TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi T.F-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1031,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rg-kood: 14304235; asukoht: XXX-i), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: T.F (ik: XXX), seaduslik esindaja XXX (linnavalitsuse kaudu)
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi T.F-i vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei määrata, sest menetlusest ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
Tsiviilasi nr 2-23-120546 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 16.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult T.F (kostja) 887,90 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 14.03.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1478 seati kostja üle eestkoste ja eestkostjaks määrati XXX (Linnavalitsuse kaudu). Kohus koostas 24.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgniku eestkostjale kätte 25.05.2023. Seoses vastuväite esitamisega 19.06.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja hageja nõue kostja vastu anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.07.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 661,49 euro, intressi 79,77 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 142,93 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.07.2023 kuni põhinõude 661,49 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 38,1% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280 eurot ning õigusabikulud 527 eurot. Kohus jättis hageja hagi korduvalt: 19.02.2024 ja 20.03.2024 käiguta.
3.Pärnu Maakohus võttis 18.04.2024 menetlusse täpsustatud hagi põhivõlgnevuse 661,49 euro, intressi 79,77 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 90,60 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja lisanduva viivise määras 24,15% aastas väljamõistmiseks. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
4.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
4.1.Esitatud asjaoludel hageja ja kostja sõlmisid 16.08.2022 järelmaksulepingu nr 712119092, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu järgi oli kauba maksumus 661,49 eurot, intressimäär 38,1% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,5% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel arvestati krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu ja igakuist lepingu haldustasu.
4.2.Kostja kohustus tasuma kauba eest lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ajavahemikul 10.09.2022 kuni 10.08.2027. Kostja ei ole põhiosa katteks tasunud ühtegi makset ning seetõttu on põhivõlg 661,49 eurot.
4.3.Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis hageja kostjale 09.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale VÕS § 416 lg 1 kohaselt täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis hageja 24.12.2022 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
4.4.Hageja selgitas, et ta järgis enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja omandas enne lepingu sõlmimist teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline järelmaksulepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma, ning hindas kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 ning KAVS §-de 49 ja 50 kohaselt.
4.5.Hageja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ja maksehäireregistrit ning tugines kostja täidetud taotlusele. Hageja selgitas, et VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul olid kostja esitatud andmete põhjal lepingujärgsed igakuised osamaksed kostjale jõukohased ning lepingu sõlmimisel ei tekkinud krediidiandjal kahtlust kostja maksevõimes. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-120546
4.6.Hageja selgitas kostjale järelmaksulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastas selle teabe kostjale kirjalikult lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Kostja sõlmis lepingu ja kinnitas, et lepingu tingimused on talle arusaadavad. Hageja väitel ei saa vastutustundliku laenamise nõuete täitmist käsitada positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes ning kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei tähenda iseenesest krediidiandja hooletust. Hageja esitas tõendina muu hulgas krediidiregistri väljavõtte ja maksehäireraporti.
4.7.Intressinõude kohta selgitas hageja, et VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi ning pooled leppisid järelmaksulepingus kokku intressi tasumise kohustuses. Lepingu intressimäär oli 38,10% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest, s.o 10.09.2022, kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni, s.o 10.12.2022, kokku 79,77 eurot. Hageja arvestuse järgi koosneb intressivõlgnevus summadest 17,50 eurot, 20,88 eurot, 20,76 eurot ja 20,63 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
4.8.Võla sissenõudmiskulude kohta märkis hageja, et ta on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja tugines VÕS § 1132 lg-le 2 ning nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulude arvestuse järgi moodustavad 40 euro suuruse nõude 15.09.2022 saadetud esimese tasulise kirja kulu 20 eurot, 20.10.2022 saadetud teise tasulise kirja kulu 5 eurot, 20.11.2022 saadetud kolmanda tasulise kirja kulu 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
4.9.Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivist põhivõla summalt 661,49 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 25.12.2022, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.07.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras 24,15% aastas. Hageja arvestuse järgi oli hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 90,60 eurot. Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele mõista kostjalt välja viivis alates 20.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas.
4.10.Kostja vastuväidete osas on hageja seisukohal, et kuriteoteate esitamine uurimisasutusele ei tähenda iseenesest, et kuritegu on toime pandud. KrMS § 7 lg-le 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Järelmaksuleping sõlmiti kostja andmete alusel ning lepingu sõlmimiseks oli vaja kostja ID-kaarti ja PIN-koode. Leping on kostja poolt 16.08.2022 digitaalselt allkirjastatud, mistõttu oli hageja hinnangul isikusamasus tuvastatud PIN1 ja PIN2 kasutamise kaudu ning leping sõlmitud kirjalikus vormis. Digitaalallkirjal on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal ning digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel lasub isikul kõrge hoolsuskohustus. Hageja viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele ID-kaart ja PIN-koodid on väljastatud; vastupidist peab tõendama isik, kes väidab, et tahteavaldust ei andnud tema. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tema ei allkirjastanud lepingut või et ID-kaart, selle andmed või PIN-koodid väljusid tema valdusest tema süüta ja tahte vastaselt.
4.11.Hageja leiab, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal teovõimeline, kuna eestkoste määrati talle alles 14.03.2023 kohtumäärusega, samas kui järelmaksuleping sõlmiti 16.08.2022. Hageja märkis, et isegi juhul, kui kolmas isik kasutas kostja elektroonilisi vahendeid, ei välista see kostja vastutust hageja ees, kui kostja andis allkirjastamiseks vajalikud vahendid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse või ei järginud nende hoidmisel vajalikku hoolsust.
4.12.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tsiviilasjas tuleks ära oodata kriminaalmenetluse lahend. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole tsiviilkohtumenetluse jaoks ühe või teise poole 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-120546 kasuks tõendite kogumine, vaid kuritegusid toime pannud isikute väljaselgitamine ja karistamine. Hageja hinnangul ei ole menetluse peatamine või hagi lahendamata jätmine kriminaalmenetluse tõttu põhjendatud. Hageja lisas, et kui kohus peaks siiski leidma, et leping on kostja piiratud teovõime tõttu tühine, kuulub hagi hageja hinnangul rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetu rikastumise sätete järgi, kuna kostja sai lepingu alusel rahalise soorituse. Eeltoodud põhjustel leidis hageja, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagejal on tõend kauba kättetoimetamise kohta, kuid hageja ei pidanud oluliseks, kes kauba tegelikult vastu võttis.
5.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
5.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja seaduslik esindaja leiab, et kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning seetõttu ei saanud ta teha kehtivat tahteavaldust järelmaksulepingu sõlmimiseks. Kostja tugineb muu hulgas tema kohta koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile ja eestkoste seadmise määrusele. Kostja hinnangul ei saa hageja tugineda üksnes sellele, et leping on kostja nimel digitaalselt allkirjastatud, sest asjaolud viitavad sellele, et kostja ei olnud võimeline mõistma sellise tehingu tähendust ega tagajärgi.
5.2.Kostja vaidleb vastu ka sellele, et ta oleks lepingu alusel saanud kauba või muu varalise hüve. Kostja seisukohast ei ole hageja tõendanud, kes kauba tegelikult vastu võttis ja kas kaup jõudis kostja valdusse või kasutusse. Seetõttu ei ole kostja hinnangul alust rahuldada nõuet ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja on viidanud ka lepingu sõlmimise asjaoludega seotud kriminaalmenetlusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega ja uurinud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tugineb nõude esitamisel 16.08.2022 järelmaksulepingule nr 712119092, mille järgi oli kauba maksumus 661,49 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjale veel kohtu poolt eestkostjat määratud ning eestkoste seati hiljem Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.03.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-1478. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja nimel on järelmaksuleping digitaalselt allkirjastatud ning hageja väidab, et lepingu sõlmimiseks kasutati kostja ID-kaarti ja PIN-koode. Vaidlus puudub ka selles, et kostja kohta on koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt, millele kostja tugineb piiratud teovõime vastuväite põhjendamisel. Lepingu sõlmimise asjaoludega seoses on olnud kriminaalmenetlus nr 22263000754.
9.Poolte vahel on vaidluse all eelkõige see, kas kostja oli 16.08.2022 lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega selliselt, et ta ei saanud aru tehingu tähendusest ega olnud võimeline tegema kehtivat tahteavaldust. Hageja leiab, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal teovõimeline, sest eestkoste seati alles pärast lepingu sõlmimist. Kostja leiab seevastu, et ekspertiisiakt ja 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-120546 kostja terviseseisund tõendavad, et kostja ei olnud ka lepingu sõlmimise ajal võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima.
10.Vaidluse all on ka see, kas kostja tegi lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse ise või kas tema nimel tegutses kolmas isik, kasutades kostja isikut tõendavat dokumenti, PIN-koode või muid andmeid. Hageja tugineb digitaalallkirja õiguslikule tähendusele ja eeldusele, et IDkaardi ja PIN-koodide kasutamisel tuleb tahteavaldus lugeda antuks isiku poolt, kellele need vahendid kuuluvad. Kostja vaidleb sellele vastu, tuues esile oma vaimse seisundi, erihoolekandeteenusel viibimise ja asjaolu, et kostja ei ole võimeline selliseid toiminguid mõistma ega iseseisvalt tegema.
11.Vaidluse all on lisaks see, kas lepingu alusel soetatud kaup anti tegelikult üle kostjale ja kas kostja sai hageja arvel varalist hüve. Hageja leiab, et kauba kättetoimetamine on tõendatud ning kui kostja väidab, et ta kaupa ei saanud, peab kostja seda tõendama. Kostja seisukohast on kauba tegelik vastuvõtmine ja kostja kasusaamine vaidlusalune, sest kostja ei pruukinud kaupa kätte saada ega selle arvelt rikastuda.
12.Vaidluse all on samuti nõude õiguslik alus ja põhjendatus juhul, kui kohus leiab, et järelmaksuleping on kostja piiratud teovõime tõttu tühine või kostja ei ole lepingulise tahteavalduse andja. Hageja väidab, et sellisel juhul kuulub nõue rahuldamisele vähemalt alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kostja seisukohast ei saa alusetu rikastumise nõue olla põhjendatud, kui ei ole tõendatud, et kostja sai lepingu alusel kauba või muu varalise hüve.
13.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hagi lahendamiseks hindama eelkõige järgmisi küsimusi: kas kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega; kas kostja nimel antud digitaalallkirjale saab käesoleva asja asjaoludel omistada kostja kehtiva tahteavalduse tähenduse; kas lepingu alusel soetatud kaup või muu hüve jõudis kostjani; ning kas hagejal on nõue kostja vastu kas lepingu või alusetu rikastumise sätete alusel.
14.TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõimega täisealine isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 järgi eeldatakse, et kui isikule on eelnimetatud põhjustel kohtu poolt eestkostja määratud, on ta piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Kuigi nimetatud eeldus tekkis formaalselt alates eestkoste seadmisest, ei välista see kohtul hinnata esitatud tõendite alusel, kas kostja oli piiratud teovõimega ka enne eestkoste seadmist, sh 16.08.2022 lepingu sõlmimise ajal.
15.Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtub kohtu hinnangul piisavalt, et kostja võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal püsivalt piiratud. Ekspertiisiaktis on tuginetud ka lepingu sõlmimisele eelnenud ja sellele ajaliselt lähedastele andmetele, mistõttu ei ole tegemist üksnes hilisema seisundi kirjeldusega. Kohus ei pea vajalikuks ega proportsionaalseks kajastada otsuses kostja terviseandmeid detailsemalt, kuna vaidluse lahendamiseks on määrav ekspertiisiakti õiguslikult oluline järeldus kostja teovõime kohta.
16.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja oli 16.08.2022 järelmaksulepingu sõlmimise ajal TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega. Asjaolu, et eestkoste seati hilisema kohtumäärusega, ei välista seda järeldust, sest esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostja seisund püsiv ja esines ka lepingu sõlmimise ajal. Kostja ei olnud seetõttu võimeline mõistma järelmaksulepingu majanduslikku ja õiguslikku tähendust ega tegema kehtivat tahteavaldust krediidikohustuse võtmiseks.
17.TsÜS § 11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku tehtud mitmepoolne tehing kehtiv üksnes seadusliku esindaja eelneva nõusoleku või hilisema heakskiidu korral, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja seaduslik 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-120546 esindaja oleks vaidlusaluse järelmaksulepingu sõlmimiseks eelnevalt nõusoleku andnud või hiljem lepingu heaks kiitnud. Vaidlusalune tehing oli 60 kuuks sõlmitud tarbijakrediidileping, mille krediidisumma oli 661,49 eurot ja maksete kogusumma 1484,54 eurot, mistõttu ei saa seda pidada kostja seisundit ja varalist olukorda arvestades igapäevaseks väheoluliseks tehinguks.
18.Hageja on tuginenud sellele, et leping on kostja nimel digitaalselt allkirjastatud ning digitaalallkirjal on omakäelise allkirjaga samaväärne õiguslik tähendus. Kohus nõustub, et üldjuhul on kvalifitseeritud elektroonilisel allkirjal samaväärne õiguslik tähendus omakäelise allkirjaga ning ID-kaardi ja PIN-koodide kasutamisel võib tekkida eeldus, et tahteavalduse andis isik, kellele allkirjastamise vahendid kuuluvad. See eeldus ei välista siiski TsÜS §-dest 8 ja 11 tulenevat hinnangut tahteavalduse kehtivusele ega muuda kehtivaks piiratud teovõimega isiku tahteavaldust, kui seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit puudub.
19.Kostja vaimse seisundi kohta esitatud tõendid lükkavad käesolevas asjas ümber hageja väite, et kostja digitaalallkirja andmise vahendite kasutamine võimaldab omistada talle kehtiva ja teadliku tahteavalduse. Piiratud teovõimega isiku puhul ei saa üksnes ID-kaardi või PIN-koodide kasutamisest järeldada, et isik mõistis allkirjastatava lepingu sisu, tagajärgi ja majanduslikku riski. Samuti ei saa kostjale ette heita digitaalallkirja vahendite hoidmisega seotud hoolsuskohustuse rikkumist samal viisil nagu teovõimelisele isikule, kui esitatud tõendite järgi ei olnud ta võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima.
20.Hageja esitatud lepingu ja taotluse andmetes on märgitud kostja sissetulek, telefoninumber ja e-posti aadress. Need andmed on aga vastuolus kostja seadusliku esindaja selgitustega ning ekspertiisiaktist nähtuva üldise järeldusega kostja võime kohta teha iseseisvalt majanduslikke ja õiguslikke otsuseid. Seetõttu ei saa taotlust usaldusväärselt käsitada kostja teadliku tahteavalduse väljendusena.
21.Hageja esitatud krediidivõimelisuse hindamise tõendid, sh krediidiregistri väljavõte ja maksehäireraport, võivad tõendada seda, et hageja kontrollis enne lepingu sõlmimist teatud finantsandmeid ja maksehäirete puudumist. Need tõendid ei tõenda aga seda, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal teovõimeline või et ta mõistis lepingu sisu ja tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmine VÕS § 403 4 tähenduses ei asenda teovõime kontrolli ega kõrvalda TsÜS §-dest 8, 10 ja 11 tulenevaid tagajärgi juhul, kui leping sõlmitakse piiratud teovõimega isiku nimel ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
22.Seega ei saa kostja nimel antud digitaalallkirjale käesoleva asja asjaoludel omistada kostja kehtiva tahteavalduse tähendust. Järelmaksuleping ei ole kostja suhtes kehtiv, kuivõrd kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega ning seadusliku esindaja nõusolekut või hilisemat heakskiitu ei ole tõendatud.
23.Järgmiseks tuleb hinnata, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib isik, kes on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 jj järgi saab tagasinõude eelduseks olla eeskätt see, et kostja on hageja arvel midagi saanud või muul viisil varaliselt rikastunud. Seega peab hageja tõendama, milles seisnes kostja varaline hüve.
24.Hageja esitatud lepingu järgi finantseeriti elektrilise tõukeratta Aprilia E-SR1 ostu hinnaga 649 eurot ning tarne maksumusega 12,49 eurot. Hageja on väitnud, et kaup toimetati kätte, kuid menetluses ei ole esitatud sellist tõendit, millest nähtuks, kes kauba tegelikult vastu võttis ja kas kaup jõudis kostja valdusse või kasutusse. Kohtuistungil märkis hageja esindaja, et hageja ei pea oluliseks, kes kauba vastu võttis. Kohus sellega ei nõustu. Kui nõude aluseks saab olla üksnes alusetu rikastumine, on just kauba või muu hüve tegelik jõudmine kostjani määrava tähtsusega. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-120546
25.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõude rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete alusel peab hageja tõendama, et kostja sai hageja arvel vara, hüve või säästu. Üksnes asjaolu, et hageja finantseeris kauba ostu või et müüjale tehti makse, ei tõenda veel, et kostja sai kauba või muu varalise hüve. Samuti ei tõenda seda üksnes teade kauba kättetoimetamise kohta, kui puudub tõend kauba tegeliku vastuvõtja ja kostjani jõudmise kohta.
26.Kriminaalmenetluse kohta esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et kriminaalasi nr 22263000754 on 21.01.2026 lõpetatud KrMS § 200 1 alusel ning lõpetamise määrus on edastatud Q.M.I-le ja hagejale. See tõend kinnitab, et lepingu sõlmimise asjaolusid on kriminaalmenetluses käsitletud, kuid sellest ei nähtu, et kriminaalmenetluses oleks tuvastatud, et kostja sai vaidlusaluse kauba või et hagejal oleks kostja vastu alusetu rikastumise nõue. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei asenda tsiviilasjas nõude eelduste tõendamist.
27.Hageja viidatud ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teatis ja meeldetuletuskirjad tõendavad üksnes seda, et hageja käsitas lepingut kehtivana ja saatis kostja aadressile võlateateid. Need dokumendid ei tõenda kostja teovõimet, tema teadlikku tahteavaldust ega seda, et kostja sai vaidlusaluse kauba või muu hüve. Samuti ei saa nendest dokumentidest järeldada, et kostja oleks lepingut täitnud, lepingu heaks kiitnud või muul viisil võtnud omaks kohustuse hageja ees.
28.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kaup või muu varaline hüve jõudis kostjani, ei ole täidetud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused kostja suhtes. Kui kaup anti üle kolmandale isikule või kui kolmas isik kasutas kostja andmeid tehingu tegemiseks, võib hagejal olla nõue selle kolmanda isiku vastu, kuid see ei anna alust mõista nõuet välja kostjalt, kui kostja rikastumist ei ole tõendatud.
29.Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja vastu nõue nii lepingulisel alusel kui ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna põhinõue ei ole põhjendatud, ei kuulu rahuldamisele ka sellest sõltuvad kõrvalnõuded intressi, viivise, sissenõudmiskulude ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
30.Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tehakse otsus hageja kahjuks ning hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Menetluses ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ei ole alust määrata kindlaks kostjale hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.