Hageja: V. K. (isikukood XXX) Kostja: H. L. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata V. K. hagi H. L. vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada käesolev määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.V. K. esitas 14.03.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1446,90 euro saamiseks. Kohus tegi 17.03.2026 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.03.2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Võlgnik H. L. esitas 06.04.2026 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudus digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas H. L. kohtule 08.04.2026. Nõue anti 07.05.2026 määrusega üle Harju Maakohtule menetlemiseks.
2.Hageja esitas 24.05.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 1441 eurot, 5,9 eurot Osta.ee tasulise pretensiooni esitamise kuluna ja viivist seadusjärgses määras alates 14.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hageja esitatud asjaolude kohaselt ostis hageja Osta.ee keskkonnas oksjoni ID 245342285 kaudu kostjalt eseme nimetusega „Lend ründelennukiga L-39“. Kuulutuses oli märgitud, et elamuse poehind on 2200 eurot, oksjoni kirjeldusest ei nähtunud, et müügiobjekti rahaline väärtus oleks 2000 eurot. Samuti ei nähtunud oksjoni kirjeldusest, et kinkekaardi hinnagarantii oleks lõppenud või et teenuse kasutamiseks võib tulevikus olla vajalik täiendav juurdemakse. Enne oksjoni lõppu küsiti kostjalt avalikult, kas kinkekaart võib olla muutunud rahalise väärtusega kinkekaardiks ning kas selle kasutamisega võib kaasneda probleeme, millele kostja vastas, et müügiobjektiga probleeme pole ja kinkekaart kehtib, kui midagi peaks muutuma, siis võtab vastutuse müüja. Hageja lähtus oksjonil osalemisel ja pakkumiste tegemisel kostja nimetatud kinnitusest.
4.Hageja tasus 15.01.2026 kostjale 700 eurot ja 05.02.2026 741 eurot. Kostja edastas hagejale kinkekaardi andmed, väites, et tegemist on oksjonil müüdud esemega. Kontrollimisel selgus, et tegemist ei olnud oksjonil kirjeldatud L-39 lennuelamusega, mille poehinnaks oli oksjoni kirjelduses märgitud 2200 eurot, vaid Kingitus.ee süsteemis kasutatava rahalise kinkekaardiga nominaalväärtuses 2000 eurot. Kingitus.ee klienditugi kinnitas 13.05.2026 kirjalikult, et tegemist oli 2000 euro eest ostetud kinkekaardiga, mille hinnagarantii oli lõppenud ja mis oli muutunud rahalise väärtusega kinkekaardiks. Seega ei olnud hageja hinnangul kinkekaardi näol tegemist esemega, mille ta oksjonilt enda arvates ostis, vaid teenuse saamiseks pidi ostja juurde maksma. Kostja kirjutas pretensioonimenetluses hagejale, et kui peab juurde maksma, siis selle eest vastutab kostja. Hageja hinnangul tähendab kostja vastus seda, et kostja pidas võimalikuks, et on vaja juurde maksta.
5.Samuti ei järginud kostja Kingitus.ee ega Osta.ee soovitatud lahendust kinkekaardi üleandmise vormistamiseks ega kõrvaldanud seeläbi hageja põhjendatud kahtlusi kinkekaardi kasutatavuse osas. Seejärel teatas kostja, et kinkekaart on külmutatud kuni selleni, millal on selge, kas käesoleva menetluse hageja soovib kohtusse pöörduda või aktsepteerib kinkekaarti. Hageja kontrollis kinkekaardi koodi kasutamise võimalikkust ning tuvastas, et seda pole võimalik kasutada. Hageja nõudis kostjalt korduvalt lepingutingimustele vastava eseme üleandmist või tasutud ostusumma tagastamist. Kostja ei andnud üle oksjonile vastavat eset ega ei tagastanud raha. Kostja teatas, et mingit raha tagastamist ei toimu. Hageja taganes lepingust ning nõudis summa tagastamist. Samuti oli hageja sunnitud kasutama Osta.ee tasulise pretensiooni menetlust oma õiguste kaitseks, millele kulus 5,9 eurot. Osta.ee luges pretensiooni põhjendatuks ning piiras kostja kasutajakonto kuni vaidluse lahendamiseni ning ostjale raha tagastamiseni või eseme üleandmiseni.
6.Hageja esitas 19.06.2026 seisukoha kostja vastuse osas. Hageja hinnangul on käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks see, kas kostja andis pärast kogu ostuhinna saamist üle oksjonil müüdud ja kuulutuses kirjeldatud eseme viisil, mis võimaldas hagejal seda kasutada vastavalt
kuulutuses esitatud tingimustele. Hageja hinnangul ei antud talle sõltumatut ja vaidlusteta õigust kasutada oksjonil võidetud eset. Hageja hinnangul ei muuda see, et kostja on nõus puudust kõrvaldama ja hinnavahe hüvitama, üleantud eset lepingutingimustele vastavaks, sest lepingu täitmise hetkel ei saanud hageja üksnes üleantud kinkekaardi alusel oksjonikuulutuses kirjeldatud L-39 lennuelamust. Hageja hinnangul ei ole kostja ümber lükanud asjaolu, et pärast väidetavat üleandmist säilitas ta võimaluse mõjutada kinkekaardi kasutamist ning pöördus selle kasutamise küsimustes kolmandate isikute poole. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejale anti üle ese viisil, mis tagas talle sõltumatu, täieliku ja vaidlusteta võimaluse kasutada oksjonikuulutuses kirjeldatud teenust.
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
7.Kostja vastas hagiavaldusele 19.06.2026. Kostja hinnangul on kompromiss võimalik üksnes selliselt, et hageja võtab vastu kinkekaardi/kingitus.ee lahenduse samadel tingimustel, mida ta ise nõudis: hageja broneerib L-39 lennuelamuse Kingitus.ee keskkonnas ning kui teenuse broneerimiseks tuleb tasuda kuni 200 euro suurune hinnavahe, tasub kostja selle otse Kingitus.ee arve või muu kontrollitava maksenõude alusel. Kostja hinnangul vaidluse keskne küsimus on see, kas kostja jättis hagejale lepingukohase eseme üle andmata selliselt, et hagejal tekkis õigus lepingust taganeda ja kogu ostuhind tagasi nõuda. Kostja seisukoht on, et sellist alust ei olnud. Kostja oli valmis tehingut lõpule viima, edastas kinkekaardi andmed ning kinnitas korduvalt, et kui L-39 elamuse broneerimiseks on vaja tasuda hinnavahe, kannab selle kulu kostja. Hageja ise keeldus koostööst ja muutis korduvalt oma nõutavat üleandmise viisi.
8.05.03.2026 oli hageja osamaksed tasunud ning ootas kinkekaarti, mille üleandmine pidi vastavalt kuulutusele toimuma e-kirja teel. Hageja väitis seejärel, et e-kirja teel kinkekaardi üleandmine ei ole tema jaoks turvaline. Kostja hinnangul ei saa muuta pärast oksjoni lõppu ühepoolselt oksjoni tingimusi. Sellest hoolimata oli kostja valmis hagejale vastu tulema. Kostja rõhutab, et 10.03.2026 tunnistas hageja pretensioonikeskkonnas, et oli teadlik võimalusest, et elamus võib olla muutunud rahalise väärtusega kinkekaardiks, ning et kostja oli oksjonil kinnitanud vastutuse võtmist juhul, kui midagi peaks muutuma. Samas pöördumises edastas hageja lõpuks oma e-posti aadressi. 10.03.2026 edastas kostja hagejale kinkekaardi andmed, mida hageja keeldus vastu võtmast ja nõudis üleandmist viisil, mida tema sõnul soovitas Kingitus.ee. Hageja tõi ka esile, et elamuse broneerimiseks tuleb juurde maksta umbes 200 eurot. 11.03.2026 kinnitas kostja, et kui hinnavahe tasumine on vajalik, vastutab selle eest kostja. Hageja pidanuks kasutama juba edastatud kinkekaarti elamuse broneerimiseks ning võimaliku hinnavahe kohta oleks Kingitus.ee saanud esitada arve, mille kostja oli valmis tasuma. Hageja oli 11.03.2026 kirjutanud, et on sellise lahendusega nõus. Selleks hetkeks oli hageja käsutuses kinkekaardi kood ning kostja oli korduvalt kinnitanud valmisolekut tasuda hinnavahe. Hiljem hageja sellest lahendusest põhjendamatult taganes.
9.14.03.2026 teavitas kostja pretensioonikeskkonnas, et kinkekaart on külmutatud, sest hageja ähvardas algatada maksekäsu või kohtumenetluse. Külmutamise eesmärk oli vältida olukorda, kus hageja kasutab kinkekaarti ja nõuab samal ajal kohtu kaudu ka ostuhinna tagastamist. Kostja on jätkuvalt valmis andma kinkekaardi üle ja kandma L-39 elamuse broneerimiseks vajaliku kuni 200 euro suuruse hinnavahe, kui see toimub kontrollitaval viisil ja välistab topelthüvitamise riski. Hageja tugineb Kingitus.ee kontrollkuvale, mille kohaselt olevat kood „aegunud või juba kasutatud“. Kostja selgitab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal see kontroll tehti ning kas see toimus enne või pärast seda, kui kinkekaart hageja kohtuvaidluse ähvarduse tõttu külmutati.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et
hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Käesoleva vaidluse kese seisneb küsimuses, kas müüdud ese vastas lepingutingimustele ja kas hageja taganes lepingust kehtivalt. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1, st hageja nõuab kostjalt pärast kinkekaardi lepingust taganemist selle tagasitäitmist. Müügilepingust taganemise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks on kehtiv müügileping, müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 217), müüja vastutus selle eest (VÕS § 218, 219-221) ning VÕS § 116 lg 1 alusel müügilepingust kehtivalt taganemine.
12.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-43-16 p 11, RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13). Kohus peab tuvastama poolte tahteavaldused selleks, et lugeda leping poolte vahel sõlmituks (RKTKo nr 2-1913673, p 15). VÕS § 10 lg 1 kohaselt loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et seadusest tulenevalt on enampakkumine oferdiks ning parima pakkumuse kinnitamine nõustumuseks. Enampakkumises osalejate pakkumiste tegemise ning nõustumuse andmise viisi ja korra määrab ära enampakkumise korraldaja (VÕS § 10 lg 1 komm vlj, p 4.1.).
13.Poolte vahel sõlmiti müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise ja ostuhinna tasumise üle (dtl 36).
14.Lepingu ese on kingitus.ee kinkekaart „Lend ründelennukiga L-39“, mille väärtus on 2200 eurot („poes hind 2200€“) (dtl 35). Hagejal oli selle alusel ettekujutus, et ostetava kinkekaardi alusel saab hageja minna lennule ründelennukiga, ning et kinkekaardi väärtus on 2200 eurot. Kostja andis hagejale üle kinkekaardi rahalise väärtusega 2000 eurot, mida saab kasutada kingitus.ee keskkonnas (dtl 41). Kohtu hinnangul ei vastanud müüdud asi lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Hagejal ei olnud võimalik kostja käest ostetud kinkekaardiga minna lennule ründelennukiga, kuna 1) see oli muutunud rahalise väärtusega kinkekaardiks, mis ei garanteeri teenuse saamist (lend ründelennukiga); 2) kinkekaart on väärt 2000 eurot, millega pole võimalik teenusepakkuja poolt osutatavat teenust (lend ründelennukiga) ka broneerida, kuivõrd teenuse hind on kõrgem kui 2000 eurot (dtl 85/101).
15.Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse osas.
16.Lepingust taganemiseks peab aga esinema oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 lg 1). VÕS § 223 täiendab VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise aluste loetelu
täiendavate alustega müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ostjale.
17.Lepingu eseme lepingule mittevastavuse puhul on ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks VÕS §-st 222 tulenev nõue viia asi lepingutingimustega vastavusse (RKTKo 18.11.2020, 217-7157/40, p 15). VÕS § 223 lg 1 kohaldamise eelduseks on ostja VÕS § 222 lg 1 vastava nõude esitamine ja müüjapoolne keeldumine asja lepingutingimustega vastavusse viimisest.
18.Hageja andis 11.03.2026 kostjale võimaluse edastada kinkekaart kuulutuses märgitud väärtuses, mis võimaldab hagejal minna lennule ründelennukiga. Hageja pakkus samas kirjas kostjale katta hinnavahe 200 eurot, et viia kinkekaardi väärtus vastavusse müügikuulutuses märgituga (dtl 86/102). Kostja teatas hagejale korduvalt (11.03.2026, 14.03.2026), et on valmis tasuma 200 eurot hinnavahe (dtl 84/100, 87/103, 88/104). Hageja teatas 14.03.2026 kostjale, et edastatud kinkekaart ei vasta oksjonil kirjeldatud esemele ja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 39-40).
19.Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei saa ostja müügilepingust taganeda, kui müüja on pakkunud puuduse kõrvaldamist (asja parandamist) mõistlikul viisil ning ostja on sellest keeldunud (RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157/40, p 15). Lisaks on Riigikohus öelnud, et lepingu olulise rikkumisega ei ole VÕS § 101 lg 3 kohaselt tegemist, kui müüja pakub ostjale asja mõistliku aja jooksul parandamist või asendamist, kuid ta ei saa seda teha ostjast tulenevate asjaolude tõttu, sh kui ostja keeldub müüja ettepanekust asja parandamiseks või asendamiseks (vt RKTKo 30.03.2010, 3-2-1-11-10, p 11).
20.Kostja pakkus hagejale korduvalt hüvitada hinnavahe 200 eurot (teenuse hinna (lend ründelennukiga) ja müüdud kinkekaardi väärtuse vahe), mis viiks lepingu eseme vastavusse müügikuulutuses esitatud infoga. Kostja on esitanud tõendid (dtl 84/100, 87/103, 88/104), et ta on pakkunud hinnavahe hüvitamist ning kohtumenetluse vältel on kostja esitanud sellekohased ettepanekud ka 19.06.2026 esitatud hagivastuses ja 06.07.2026 esitatud lõplikus seisukohas. Kohtu hinnangul oli kostja ettepanek lepingu eseme lepingutingimustega vastavusse viimiseks asjakohane ja mõistlik. Hageja ei ole toonud kohtu ette kostja ettepanekust keeldumiseks muud põhjendust, kui et mittevastavuse parandamine ei muuda lepingu eset lepingutingimustele vastavaks. Eelnevast tulenevalt ei esine kohtu hinnangul olulist lepingurikkumist, mis võimaldanuks hagejal lepingust õiguspäraselt taganeda.
21.Lisaks tugines hageja sellele, et lepingu ese ei vastanud lepingutingimustele, kuna kinkekaardi kood ei olnud kehtiv (dtl 44). Kostja teatas hagejale 14.03.2026 osta.ee keskkonna vestluses, et külmutas kinkekaardi, kuna kostja pole nõus kinkekaarti vastu võtma ning kostja jätab kinkekaardi külmutatuks kuni vaidlus laheneb (dtl 87/103, 88/104). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et kinkekaardi üleandmise ajal (10.03.2026) ei olnud kinkekaart kasutatav. Kuivõrd kostja teatas hagejale, et külmutas kinkekaardi vaidluse lahendamiseni, siis on iseenesestmõistetav, et peale kinkekaardi külmutamist ei olnud hagejal võimalik kinkekaarti kasutada.
22.Hageja tugines ka sellele, et kinkekaardi ebaturvalise üleandmise viisi tõttu, ei ole hagejal võimalik kinkekaarti kasutada. Poolte vestlusest (dtl 79-83/95-99) nähtub, et kostja soovis kinkekaardi saata hageja e-posti aadressile, mille peale hageja teatas, et on nõus seda vastu võtma üksnes kingitus.ee soovitatud meetodil. Osta.ee oksjoni müügikuulutusest nähtub, et kinkekaardi üleandmine toimub kokkuleppel müüjaga, kuhu müüja oli lisanud märke, et kinkekaart saadetakse meilile (dtl 78/94). Kohtu hinnangul ei olnud hagejal õigus kostjalt nõuda kinkekaardi üleandmist kingitus.ee süsteemis, kuivõrd müügilepingu sõlmimisel nõustus hageja kinkekaardi edastamise viisiga. Kuivõrd hageja kostjale enda meiliaadressi ei
väljastanud, siis rikkus hageja VÕS § 208 lg-st 1 tulenevat asja vastuvõtmise kohustust ning ostja oli vastuvõtuviivituses vastavalt VÕS § 119 lg-le 1. Hageja ei ole tõendanud, et asja üleandmise viisi tõttu ei olnud tal kui ostjal võimalik asja kasutada, nt et kostjal või kolmandal isikul oli kavatsus kinkekaarti ise kasutada.
23.Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude summas 5,9 eurot osta.ee pretensioonimenetluse läbiviimise eest (dtl 37, 43). Kuivõrd hagi on põhinõude osas põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu, siis on põhjendamatu ka hageja poolse tasulise pretensiooni esitamisega seotud kahjunõue.
24.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, siis pole ka hageja menetluskulusid vaja kindlaks määrata. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.