandja esitab ka arve kogu eseme väärtuse peale. Igakuised maksed on seejärel käibemaksuta ning koosnevad põhiosast ja intressist (Riigikohtu 09.12.2008 otsus tsiviilasja nr 3-2-1-118-08, p 24). Hageja leiab, et tegemist on kapitalirendilepingutega, viitab kostja liisinglepingute punktile 8.7, mille kohaselt lepingu lõppemise korral, kui liisinguvõtja on täitnud liisinguandja ees kõik lepingust tulenevad

2-19-4004

kohustused ja liisinguobjekti omandiõigus läheb üle liisinguvõtjale, on liisinguvõtja kohustatud tegema omanikukande muudatused liiklusregistris kahe nädala jooksul. Hageja on seisukohal, et liisinguvõtja on tasunud hagejale perioodil 21.08.2015 kuni 27.06.2016 käibemaksu kokku 8 569.65 eurot: 1) liisinglepingu nr xxxx alusel 3 209.81 eurot; 2) liisinglepingu nr xxxx alusel 3 209.92 eurot, 3) liisinglepingu nr xxxx alusel 2 149.92 eurot, milleks alust ei olnud ja sellest tulenevalt on hageja maksehäire alusetu. Hageja hinnangul asjaolu, kas hageja väide on õige või mitte peaks selguma liisinguandja arvetest liisinguvõtjale ja liisinguvõtja maksetest liisinguandjale, st tõenditest, mis liisinguandjal on olemas. Hageja selgituste kohaselt ei ole ta alates 26.10.2016 liisinguvõtja juhatuse liige ning liisinglepingute täitmise kohta seetõttu hagejal andmeid ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat II esitama kohtule kõik liisinglepingute nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel liisinguvõtjale esitatud arved ja kõik liisinguvõtja maksed kostjale II nende lepingute alusel, nende arvete tasumiseks (kostja II pangakonto väljavõte). 07.11.2022 arvamuses selgitas Citadele Factoring OÜ, et kostja II ei mõista, mida annavad hagejale kõikide lepingute arved ja mida konkreetselt antud hagi alustest lähtuvalt hageja nende arvetega veel lisaks tõendada soovib. Citadele Factoring OÜ esitas siiski maksegraafikud, mille alusel on arved koostatud. Kostja II selgituste kohaselt graafikutest nähtuvad ka kõikide arvete andmed, graafikutest on näha, et igakuistele liisingumaksele ei ole käibemaksu lisatud ja kapitalirendis kuumaksetele käibemaksu ei lisatagi, sest kapitalirendis tasub liisinguvõtjaajatatuna vara väljaostu makseid, mille kohta on müügiarve liisinguvõtjale juba täies vara maksumuses ette ära esitatud. Kostja II leidis, et kuivõrd hagi ese, hagi alus, hageja taotlused ja nende eesmärk kogumis on tervikuna niivõrd segamini teise tsiviilasjaga, siis ei saa Citadele Factoring OÜ aru, millist teed ja tõendeid mööda kavatseb hageja oma eesmärgini jõuda antud tsiviilasjas, arvestades antud hagi eset ja antud hagi alust. Citadele Factoring OÜ ei mõista, mida ja kuidas hageja soovib antud hagi kontekstis tõendada teises tsiviilasjas esitatud taotlustega. 07.11.2022 esitas hageja täiendava taotluse tõendite kogumiseks, paludes liisinglepingute nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel esitatud arved liisinguvõtjale ja kostja II pangakonto väljavõte nende arvete tasumise kohta kostjalt II välja nõuda. 07.11.2022 esitas kostja I vastuväite hageja taotlustele. Kostja I tõi välja, et kaaskostja on vastuse esitanud 20.10.2022 ning selle on hageja saanud kätte 24.10.2022. Seega oli hageja teadlik alates 24.10.2022 kaaskostja vastuses esitatud seisukohtadest. Kostja I leidis, et TsMS § 331 lg 1 kohaselt menetleb kohus hilinenud taotlust vaid juhul, kui hilinemiseks on mõjuv põhjus, mille peaks hageja olema oma taotlustes esile toonud. Kostja I hinnangul on oluline rõhutada, et vajadus tõendada oma väiteid ei saanud olla hagejale üllatuslik. Samuti leidis kostja I, et hagejal oli aega pärast 24.10.2022 aega vähemalt 7 päeva selleks, et järgida TSMS § 329 lg 2 teises lauses sätestatud tähtaega, seda enam, et hageja oli teadlik istungipäevast. Taotluste ja tõendite esitamine selliselt, et neist viimane on esitatud päev enne istungit, on lubatav vaid erandjuhtudel. Kostja I hinnangul hageja ei olnud oma taotlustes põhjendanud, miks ta ei saanud taotlusi varem esitada ning miks ta ei järginud TsMS § 329 lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaega, mistõttu puudub alus hageja taotluste ja tõendite menetlemiseks. Seetõttu esitas kostja hageja taotlustele hilinemise vastuväite ja palub kohtul jätta taotlused menetlemata ning hageja poolt taotlustega esitatud tõendid asja juurde võtmata.

2-19-4004

08.11.2022 kohtuistungil kohus määras (kohtuistungi protokoll 00:26:45) jätta hageja taotlus kostja Citadele Factoring OÜ pangakontode väljavõtete väljanõudmiseks rahuldamata. Kohus selgitas, et kostja Citadele Factoring OÜ on nõustunud liisingvõtjale esitatud arvete ja liisinguvõtja tehtud maksete andmete esitamiseks. Kohus määras täiendavalt anda hagejale tähtajaks 21.11.2022 täpsustatud hagiavalduse esitamiseks, kostjatele tähtajaks 05.12.2022 seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning hagejale tähtajaks 15.12.2022 kostjate seisukohtade osas omapoolsete seisukohtade esitamiseks (kohtuistungi protokoll 00:37:19). 21.11.2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja taotluse hageja vande all üle kuulamiseks. Hageja palus:

1.Kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d lõpetama F. A. ’it kahjustav tegevus, s.o kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d muutma veebilehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registris kättesaamatuks andmed „ F. A., isikukood XXX, kehtivad maksehäired, asutus Citadele Leasing & Factoring OÜ, algus 11.10.2017, lõpetamata, maksehäire viimane suurus 3200 12800, makshäire maksimum suurus 3200 – 12800, sisestaja tegevusvaldkond kapitalirent.“
2.Alternatiivselt, kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d muutma kättesaamatuks eelmises punktis nimetatud andmed kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
3.F. A. vande all üle kuulata faktilise asjaolu osas, et Citadele Factoring OÜ on käendaja teavitamiskohustust rikkunud.
4.Lahendada asi kohtuistungil.
5.Menetluskulud jätta kostjate kanda. 02.12.2022 esitas kostja II Citadele Factoring OÜ vastuse 21.11.2022 hagiavaldusele. Kostja II on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja väited selle kohta, et temale ei ole võlast teatatud, on valed. Kostja II on seisukohal, et hämmastav on sealjuures veel see, et hageja kavatseb lisaks vande all väita (hagi punkt 5), et seda, mida Citadele Factoring OÜ on kirjeldanud ja enda hinnangul tõendanud ei ole toimunud. 13.04.2023 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja F. A. ’i 21.11.2022 taotluse hageja vande all ülekuulamiseks. 03.09.2024 teavitas kostja Vitadele Factoring OÜ esindaja kohut, et Riigikohus jättis F. A. määruskabuse menetlusse võtmata, mis tähendab, et jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr xxxx, milles kohus Citadele Factoring OÜ hagi võlanõudes F. A. A. vastu rahuldas. See tähendab nüüd, et F. A. väide, et tal puudus võlanõue Citadele Factornig OÜ ees, millest tulenevalt on maksehäire avaldamine ebaõige, on väär ja alusetu. 04.09.2024 ja 02.10.2024 andis kohus pooltele võimaluse kompromissläbirääkimiste pidamiseks menetluskulude osas. Kostja II ei pidanud kompromissi võimalikuks ning hageja esitas taotluse menetluse peatamiseks, sest ta osales Ukraina sõjas, mille käigus sai haavata ja viibib praegu Ukrainas Rovno linna haiglas taastusravil. Hageja palus peatada menetlus kuni hageja Ukraina sõjast Eestisse tagasi saabumiseni. V Kohtu põhjendused
5.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-19-4004

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

6.Harju Maakohtu menetluses on F. A. ’i hagi aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat kahjustava tegevuse lõpetamiseks.
7.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et hageja on käendajaks liisingulepingutes, millest väidetavalt tekkinud võlanõuded on liisinguandja kostja I veebilehel maksehäirena avaldanud ja milliste avaldamist kostja vaatamata hageja korduvatele vaietele ei ole lõpetanud. Maksehäire andmete õigsus või ebaõigsus, st võlgnevuse olemasolu või selle puudumine selgub tsiviilasjas nr xxxx, milles hageja on vaidlustanud liisinguandja (Citadele Leasing & Factoring OÜ) nõude. Hageja vastuväide Citadele Leasing & Factoring OÜ võlanõudele põhineb asjaolul, et Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole täitnud kohustust tagastada hagejale kreeditarves arvestatud käibemaksu ja selle kohustuse rikkumisest tuleneb viivisnõue, mille alusel hageja käendajana võlanõudele vastu vaidleb. 21.11.2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse paludes:
1.kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d lõpetama F. A. ’it kahjustav tegevus, s.o kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d muutma veebilehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registris kättesaamatuks andmed „ F. A. , isikukood XXX, kehtivad maksehäired, asutus Citadele Leasing & Factoring OÜ, algus 11.10.2017, lõpetamata, maksehäire viimane suurus 3200 12800, makshäire maksimum suurus 3200 – 12800, sisestaja tegevusvaldkond kapitalirent;“
2.alternatiivselt, kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d muutma kättesaamatuks eelmises punktis nimetatud andmed kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni;
3.menetluskulud jätta kostjate kanda.
8.Kostja I ja II hagi ei tunnista. 03.09.2024 teavitas kostja Vitadele Factoring OÜ esindaja kohut, et Riigikohus jättis F. A. määruskabuse menetlusse võtmata, mis tähendab, et jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr xxxx, milles kohus Citadele Factoring OÜ hagi võlanõudes F. A. A. vastu rahuldas. See tähendab nüüd, et F. A. väide, et tal puudus võlanõue Citadele Factornig OÜ ees, millest tulenevalt on maksehäire avaldamine ebaõige, on väär ja alusetu.
9.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
10.Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

2-19-4004

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hagiavalduse kohaselt sõltub kostja I veebilehel avaldatud maksehäire andmete õigsus või ebaõigsus, st võlgnevuse olemasolu või selle puudumine tsiviilasjas nr xxxx tehtavast lahendist. Tsiviilasjas nr xxxx rahuldas kohus 13.03.2024 kohtuotsusega OÜ Citadele Factoring hagi F. A. vastu võla nõudes osaliselt ning mõistis F. A.-lt Citadele Factoring OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 5418.83 eurot, kahju summas 2577.19 eurot, viivise summas 367.14 eurot ning viivise põhiosa tagasimaksete võlgnevuselt (s.o 3278.02 eurolt) 0,02% päevas alates 09.10.2018 kuni põhiosa tagasimaksete võla tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 02.09.2024. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasjas nr xxxx on tuvastatud hageja võlgnevus kostja II ees. Seega on kostja I veebilehel www.krediidiinfo.ee hageja kohta avaldatud maksehäire andmed korrektsed ning puudub alus nende andmete kõrvaldamiseks. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal nõue kostjate vastu. Kohtu hinnangul pole põhjendatud ka hageja alternatiivne nõue muuta kättesaamatuks andmed kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, kuna xxxx kohtuotsus jõustus 02.09.2024.

11.Peale kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr xxxx andis kohus pooltele võimaluse kompromissiläbirääkimiste pidamiseks seoses menetluskuludega, millele kostja oli tähelepanu juhtinud, kuid pooled kompromissi ei saavutatud. Hageja esitas 16.09.2024 ja 23.10.2024 taotluse menetluse peatamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et ta osales Ukraina sõjas, mille käigus sai haavata ja viibib praegu Ukrainas Rovno linna haiglas taastusravil. Hageja palub peatada menetlus kuni hageja Ukraina sõjast Eestisse tagasi saabumiseni. Kostja II hinnangul tuleb hageja taotlus menetluse peatamiseks jätta tähelepanuta. TsMS § 355 1 kohaldamiseks pole mingit alust, sest aktiivne menetlus on lõppenud ja kõikide taotluste esitamise tähtajad on möödas ning kohtul on jäänud vaid välja kuulutada kohtuotsus. Hageja väidetav haiglas viibimine ei takista kohtuotsuse tegemist ega raskenda seda. Kohus nõustub kostjaga II, et menetluse peatamiseks puudub alus. Käesoleva tsiviilasja menetlus on lõpule viidud, mistõttu puudub vajadus menetluse peatamiseks. Kohus andis pärast tsiviilasjas nr xxxx tehtud kohtuotsuse jõustumist pooltele täiendava võimaluse leida kompromiss menetluskulude osas, kuid kompromissi ei saavutatud. Arvestades, et hagejal on menetluses lepinguline esindaja, ei ole hageja taastusravil viibimine takistanud hagejal menetluses osalemist. Kohus jätab hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat kahjustava tegevuse lõpetamiseks rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude muuta kättesaamatuks kostja I veebilehel avaldatud andmed kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

2-19-4004

Menetluskulude jaotus

13.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
14.Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagiavalduse tervikuna rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 nii hageja kui kostja I ja II menetluskulud jätta hageja kanda.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja