Määruse tegemise aeg ja koht 06.08.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-2400
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Triin Tähtla, Karoliina Jung Puudutatud isik – X. X (sündinud xx.xx.xxxx) Tallinna linna volitatud esindaja Katrin Baltmischkis
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 06.08.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X. Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 06.10.2026 k.a).
2.Tõlkida määrus somaali keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.08.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Somaalia Liitvabariigi kodaniku X. Xi kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 2 p-de 1, 2, 3, 6 ja 8 alusel, põhjendades isiku põgenemise ohtu VSS § 6 8 p-des 3, 6 ja 11 sätestatu esinemisega. PPA täpsustas kohtuistungil, et taotleb luba kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.Tallinnas kontrolliti 04.08.2026 Tulbi tänaval asuvat külaliskorterit, mille omanik oli teada andnud, et tema korteris viibinud kliendid võivad viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Kui korteriomanik sellest politseid teavitas, lahkusid korteris olnud 10 isikut kiirustades.
1.2.Politseitegevuse käigus tuvastati isikute võimalikud asukohad ning nad leiti erinevatelt aadressidelt. Kontrollimisel tuvastati, et tegemist oli isikutega, kes olid toimetatud Eestisse ebaseaduslikult ning kellel puudusid reisimiseks ja Eestis viibimiseks nõutavad dokumendid. Kogutud andmete põhjal tuvastati, et isikud saabusid Schengeni alale Valgevenest, läbides selleks Läti Vabariigi, ning jõudsid seejärel Eestisse.
1.3.Isik peeti kinni Tallinnas Ristiku tänaval 04.08.2026 kell 15.39. Tema suhtes algatati illegaalimenetlus, lisaks esitas PPA kiireloomulise taotluse Läti Vabariigile välismaalase tagasivõtmiseks.
1.4.VSS § 14 lg 25 sätestab, et lahkumisettekirjutuse võib jätta tegemata välismaalasele, kes on Eestisse ebaseaduslikult sisenenud teise Schengeni konventsiooni või EL liikmesriigi territooriumilt ja see liikmesriik võtab ta vastu kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt. Isikule on tehtud 05.08.2026 lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll, mille kohaselt saadetakse isik Läti Vabariiki. Läti on andud suulise nõusoleku isiku tagasivõtmiseks, kuid kuna Lätil puudub võimalus korraldada isiku vastuvõtmiseks vajalikke majutus- ja kinnipidamistingimusi 48 tunni jooksul, on Läti ametiasutused taotlenud tagasivõtmismenetluse tähtaja pikendamist.
1.5.Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tal puuduvad isikut tõendavad ja reisimiseks vajalikud dokumendid ning ta peeti kinni olukorras, kus ta viibis Eestis ilma seadusliku aluseta. Samuti on tuvastatud, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult läbi Läti Vabariigi.
1.6.VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole piisav ega tagaks menetluse eesmärgi saavutamist. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, seaduslik viibimisalus ja piisavad rahalised vahendid ning tema suhtes esineb põgenemise oht. Arvestades, et tegemist on saatjata alaealisega, kes on saabunud Eestisse ebaseadusliku rände käigus, puudub PPA-l veendumus, et isik järgiks talle kohaldatud järelevalvemeetmeid või oleks edaspidi ametivõimudele kättesaadav. Samuti ei oleks tema omavoliline lahkumine Eestist Schengeni ala sisepiirikontrolli puudumise tõttu tõhusalt takistatav.
1.7.Isik on enda sõnul alaealine, tema välimuse põhjal pole tema tegeliku vanuse kohta võimalik lõplikku järeldust teha. Alaealise puhul esineb vabaduses viibides lisaks oht tema turvalisusele ja heaolule, kuna ta viibib talle tundmatus riigis võõras keskkonnas ilma saatja, piisavate rahaliste vahendite ning seadusliku viibimisaluseta. Isiku kinnipidamine on tema parimates huvides ning vajalik tema kui alaealise turvalisuse tagamiseks kuni Läti Vabariigile üleandmiseni. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, järelevalve. Vabaduses viibides võib isik sattuda ohtu, hoiduda kõrvale menetlusest või lahkuda omavoliliselt Eestist enne tagasivõtmismenetluse lõpuleviimist.
1.8.Isiku kinnipidamine kuni Läti Vabariigile üleandmiseni on proportsionaalne, vajalik ja põhjendatud meede nii alaealise turvalisuse tagamiseks kui ka tagasivõtmis- ning väljasaatmismenetluse tulemuslikuks läbiviimiseks. PPA-le teadaolevalt puudub isikul terviseseisund, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.Puudutatud isik kaalus kohtuistungil rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, kuid saades teada, et ka sellisel juhul taotletaks tema kinnipidamiseks luba ja PPA esitaks tagasivõtupalve Lätile, otsustas ta rahvusvahelist kaitset Eestis mitte taotleda (kohtuistungil 00:33:40).
3.PPA täiendas kohtuistungil taotlust ja põhjendas, miks kinnipidamist taotletakse kuni kaheks kuuks.
2(4)
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus (halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1).
haldustoimingu
tegemiseks
loa
5.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA võib viibimisaluseta Eestis viibivat välismaalast VSS § 23 lg-s 2 sätestatud alusel ning VSS § 23 1 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asutuses kinni pidada kuni 48 tundi, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada tema väljasõidukohustuse ettevalmistamiseks või selle täitmiseks. Kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskohta kuni neljaks kuuks (VSS § 23 lg 3). Halduskohus annab VSS § 23 lg-s 2 sätestatud alusel loa välismaalase kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid (vt VSS § 10 lg 2) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (VSS § 23 lg 5).
6.PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 2 p-dele 1, 2, 3, 6 ja 8, mis võimaldavad välismaalast kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), põgenemise ohu esinemisel (p 3), tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisel (p 6) ning juhul, kui välismaalane saadetakse välja teise Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriiki tagasivõtumenetluse korras (p 8).
7.Isikul puuduvad tema tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning tema kodakondsuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid. Isik on tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel. Seega esineb VSS § 23 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alus. Kohtu hinnangul ei ole kinnipidamise alusena võimalik tugineda VSS § 23 lg 2 p-le 6, kuivõrd PPA ei ole viidanud, et isiku väljasaatmiseks on vaja täiendavaid dokumente.
8.VSS § 23 lg 2 p 3 kohase põgenemisohu sisustamisel tugineb PPA VSS § 6 8 p-dele 3, 6 ja 11, mille järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses või kodakondsuses (p 3); kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6); kui välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda (p 11). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel
9.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Isik on sisenenud Eesti Vabariiki ja Schengeni liikmesriikide territooriumile ilma seadusliku aluseta ning omamata ühtegi dokumenti, mistõttu ei ole võimalik veenduda tema isikusamasuses ja kodakondsuses. Isik on tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel. Isikul puudus õigus Eestisse või Schengeni alale siseneda ning ta saadetakse välja Läti Vabariiki. Isiku käitumine – koos teiste Eestis ebaseaduslikult viibivate isikutega majutusasutusest lahkumine hetkel, kui saadi teadlikuks, et nende viibimise seaduslikkuse kontrollimiseks on kutsutud politsei – näitab veenvalt tema soovi vältida politsei kontrolli, raskendada oma isiku tuvastamist ning soovimatust väljasõidukohustust täita ja eesmärki enda väljasaatmist vältida. Isiku käitumine viitab sellele, et Eesti oli tema jaoks transiitriik ning tema eesmärgiks oli liikuda edasi mõnda teise Schengeni või Euroopa Liidu liikmesriiki. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et tegemist on alaealisega, kes on mõjutatav ebaseaduslikku rännet organiseerivate täiskasvanute poolt.
10.PPA põhjendustest nähtub, et isik saadetakse välja Läti Vabariiki tagasivõtulepingu alusel, seega esineb ka VSS § 23 lg 2 p-s 8 sätestatud alus. Läti on küll andnud nõusoleku isiku tagasivõtmiseks, kuid vajab tema vastuvõtmiseks vajalike 3(4)
majutus- ja kinnipidamistingimuste korraldamiseks 48 tunnist enam aega ja on seetõttu taotlenud tagasivõtmismenetluse tähtaja pikendamist.
11.Eelnevalt tuvastatud põgenemisohust ja selle aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt ei ole VSS § 10 lg-2 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. Isiku varasemat käitumist (ebaseaduslikult riigis viibimine, politsei kutsumisest teadasaamisel majutusasutusest lahkumine) arvestades on tõenäoline, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid, püsida PPA-le väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama, enda väljasaatmist takistama või hoopis lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära enda väljasaatmist Lätti, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Tegemist on saatjata alaealisega, kellel võib olla kontakte isikutega, kes on seni aidanud kaasa tema ebaseaduslikule rändele. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa ka seda hoiule võtta. Seetõttu ei täidaks muud järelevalvemeetmed oma eesmärki.
12.Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede. Kohtule esitatud andmete põhjal pole põhjust arvata, et isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamine võiks ohustada tema tervist või turvalisust, arvestades, et selle eesmärgiks on lisaks isiku väljasaatmise tulemuslikkuse tagamisele ka tema kui alaealise taotleja turvalisuse tagamine. PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskuses vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad. Arvestades Lätilt saadud nõustumist isiku tagasi võtmiseks, ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses eelduslikult pikaajaliseks.
13.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.10.2026 (kaasa arvatud). Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata (VSS § 24 lg 1). PPA-l tuleb isik viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11).
14.Alaealised majutatakse eraldi täisealistest väljasaadetavatest, neile korraldatakse vaba aja veetmiseks eakohased tegevused ja tagatakse selleks vajalikud vahendid ning tagatakse juurdepääs haridusele (VSS § 265 lg-d 4, 7 ja 8). Toitlustamisel tuleb arvestada east tulenevaid vajadusi (VSS § 267 lg 3). PPA-l on kohustus need õigused puudutatud isikule tagada.
15.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.